mardipäev

kadripäev

mihklipäev

jüripäev

mardipäeval

kadripäeval

mihklipäeval

1. septembril

Nad tahtsid, et jõulud kiiremini tuleks.

Nad tahtsid kiiremini kelgutama ja suusatama hakata.

Nad tahtsid (suve)töödest vabaks pääseda.

Nad tahtsid valge oinaga ümber kivi jalutada.

tähistakse mihklipäeva paljude kommetega igal aastal.

ei tähistata mihklipäeva kombeid.

tähistavad mihklipäeva kombeid vaid Mihklid.

kadripäeval

mihklipäeval

mardipäeval

hingedepäeval

Tulevikus saavad arheoloogid neid leida.

Usuti, et hing elab teiste hingede seas edasi ja kasutab neid surmajärgses elus.

Need relvad ja ehted kuulusid surnud inimesele ja teised ei tohtinud neid enam kunagi kanda.

hinged lähevad laia ilma rändama ning ei tule enam kodukohta tagasi.

hinged elavad kodukohas alati edasi.

hinged hoiavad kodukohaga sidet ning külastavad seda hilissügisel.

hinga kaob lihtsalt ära.

mihklipäevl

kadripäeval

jõuludel

hingedepäeval

Köetakse saun ja kaetakse rikkalik laud.

Süüdatakse küünal ning pannakse see aknale.

Korraldatakse vaikne pidu, kus mälestatakse lähedasi.

Eestlased ei pidanud surnud hingi õudseks ning ei kartnud neid, inglased aga tahtsid oma pühadega (kurjad) hinged minema peletada.

Eestlased uskusid hingedepäeva, inglased halloweeni - erinev on vaid nimetus.

Halloweeni ajal kutsuti esivanemate hinged tagasi kodukohta, hingedepäeval sooviti, et nad ei tuleks tagasi kodukohta.

Eestlased pidasid hingi hirmsateks, aga inglaste tähistatud halloweeniga mälestati esinvanemaid.

Mardi nimest.

ristiusu pühaku nimest.

on levinud vaid Eestis.

on levinud üle terve Lääne-Euroopa.

on levinud Põhjamaades.

on levinud üle terve maailma.

kerjuste kaitsjaks.

pühakute kaitsjaks.

Martinite kaitsjaks.

hingede kaitsjaks.

vanad mehed.

mehed, kellest üks oli riietunud naiseks.

mehed ja kindlasti ka üks naine.

naised, kes olid kõik meesteks riietunud.

pärast jooksmist kellegi kodus.

korraldades mardipulmi.

korraldades koosoleku.

kära ja müra tekitamine.

laua taga söömine.

villa kraasimine ja ketramine.

viljaterade puhastamine.

mardipäev.

kadripäev.

jõulud.

hingedepäev.

mehed, kes riietusid naisteks.

naised ja lapsed.

ainult naised.

mehed ja lapsed.

mardipäeval tumedad riided, ilusad maskid, kadripäeval heledad riided, hirmasad maskid.

nii mardipäeval kui ka kadripäeval hirmsad maskid, aga riiete värv oli erinev.

mardipäeval tumedad riided ja hirmsamad maskid, kadripäeval pigem heledad riided ja mask näo varjamiseks.

mardipäeval tumedad riided, kadripäeval heledad riided, maskid polnud üldse tähtsad.

jõulud.

hingedepäev.

mihklipäev.

mardipäev.

muistsetelt skandinaavlastelt.

kristlastelt.

meie esivanemate keelest.

oli seotud talvise pööripäevaga, millal päev hakkab taas pikemaks minema.

on alati olnud seotud Kristuse sünniga.

ei ole millegagi seotud.

sama tähendus, mis ristiusus (kus see tähistab Kristust).

kaitsev eesmärk, kus see tähendas päikest.

tuli ka jõuluvana eestlaste juurde.

jõuluvana ei käinud, käis jõuluhani.

toodi alati ka kuusk tuppa.

tähistati jõule vaid ühel päeval.

jõule.

uut aastat.

aega jõulude ja uue aasta vahel.

jõulude juurde.

nääride juurde.

mihklipäeva juurde.

hingedepäeva juurde.