Wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel

Total questions: 60

Worksheet time: 30mins

Name
Class
Date
1.

Kõrv koosneb...

a)

kahest osast

b)

kolmest osast

c)

neljast osast

d)

viiest osast

2.

Väliskõrva ülesanne on...

a)

püüda helisid ja suunata neid keskkõrvasse

b)

kaitsta trummikile

c)

tagada tasakaalu

d)

analüüsida helisid

3.

Keskkõrva ja väliskõrva eraldab...

a)

trummikile

b)

kuulmiskäik

c)

kuulmeluukesed

d)

tigu

4.

Trummikile ülesanne on...

a)

kaitsta keskkõrva ja sisekõrva

b)

võtta vastu helisignaale võnkumisega

c)

tagada tasakaalu

d)

võtta vastu trummi muusikat

5.

Kuidas on kuulmeluukeste nimetused?

a)

vasar

b)

alasi

c)

jalus

d)

vikat

e)

kiiver

6.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 1?

a)

kuulmeluukesed

b)

tigu

c)

kõrvalest

d)

kuulmekäik

7.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 2?

a)

kuulmeluukesed

b)

tigu

c)

kõrvalest

d)

kuulmekäik

8.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 3?

a)

kuulmeluukesed

b)

tigu

c)

kõrvalest

d)

kuulmekäik

9.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 4?

a)

kuulmeluukesed

b)

tigu

c)

kõrvalest

d)

kuulmekäik

10.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 5?

a)

kuulmeluukesed

b)

tigu

c)

kõrvalest

d)

trummikile

11.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 6?

a)

kuulmeluukesed

b)

kuulmetõri

c)

kõrvalest

d)

trummikile

12.

Kõrva osad, mis ei ole nähtavad ja on hästi koljuga kaitstud

a)

väliskõrv

b)

keskkõrv

c)

sisekõrv

d)

omakõrv

13.

Mis ühikutes mõõdetakse helilainete võnkesagedust?

a)

Hz

b)

dB

c)

Ml

d)

Si

14.

Mida tähendab 1 Hz?

a)

1 võnge/sekundis

b)

1 võnge/minutis

c)

1 helilaine/minutis

d)

1 km/sekundis

15.

Mis ajavahemikus inimene kuuleb helisid?

a)

20-20000 Hz

b)

20-2000 Hz

c)

2-200 Hz

d)

2-20 Hz

16.

Organid, mis tajuvad ümbrust, võtavad vastu otsuseid ja säilitavad kontakti keskkonnaga

a)

meeleelundid

b)

tajumiselundid

c)

suuraju

d)

kesknärvisüsteem

17.

Tunderakkude teine nimetus

a)

retseptor

b)

närviimpulss

c)

neuron

d)

mõhnkeha

18.

Mis silma osast on jutt: sulguvad automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

19.

Mis silma osast on jutt: moodustatud silmakoopas on silm kaitstud külgedelt ja tagant?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

20.

Mis silma osast on jutt: niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

21.

Mis silma osast on jutt: takistavad tolmu ja teiste väikeste osakeste silma sattumist?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

22.

Mis silma osast on jutt: katab silma tagaosa seest poolt ning selles on valgustundlikud rakud?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

23.

Mis silma osast on jutt: on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

24.

Mis silma osast on jutt: on koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

25.

Mis silma osast on jutt: aitab koondada valguskiiri?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

26.

Mis silma osast on jutt: ümbristeb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

27.

Mis silma osast on jutt: murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

28.

Mis silma osast on jutt: reguleerib silmaava suurust?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

29.

Mis silma osast on jutt: selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

30.

Nägemishäire, mille puhul inimene ei suuda mõningaid värvusi eristada

a)

värvipimedus

b)

daltonism

c)

pimedus

d)

tajuvus

31.

Tundlikud rakud silmas, mis võimaldavad tajuda värvusi

a)

kolvikesed

b)

kepikesed

c)

pulgakesed

d)

pudelikesed

32.

Tundlikud rakud silmas, mis eristavad musta valgest, objektide heledust ja tumedust

a)

kolvikesed

b)

kepikesed

c)

pulgakesed

d)

pudelikesed

33.

Kaugelenägevuse korral pilt kujuneb

a)

võrkkesta ees

b)

võrkkesta taga

c)

võrkkestal

34.

Lühinägevuse korral pilt kujuneb

a)

võrkkesta ees

b)

võrkkesta taga

c)

võrkkestal

35.

Normaalse nägevuse korral pilt kujuneb

a)

võrkkesta ees

b)

võrkkesta taga

c)

võrkkestal

36.

Lühinägev inimene nägemise korrigeerimiseks vajab

a)

miinusprille

b)

plussprille

c)

nullprille

37.

Kaugelenägev inimene nägemise korrigeerimiseks vajab

a)

miinusprille

b)

plussprille

c)

nullprille

38.

Erinevate lõhnade tajumine

a)

haistmine

b)

maitsmine

c)

kompimine

d)

nägemine

39.

Erinevate maitsede tajumine

a)

haistmine

b)

maitsmine

c)

kompimine

d)

nägemine

40.

Me tunneme lõhnasid terve nina epiteeliga (sisepinnaga)

a)

õige

b)

vale

41.

Kuidas info lõhnadest jõuab ajusse?

a)

lõhnamolekulid on lahustunud limas ja puutuvad kokku haitsmisrakkudega

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku keelenäsadega

c)

lõhnamolekulid lendavad otse ajusse

d)

lõhnamolekulid sattuvad seljaajusse

42.

Tavaliselt inimene harjub lõhnadega väga aeglaselt

a)

õige

b)

vale

43.

Mida võib mõjutada haistmist?

a)

nohu

b)

vanus

c)

köha

d)

nahaallergia

44.

Keele osa, kus paiknevad tunderakkud

a)

maitsmispungad

b)

maitsmissibulad

c)

maitsmiskeskused

d)

maitsmissilmad

45.

Kuidas inimene tunneb maitset?

a)

aineosakesed on lahustunud vees ja ärritavad tunderakke

b)

aineosakesed on kuivad ja sattuvad otse makku

c)

aineosakesi on vaja hoida suus 5 minutit, et maitset tunda

d)

aineosakesed sattuvad otse peaajusse

46.

Mitu põhimaitset inimene tunneb?

a)

1

b)

3

c)

5

d)

7

47.

Mis maitset inimene ei tunne?

a)

soolast

b)

magusat

c)

värsket

d)

haput

48.

Mida võib mõjutada maitset?

a)

haistmine

b)

toidu temperatuur

c)

toidu olek

d)

köha

49.

Maitse tundmine on seotud haistmisega

a)

õige

b)

vale

50.

Nohu ajal inimese maitsetundlikkus ei muutu

a)

õige

b)

vale

51.

Toidu maitse sõltub selle temperatuurist

a)

õige

b)

vale

52.

Suitsetamine ei mõjuta inimese maitsetundlikkust

a)

õige

b)

vale

53.

Vananedes inimese maitsetundlikkus väheneb

a)

õige

b)

vale

54.

Mis infot me saame maitsmise ja haistmise kaudu?

a)

õhu kvaliteet

b)

toidu/joogi kvaliteet

c)

õhu liikumine

d)

teise inimese tuju

55.

Mis protsess pildil on märgitud numbriga 1?

a)

ninna jõudnud lõhnamolekulid lahustuvad limas

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku haistmisrakkudega

c)

tekib närviimpulss, mis liigub peaajusse

d)

tekib närviimpulss, mis liigub seljaajusse

56.

Mis protsess pildil on märgitud numbriga 2?

a)

ninna jõudnud lõhnamolekulid lahustuvad limas

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku haistmisrakkudega

c)

tekib närviimpulss, mis liigub peaajusse

d)

tekib närviimpulss, mis liigub seljaajusse

57.

Mis protsess pildil on märgitud numbriga 3?

a)

ninna jõudnud lõhnamolekulid lahustuvad limas

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku haistmisrakkudega

c)

tekib närviimpulss, mis liigub peaajusse

d)

tekib närviimpulss, mis liigub seljaajusse

58.

Mis on märgitud pildil numbriga 1?

a)

keelenäsad

b)

maitsmispungad

c)

keeletäpid

d)

keelesibulad

59.

Mis on märgitud pildil numbriga 2?

a)

keelenäsad

b)

maitsmispungad

c)

keeletäpid

d)

keelesibulad

60.

Keele osa, kus paiknevad maitsmispungad

a)

keelenäsad

b)

keeletäpid

c)

keeletähnid

d)

keelenäpud

Similar Resources on Wayground

1. teemad

60 questions

1. teemad

quiz

Worksheet

•

9th Grade

Meeleelundid

60 questions

Meeleelundid

quiz

Worksheet

•

9th Grade

Biología

65 questions

Biología

quiz

Worksheet

•

9th Grade