Wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Metsandus

Total questions: 20

Worksheet time: 5hrs 0mins

Name
Class
Date
1.

Millest lähtutakse metsa defineerimisel?

a)

puuliikidest

b)

puude arvust

c)

puistu keskmisest vanusest

d)

aluspinda katva puuvõrastiku ulatusest

2.

Kus asuvad maailma suurimad metsamassiivid?

a)

Lähispolaarses kliimavöötmes

b)

Parasvöötmes

c)

Lähistroopilises ja troopoilises kliimavöötmes

d)

Ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes

3.

Mis on maailma metsarikkaimad riigid?

a)

Kanada

b)

Brasiilia

c)

Venemaa

d)

Eesti

4.

Milline on Eesti metsasus võrreldes maailma keskmise metsasusega?

a)

väiksem

b)

umbes sama

c)

suurem

5.

Miks on mets tähtis?

Märgi õiged väited.

Mets

a)

on suur tooraine ja loodusandide reservuaar

b)

kaitseb erosiooni, laviinide ja üleujutuste eest

c)

seob süsihappegaasi ja toodab hapnikku

d)

on elukoht või elatusallikas 1,6 miljardile inimesele

6.

Kus enamasti kasvavad ekvatoriaalsed vihmametsad?

a)

10. ja 15. laiuskraadi vahel kummalgi poolkeral

b)

ekvaatorist 10.–15. laiuskraadini mõlemal poolkeral

c)

ekvaatorist 28. laiuskraadini lõunapoolkeral

d)

ekvaatorist 28. laiuskraadini põhjapoolkeral

7.

Miks ei ole vihmametsade mullad kuigi viljakad?

a)

metsakõdu lagundatakse soojas ja niiskes kliimas väga kiiresti ning laguained võetakse kohe kasutusse

b)

vihm uhub pea kõik toitained pinnasest ära

c)

aastaajad ei vaheldu ja lehevarist, mida lagundada, tekib vähe

d)

suured puud vajavad palju toitaineid

8.

Kui suur on puidu juurdekasv vihmametsas?

a)

1–2 m³/ha

b)

5 m³/ha

c)

50 m³/ha

d)

3000 m³/ha

9.

Miks kasvab vihmametsas palju liaane ja epifüüte?

a)

vihmavett on kõrgemalt lihtsam kätte saada

b)

kõrgemal saavad taimed rohkem päikesevalgust

c)

vihmametsa alune muld on väheviljakas

d)

kurg- ja plankjuured hõivavad suure osa metsapinnast ja teistel taimedel pole kasvamiseks ruumi

10.

Millises suurusjärgus hävib igal aastal vihmametsa?

a)

ühe Eesti pindala jagu

b)

kahe Eesti pindala jagu

c)

kolme Eesti pindala jagu

d)

nelja Eesti pindala jagu

11.

Kus kasvavad okasmetsad?

Märgi õiged väited.

a)

seal, kus suvi on pikk ja soe ning talv pehme ja niiske

b)

aladel, kus +10℃ kõrgema keskmise temperatuuriga päevi on aasta jooksul 30–120

c)

Euroopas keskmiselt 2000 km laiselt põhja-lõuna suunas

d)

kõrgmäestikes 3000–3500m kõrgusel

12.

Kui suure osa maailma metsamaas hõivavad parasvöötme okasmetsad?

a)

17%

b)

ligi kolmandiku

c)

umbes poole

d)

kaks kolmandikku

13.

Märgi õiged väited.

Okasmetsas on võrreldes vihmametsaga

a)

palju väiksem elurikkus

b)

kehvem hapnikubilanss

c)

suurem puidu juurdekasv

d)

paremad tingimused puidu hankimiseks

14.

Mis on kaks suurima okasmetsa pindalaga riiki?

a)

USA

b)

Kanada

c)

Venemaa

d)

Soome

15.

Märgi õiged väited.

Okaspuudel on võrreldes lehtpuudega

a)

väiksema pindala ja ruumala suhtega lehed

b)

kitsam puuvõra

c)

õhem kattekude lehtedel

d)

madalamale küündivad juured

16.

Miks on puit arenevates riikides peamisi energeetilisi tooraineid?

a)

Inimesed saavad ise metsa minna ja puid hankida, kuna kontroll metsade kasutamise üle on nõrk.

b)

Küttepuidu kasutamine on lihtne ega nõua keerulist tehnoloogiat.

c)

Nendes riikides on palju metsa.

d)

Suur osa elanikkonnast on metsaomanikud.

17.

Milline tööstusharu toodab voodrilaudu?

a)

metsatööstus

b)

puidutööstus

c)

mööblitööstus

d)

paberitööstus

18.

Mis võib põhjustada metsatulekahjusid?

a)

süütamine

b)

mootoritest lennanud sädemed

c)

metsa või teeserva jäetud klaasikillud

d)

kustutamata suitsukonid

19.

Märgi õige väide Hiina kohta.

Hiinas

a)

kasvab kõrbete ja väheneb metsade pindala

b)

kasvab metsade ja väheneb kõrbete pindala

c)

kasvab nii kõrbete kui ka metsade pindala

d)

väheneb nii kõrbete kui ka metsade pindala

20.

Miks tegeletakse metsakaitsega?

a)

et metsade elurikkus püsiks

b)

et peatada igasugune raietegevus

c)

et metsades toimuvad looduslikud aineringed ei peatuks

d)

et säiliks metsa väärtus virgestuskeskkonnana