WorksheetsEesti vabadussõda (1918-1920)
Total questions: 12
Worksheet time: 5mins
Millal algas Eesti vabadussõda?
28. september 1918
28. oktoober 1918
28. november 1918
28. detsember 1918
Millise sündmusega algas Eesti vabadussõda?
Narva lahinguga:
Punaarmee alustab Narva all pealetungi
Saksamaa esindajad annavad kõrgema poliitilise võimu üle Eesti Ajutisele Valitsusele.
Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni, mille Nõukogu esimeheks sai Jaan Anvelt.
Tallinna reidile jõudis Briti sõjalaevastik admiral Sir Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel.
Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918. aastal loodud kõrgem Eesti sõjaväe juhi ametikoht. Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht moodustati 23. detsembrist 1918. aastal ning ta allus Eesti Ajutisele Valitsusele.
Kes kuulutati 23.12 1918 Sõjavägede Ülemjuhatajaks?
Jaan Soots
Aleksander Tõnisson
Johan Pitka
Johan Laidoner
Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31. jaanuaril 1919 Eesti Rahvaväe Tartu-Valga grupi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Paju mõisa pärast toimunud lahing, millega otsustati sõjaliselt olulise Valga linna ja raudteesõlme langemine Eesti vägede kätte.
Kes sai selles lahingus surmavalt haavata?
Julius Kuperjanov
Ernst-Johannes Põdder
Andres Larka
Jaan Soots
Nõukogude okupatsiooni aastail kujunes Julius Kuperjanovi hauamonument üliõpilaste ja koolinoorte jaoks omalaadi Mekaks – küünalde süütamisega ametlikult unustatud haual demonstreeriti oma vastuseisu okupatsioonile ja iseseisvuspüüete kestvust.
Kus see monument asub?
Valgas
Tartus
Jõgeval
Viljandis
Eesti Vabadussõja aegse sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri auks püstitatud ratsamonument on esimene ja seni ainus omataoline Eestis.
Kus see monument asub?
Viljandis
Viimsis
Tartus
Põltsamaal
Ta oli üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe korraldamisel Vabadussõjas. Ta oli Kaitseliidu, soomusrongide, soomusautode, piirivalve ja Eesti merejõudude loojaks – tegevus, mille eest ta pälvis austava nimetuse "soomusrongide isa" ja "Vabadussõja hing".
1918. aasta detsembris määrati ta Eesti merejõudude juhatajaks, kellena ta tegutses kuni Vabadussõja võiduka lõpuni, kaotamata seejuures ühtegi laeva.
Ernst Põdder
Johan Pitka
Johan Laidoner
Julius Kuperjanov
1919. aasta alguseks oli punavägi end ära kurnanud. Sõjategevuse algul 12 000 meheni ulatuv armee oli kahanenud 8000 meheni. Eesti rahvavägi oli samal ajal aga kosunud ning oli peaaegu võrdne. Millal alustas Eesti rahvavägi üldpealetungi?
3.01 1919
4.01 1919
5.01 1919
6.01 1919
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landeswehri sõjas. Lahingu võitsid eestlased.
Kuidas seda tänapäeval tähistatakse?
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevana
Veteranipäevana
Tartu rahu
aastapäevana
Võidupühana
Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses.
Millist punkti EI OLNUD selles lepingus?
Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks sellisena, et Eestile kuulusid ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa.
Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja Venemaa kohustus tagastama Eestist evakueeritud vara ning Eesti sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla.
Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust.
Rahulepingu järgi oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Lepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast.
Vabadussõja võidusammas on 23. juuni esimestel minutitel 2009 avatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjas saavutatud võidule.
Vabadussõja võidusamba kaudu avaldab Eesti rahvas austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel. Sammas on 23,5 meetri kõrgune ja koosneb 143 klaasplokist.
Kus see sammas asub?
Tallinnas Vabaduse väljakul
Tallinnas Lauluväljaku ääres
Tallinnas Viru väljakul
Tallinnas Tornide väljakul
Eesti Vabadussõjas langenute Kuressaare mälestussammas on mälestusmärk Eesti Vabadussõjas langenuile. Kes oli algse monumendi autor?
Jaan Koort
August Weizenberg
Amandus Adamson
Anton Starkopf
