Worksheetsmikro
Total questions: 11
Worksheet time: 11mins
Tarbijal on valida vaid kaks kaupa X ja Y. Olgu tarbija sissetuleks 1100 eurot,tarbitava kauba X kogus x, tarbitava kauba Y kogus y, ühe ühiku kauba X hind 5 eurot ning ühe ühki kuaba Y hind 2 eurot. Antud tingimuste korral on tarbija eelarvekitsendus
2x + 5y < 1100
5x + 2y < 1100
x/5 + y/2 < 1100
x/2 + y/5 < 1100
Oletame, et tarbija tarbib vaid kaupasid X ja Y. Milline järgnevatest väidetest on vale?
Kui kauba X ühiku hind tõuseb, ceteris paribus, siis tõuseb ka kauba X ühiku tarbimise alternatiivkulu
Kui tarbija sissetulek väheneb, ceteris paribus, siis väheneb nii kauba X ühiku kui ka kauba Y ühiku tarbmise alternatiivkulu
Kui kauba X ühiku hind on kõrgem, kui kauba Y ühiku hind, siis kauba X tarbimise alternatiivkulu on suurem, kui kauba Y ühiku tarbimise alternatiivkulu
Kauba X ühiku tarbimine alternatiivkulu (mõõdetuna kauba Y ühikutes) mõõdab koefitsent – Px / Py, kus Px tähistab kauba X ühiku hinda ja Py tähistab kauba Y ühiku hinda
Tarbija kasulikkusfunktioon on U = min {x ; 2y}. Sellest järeldub, et...
Kaubad X ja Y on tarbija jaoks kahjulikud kaubad
Ratsionaalne tarbija tarbiks vaid kaupa y
Ratsionaale tarbija tarbiks vaid kaupa x
Tarbija tarbib kaupasid x ja y alati koos suhtes kaks ühikut kaupa x ühe ühiku kauba y kohta
Oletame, et usaldusväärselt kogutud statistilised andmed näitavad, tarbija kauba A nõutav kogus kasvab alati kui kauba B hind tõuseb (kuid muud tarbija nõudlust mõjutavad tegurid ei muutu). Sellest tähelepanekust võib järeldada, et...
Kaup A ja kaup B on tarbija jaoks täiendkaubad
Kaup A ja kaup B on tarbija jaoks asendukaubad
Kaup A ja kaup B on tarbija jaoks inferioorsed kaubad
Kaupade A ja B nõudlus on täiesti mitte-elastne
Tarbija kasulikkusfunktioon on U(A;B) = 4A + B. Antud kasulikkusfunktioonist nähtub, et ....
Vaadeldava tarbija jaoks on kaup A ja kaup B mitte-perfektsed asenduskaubad
Ratsionaalne tarbija tarbiks kindlasti vaid kaupa A
Vaadeldava tarbija jaoks on ühe ühiku kauba A piirkasulikkus neli korda suurem, kui ühe ühiku kauba B piirkasulikkus
Vaadeldav tarbija tarbib alati kaupa A ja B koos, vahekorras neli ühkut kaupa A ühe ühiku kauba B kohta
Kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsent Ɛp = -2 tähendab seda, et ...
a) Kauba nõutav kogus langeb 1%, kui kauba hind langeb 2%
b) Kauba nõutav kogus langeb 2%, kui kauba hind tõuseb 1%
c) Kauba nõutav kogus langeb 2%, kui kauba hind langeb 1%
d) Kauba nõutav kogus langeb 2 ühiku võrra, kui kauba hind suureneb 1 euro võrra
7. Elastne nõudlus (hinna suhtes) tähendab seda, et....
a) Kauba nõudlus ei sõltu hinnast
b) Kauba nõudluse hinnaelastsus |Ɛp| < 1
c) Kauba nõudluse hinnaelastsus |Ɛp| = 1
Kauba nõudlus on hinnatundlik
Milline antud väidetest on tõene (eeldades, et intressimäär on positiivne ja inflatsioon on 0) ?
Mida kõrgem on intressimäär, seda kõrgem on sissetulekute nüüdisväärtus, ceteris paribus
Mida kõrgem on intressimäär, seda suurem on tänase tarbimise alternatiivkulu mõõdetuna järgmise perioodi tarbimises, ceteris paribus
Vastavalt teooriale, intressimäärad ei mõjuta tarbijate intemporaalseid valikuid
Sissetulekute nüüdsväärtus on alati suurem, kui sissetulekute tulevikuväärtus, ceteris paribus
Kaup X on harilik kaup juhul kui....
Kauba X nõutav kogus kasvab, kui kauba X hind langeb, ceteris paribus
Kauba X nõutav kogus väheneb, kui kauba X hind langeb, ceteris paribus
Kauba X nõutav kogus ei muutu kui kauba X hind langeb, ceteris paribus
Kauba X nõutav kogus ei sõltu kauba X hinnast
Milline alljärgnevatest väidetest on tõene?
Asendusefekt tuleneb kaupade suhteliste hindade muutusest
Mida kõrgem on kauba hind, seda suurem on kauba piirkasulikkus tarbijale
Tasuta saadava kauba piirkasulikkus võrdub nulliga
Kaubaühiku piirkasulikkus tarbijale ei saa olla suurem, kui kaubaühiku turuhind
Olgu kauba hind, mida tarbija kaubaühiku eest maksab PD ning kauba hind, mida tootja kaubaühiku eest saab PS. Juhul kui antud kaubale oleks kehtestatud maks 10 eurot ühiku kohta, siis...
PD = PS
PD = PS + 10
PD = PS - 10
PD – 10 = PS + 10
