Free Printable TK Võnkumine (G1 Pr-Ro-In)

1.

Võnkumiseks nimetatakse

a)

perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud amplituudasendist kord ühele, kord teisele poole.

b)

perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole.

c)

perioodilist edasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole.

d)

mitteperioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole.

2.

Millistes järgmistest variantidest on tegemist vabalt võnkuva kehaga?

a)

Lipp vardas tuule käes

b)

Pillikeel

c)

Benjihüpe

d)

Kükkide tegemine

e)

Veerev ratas

3.

Milliseid järgmistest perioodilistest liikumistest võib lugeda harmooniliseks võnkumiseks?

a)

0,5 s ja 5 Hz

b)

0,5 s ja 2 Hz

c)

0,03 s ja 5 Hz

d)

1 s ja 1 Hz

4.

Millise perioodi T osa kestel läbib harmooniliselt võnkuv keha tee tasakaalu-asendist äärmise asendini?

a)

T/3

b)

T/2

c)

T/4

d)

3T/4

5.

Kas laevade liikumist Helsingi ja Tallinna vahel võib nimetada perioodiliseks liikumiseks?

a)

Kindlasti mitte

b)

Kindlasti võib

c)

Võib teatud mööndustega

d)

Ühe laeva liikumist võib

6.

Pendli võnkeperiood on T = 5s. Selle pendli võnkesagedus ja nurksagedus on

a)

0,2 Hz ja 5π rad/s

b)

1 Hz ja 2π rad/s

c)

0,5 Hz ja π rad/s

d)

0,2 Hz ja 0,4π rad/s

7.

Vedrupendli võnkumise võrrand on $x=0,15\cos\left(\frac{\pi}{6}t\right)$ . Selle pendli võnkeamplituud on

a)

0,15 m

b)

15 m

c)

$\frac{\pi}{6}$ m

d)

$\pi$ m

8.

Vedrupendli võnkumise võrrand on $x=0,15\cos\left(\frac{\pi}{6}t\right)$ . Selle pendli nurksagedus on

a)

$0,15\ \frac{rad}{s}$

b)

$\frac{\pi}{6}t\ \frac{rad}{s}$

c)

$\frac{\pi}{6}\ \frac{rad}{s}$

d)

$\pi\ \frac{rad}{s}$

9.

Pendli võnkumise võrrand on $x=0,15\cos\left(\frac{\pi}{6}t\right)$ . Selle pendli võnkumise sagedus on

a)

$\frac{1}{12}Hz$

b)

$\frac{1}{6}\ Hz$

c)

$\frac{\pi}{6}\ \frac{rad}{s}$

d)

$\pi\ \frac{rad}{s}$

10.

Pendli võnkumise võrrand on $x=0,15\cos\left(\frac{\pi}{6}t\right)$ . Selle pendli võnkumine algab

a)

tasakaaluasendist

b)

teadmata kohast

c)

amplituudist

d)

negatiivsest amplituudist

11.

Perioodiline liikumine on ....

a)

liikumine, mis on tingitud tasakaalustatud jõududega.

b)

liikumine, milles keha liikudes pöörleb ümber oma keskpunkti.

c)

liikumine, mis kordub teatud ajavahemiku (perioodi) järel.

d)

liikumine, mis toimub teatud ajavahemikul.

12.

Võnkumise sageduseks nimetatakse:

a)

ajaühikus tehtavate radiaanide arvu

b)

ajaühikus tehtavate täisringide arvu

c)

ajaühikus tehtavate täisvõngete arvu

d)

ajaühikus tehtavate poolvõngete arvu

13.

Võnkumise periood on

a)

füüsikaline suurus, mis iseloomustab kulunud aega ühe täisvõnke sooritamiseks.

b)

füüsikaline suurus, mis iseloomustab võnkuva keha suurimat kaugust

c)

füüsikaline suurus, mis iseloomustab täisvõngete arvu ühes sekundis.

d)

füüsikaline suurus, mis iseloomustab võnkuva keha väiksemat kaugust

14.

Võnkumist iseloomustavad suurused:

a)

T

b)

F

c)

x₀

d)

x

15.

Millises asendis omab pendli võnkumisel pendlikeha maksimaalset kiirust?

a)

amplituudis

b)

tasakaaluasendis

c)

kiirus ei muutu

16.

Millises asendis omab pendli võnkumisel pendlikeha maksimaalset potentsiaalset energiat?

a)

amplituudasendis

b)

tasakaaluasendis

c)

potentsiaalne energia ei muutu võnkumise käigus

17.

Perioodi mõõtühik on

a)

1 s

b)

1 S

c)

1 Hz

d)

1 T

18.

Sageduse mõõtühik on

a)

1 s

b)

1 N

c)

1 Hz

d)

1 m

19.

Mida suurem on võnkesagedus, seda ........ periood.

a)

väiksem

b)

kitsam

c)

laiem

d)

suurem

20.

Võnkuv keha teeb ühes sekundis 15 võnget. Väljenda see lühidalt.

a)

f = 15 s

b)

f = 15 Hz

c)

f = 15

d)

f = 15 võnget

21.

Võnkumine on

a)

tegevus

b)

keemiline nähtus

c)

füüsikaline suurus

d)

füüsikaline nähtus

22.

Mis juhtub võnkeperioodiga, kui matemaatilist pendlit muuta pikemaks?

a)

periood ei muutu

b)

periood suureneb

c)

periood väheneb

23.

Milline järgmistest suurustest ei mõjuta matemaatilise pendli perioodi?

a)

raskuskiirendus

b)

mass

c)

pikkus

d)

periood

24.

Kumma pendli võnkesagedus on suurem?

Pendel A: 1 m pikkune 200 g massiga pendel

Pendel B: 2 m pikkune 100 g massiga pendel

a)

Pendel A

b)

Pendel B

c)

Sageuds on sama

25.

Joonisel kujutatud võnkumise periood on

a)

0,5 s

b)

1 s

c)

1,5 s

d)

2s

26.

Joonisel kujutatud võnkumise sagedus on

a)

0,5 Hz

b)

0,25 Hz

c)

1 Hz

d)

2 Hz

27.

Joonisel kujutatud võnkumise amplituud on

a)

2,5 m

b)

-2,5 m

c)

-5 m

d)

5 m

28.

Pendli võnkumise võrrand on $x=0,15\cos\left(\frac{\pi}{6}t\right)$ . Leia pendlikeha hälve ajahetkel 3 s

a)

0 m

b)

0,15 m

c)

$\frac{\pi}{6}\ \frac{rad}{s}$

d)

$\pi\ \frac{rad}{s}$

29.

Joonisel kujutatud võnkumine algab

a)

tasakaaluasendist

b)

amplituudasendist

c)

hälbest

d)

Maa pealt

30.

Hetkeesimene mõte, mis esimesena pähe tuli :) (võib olla emoticon või tekst)

4 lines

TK Võnkumine (G1 Pr-Ro-In)

Total questions: 30

Worksheet time: 2hrs 30mins

Similar Resources on Wayground