Font size
WorksheetsPäikesekiirguse jaotumine Maal ja aastaaegade vaheldumine
Total questions: 21
Worksheet time: 18mins
Päike soojendab aluspinda kõige rohkem, kui päikesekiired langevad aluspinnale
suure nurga all
väikese nurga all
Number 1 tähistab
hajuskiirgust
otsekiirgust
Number 2 tähistab
neeldumist
otsekiirgust
hajuskiirgust
peegeldumist
Number 3 tähistab
neeldumist
otsekiirgust
hajuskiirgust
peegeldumist
Number 4 tähistab
neeldumist
peegeldumist
Kõige rohkem päikesekiirgust jõuab aluspinnani
talvisel pööripäeval
suvisel pööripäeval
kevadisel pööripäeval
sügisesel pööripäeval
Rohkem päikesekiirgust peegeldab tagasi
hele ja tasane aluspind
tume ja ebatasane aluspind
Päikese olekut seniidis on tähistatud numbriga
1
2
3
Pildil on kujutatud
suvine pööripäev
(20. või 21. juuni)
talvine pööripäev
(21. või 22. dets)
kevadine pööripäev
(20. või 21. märts)
sügisene pööripäev
(22. või 23. sept)
Pildil on kujutatud
kevadine pööripäev
(20. või 21. märts)
suvine pööripäev
(20. või 21. juuni)
talvine pööripäev
(21. või 22. dets)
sügisene pööripäev
(22. või 23. sept)
Pildil on kujutatud
kevadine pööripäev
(20. või 21. märts)
suvine pööripäev
(20. või 21. juuni)
sügisene pööripäev
(22. või 23 sept)
talvine pööripäev
(21. või 22. dets)
Aastaajad vahelduvad, sest
Maa pöörlemistelg on kaldu
Maa tiirleb ümber Päikese
Päike tiirleb ümber Maa
Eestis on päev kõige pikem
talvisel pööripäeval
(22. või 23. dets)
kevadisel pööripäeval
(20. või 21. märts)
sügisesel pööripäeval
(22. või 23. sept)
suvisel pööripäeval
(20. või 21. juuni)
Kogu maailmas on päev ja öö sama pikad .... ja ...., sest Päike valgustab põhja- ja lõunapoolkera võrdselt.
talvisel pööripäeval
(21. või 22. dets)
suvisel pööripäeval
(20. või 21. juuni)
kevadisel pööripäeval
(20. või 21. märts)
sügisesel pööripäeval
(22. või 23. sept)
Eestis on päev kõige lühem
talvisel pööripäeval
(21. või 22. dets)
suvisel pööripäeval
(20. või 21. juuni)
kevadisel pööripäeval
(20. või 21. märts)
sügisesel pööripäeval
(22. või 23. märts)
Polaaraladel on aastaringselt ......, sest päikesekiirgus langeb aasta läbi ..... nurga all.
soe, suure
külm, väikese
külm, suure
soe, väikese
Ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi ....., sest päikesekiirgus langeb aastaringselt ..... nurga all.
külm, suure
külm, väikese
soe, väikese
soe, suure
Lõunapoolusel on ..... ja põhjapoolusel on ......
polaarpäev, polaaröö
polaaröö, polaarpäev
Polaaröö ja -päev kestavad kõige kauem
põhjapoolusel ja lõunapoolusel
põhjapöörijoonel ja lõunapöörijoonel
põhjapolaarjoonel ja lõunapolaarjoonel
Päike on kaks korda aastas seniidis
ekvaatoril
põhjapöörijoonel
lõunapöörijoonel
LISAPUNKTID! Selgita, kuidas mõjutavad aluspinna soojenemist:
a) aluspinna omadused,
b) Päikese kõrgus horisondil,
c) päeva pikkus,
b) pilvisus.
