wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Bioloogia 9. kl

Total questions: 257

Worksheet time: 5hrs 17mins

Name
Class
Date
1.

Millised on inimese meeled (vali mitu)

a)

nägemine

b)

kompimine

c)

magnetvälja tajumine

d)

haistmine

2.

Meeleelundeid on vaja selleks, et

a)

teistele meeldida

b)

asju meeles pidada

c)

keskkonnast infot saada

d)

elus püsida

3.

Inimese juhtiv meel ehk kõige tähtsam on

a)

haistmine

b)

nägemine

c)

kompimine

d)

kuulmine

4.

Silmamuna lihaste ebavõrdne tugevus põhjustab..

a)

pimedaks jäämist

b)

silmalaugude kinnivajumist

c)

kõõrsilmsust

d)

peavalusid

5.

Silmi kaitsevad (vali mitu)

a)

ripsmed

b)

juuksed

c)

silmakoobas

d)

silmalaud

6.

Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes..

a)

5 g

b)

7 g

c)

10 g

d)

50 g

7.

Silmamuna katab ja kaitseb

a)

vikerkest

b)

sarvkest

c)

soonkest

d)

klaaskeha

8.

Valgusest pimedasse minnes silmapupill..

a)

laieneb (suuremaks)

b)

kitseneb (väiksemaks)

9.

Millised silmaosad peab valgus läbima, et jõuda võrkkestale? (vali mitu)

a)

silmalääts

b)

pupill

c)

kõvakest

d)

klaaskeha

10.

Teravalt nägemiseks peab silmalääts kuju muutma. Seda aitab teha..

a)

ripslihas

b)

nägemisnärv

c)

vikerkest

d)

vesivedelik

11.

Võrkkestale tekib vaadeldud objektist

a)

vähendatud ja ümberpööratud kujutis

b)

vähendatud ja samapidine kujutis

c)

suurendatud ja samapidine kujutis

d)

suurendatud ja ümberpööratud kujutis

12.

Valgustundlikud rakud, mis aitavad eristada värve on

a)

kolvikesed

b)

kepikesed

13.

Valgustundlikud rakud, mis aitavad eristada musta valgest, on

a)

kepikesed

b)

kolvikesed

14.

Tundlikumad on

a)

kepikesed

b)

kolvikesed

15.

Kaugele vaadates on silmalääts

a)

kumer

b)

lame

16.

Lõunamaa inimeste silmad on tumedamad, sest

a)

nende nahk on ka tume

b)

tume pigment kaitseb silmi ereda päikese eest

c)

nad on päevitunud

17.

Vaata õ lk 97 alumist pilti. Kumb naistest on pikem?

a)

parempoolne

b)

vasakpoolne

c)

mõlemad on ühepikkused

18.

Silmaava ehk..

a)

pupill

b)

vikerkest

c)

silmalääts

d)

pimetähn

19.

Murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal

a)

silmalääts

b)

silmaava

c)

vikerkest

d)

sarvkest

20.

Silmaava ehk pupilli ümbritseb

a)

vikerkest

b)

klaaskeha

c)

võrkkest

d)

soonkest

21.

Vikerkest ehk

a)

iiris

b)

vikerkaar

c)

silmavärv

d)

pimetähn

22.

Valgustundlikke rakke pole silmas

a)

pimetähni piirkonnas

b)

kollatähni piirkonnas

23.

Pildil olevaga saab testida...

a)

pimetähni asukohta silmas

b)

kollatähni asukohta silmas

c)

nägemise teravust

d)

ruumilist taju

24.

Miks on tähtis näha ruumiliselt? (vali mitu)

a)

vahemaade hindamiseks

b)

esemete suuruse hindamiseks

c)

enda kauguse hindamiseks

d)

värvide nägemiseks

25.

Kaugelenägevuse korral näeb.. (vali mitu)

a)

kaugele hästi

b)

lähedale halvasti

c)

kaugele halvasti

d)

lähedale hästi

26.

Lühinägevuse korral näeb.. (vali mitu)

a)

lähedale hästi

b)

kaugele halvasti

c)

lähedale halvasti

d)

kaugele hästi

27.

Normaalse nägevuse puhul näeb.. (vali mitu)

a)

kaugele hästi

b)

lähedale hästi

c)

kaugele halvasti

d)

lähedale halvasti

28.

Pilt iseloomustab

a)

lühinägevust

b)

kaugelenägevust

c)

normaalset nägevust

29.

Pilt iseloomustab

a)

kaugelenägevust

b)

lühinägevust

c)

normaalset nägevust

30.

Pilt iseloomustab

a)

normaalset nägevust

b)

lühinägevust

c)

kaugelenägevust

31.

Alumisel pildil on korrigeeritud (vajuta pildile)

a)

lühinägevust

b)

kaugelenägevust

32.

Alumisel pildil on korrigeeritud (vajuta pildile)

a)

kaugelenägevust

b)

lühinägevust

33.

Milline paar on õige, s.t sobib kokku?

a)

kaugelenägevus ja kumer lääts

b)

kaugelenägevus ja nõgus lääts

c)

lühinägevus ja kumer lääts

34.

Värvipimedus ehk

a)

daltonism

b)

myopia

c)

hyperopia

d)

astigmatism

35.

Silmadele sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus on

a)

30-35 cm

b)

20-25 cm

c)

10-15 cm

d)

40-50 cm

36.

Töötamise ajal on silmadele parim valgus..

a)

loomulik päevavalgus

b)

LED-valgus

c)

laualambi valgus

37.

Sõitvas autos..

a)

ei tohiks raamatut lugeda

b)

tuleb aega ära kasutada ja raamatut lugeda

c)

tuleb raamatut silmadele lähemal hoida

38.

Kirjutades peab paremakäelisel inimesel valgus langema

a)

vasakult

b)

paremalt

39.

Arvutikasutaja silmades tekitab kuivustunnet..

a)

vähene pisaravedeliku laialihõõrumine

b)

arvutiekraanilt kiirguv valgus

c)

arvutiekraanilt kiirguv soojus

40.

Silmadele olulised vitamiinid on (vali mitu)

a)

A-vitamiin

b)

B-vitamiin

c)

C-vitamiin

41.

Erinevate lõhnade tajumine

a)

haistmine

b)

maitsmine

c)

kompimine

d)

nägemine

42.

Erinevate maitsede tajumine

a)

haistmine

b)

maitsmine

c)

kompimine

d)

nägemine

43.

Me tunneme lõhnasid terve nina epiteeliga (sisepinnaga)

a)

õige

b)

vale

44.

Kuidas info lõhnadest jõuab ajusse?

a)

lõhnamolekulid on lahustunud limas ja puutuvad kokku haitsmisrakkudega

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku keelenäsadega

c)

lõhnamolekulid lendavad otse ajusse

d)

lõhnamolekulid sattuvad seljaajusse

45.

Tavaliselt inimene harjub lõhnadega väga aeglaselt

a)

õige

b)

vale

46.

Mida võib mõjutada haistmist?

a)

nohu

b)

vanus

c)

köha

d)

nahaallergia

47.

Keele osa, kus paiknevad tunderakkud

a)

maitsmispungad

b)

maitsmissibulad

c)

maitsmiskeskused

d)

maitsmissilmad

48.

Kuidas inimene tunneb maitset?

a)

aineosakesed on lahustunud vees ja ärritavad tunderakke

b)

aineosakesed on kuivad ja sattuvad otse makku

c)

aineosakesi on vaja hoida suus 5 minutit, et maitset tunda

d)

aineosakesed sattuvad otse peaajusse

49.

Mitu põhimaitset inimene tunneb?

a)

1

b)

3

c)

5

d)

7

50.

Mis maitset inimene ei tunne?

a)

soolast

b)

magusat

c)

värsket

d)

haput

51.

Mida võib mõjutada maitset?

a)

haistmine

b)

toidu temperatuur

c)

toidu olek

d)

köha

52.

Maitse tundmine on seotud haistmisega

a)

õige

b)

vale

53.

Nohu ajal inimese maitsetundlikkus ei muutu

a)

õige

b)

vale

54.

Toidu maitse sõltub selle temperatuurist

a)

õige

b)

vale

55.

Suitsetamine ei mõjuta inimese maitsetundlikkust

a)

õige

b)

vale

56.

Vananedes inimese maitsetundlikkus väheneb

a)

õige

b)

vale

57.

Mis infot me saame maitsmise ja haistmise kaudu?

a)

õhu kvaliteet

b)

toidu/joogi kvaliteet

c)

õhu liikumine

d)

teise inimese tuju

58.

Mis protsess pildil on märgitud numbriga 1?

a)

ninna jõudnud lõhnamolekulid lahustuvad limas

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku haistmisrakkudega

c)

tekib närviimpulss, mis liigub peaajusse

d)

tekib närviimpulss, mis liigub seljaajusse

59.

Mis protsess pildil on märgitud numbriga 2?

a)

ninna jõudnud lõhnamolekulid lahustuvad limas

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku haistmisrakkudega

c)

tekib närviimpulss, mis liigub peaajusse

d)

tekib närviimpulss, mis liigub seljaajusse

60.

Mis protsess pildil on märgitud numbriga 3?

a)

ninna jõudnud lõhnamolekulid lahustuvad limas

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku haistmisrakkudega

c)

tekib närviimpulss, mis liigub peaajusse

d)

tekib närviimpulss, mis liigub seljaajusse

61.

Mis on märgitud pildil numbriga 1?

a)

keelenäsad

b)

maitsmispungad

c)

keeletäpid

d)

keelesibulad

62.

Mis on märgitud pildil numbriga 2?

a)

keelenäsad

b)

maitsmispungad

c)

keeletäpid

d)

keelesibulad

63.

Keele osa, kus paiknevad maitsmispungad

a)

keelenäsad

b)

keeletäpid

c)

keeletähnid

d)

keelenäpud

64.

Leia loetelust vale sõna.

a)

Kõndimine

b)

Nägemine

c)

Haistmine

d)

Kompimine

65.

Miks on loomadel meeleelundeid vaja?

a)

Et rünnata liigikaaslast

b)

Et süüa

c)

Et saada keskkonnast infot

d)

Et magada

66.

Milline meel on inimesel juhtiv meel?

a)

Kuulmine

b)

Nägemine

c)

Kompimine

d)

Maitsmine

67.

Igas meeleelundis on ...., mis reageerivad ärritajale.

a)

Tunderakud

b)

Tundekoed

c)

Tundeelundid

d)

Tundeniidid

68.

Pildil oleva loomarühma tähtsaim meel on ....

a)

Haistmine

b)

Kuulmine

c)

Nägemine

d)

Kompimine

69.

Kas mutil on silmad?

a)

Ei

b)

Jah

70.

Kelle vaateväli on pildil kujutatud?

a)

Kiskja

b)

Rohusööja

71.

Mis meel on metsseal hästi arenenud?

a)

Haistmine

b)

Nägemine

c)

Kuulmine

d)

Maitsmine

72.

Mis meel on narkokoeral hästi arenenud?

a)

Kuulmine

b)

Nägemine

c)

Kompimine

d)

Haistmine

73.

Mis meel on pimeda juhtkoeral hästi arenenud?

a)

Nägemine

b)

Kuulmine

c)

Haistmine

d)

Maitsmine

74.

Mida tunnetavad oma meeltega linnud?

a)

Saabuvat vihmasadu

b)

Maa magnetvälja

c)

Vaenlase lähedust

d)

Helilaineid

75.

Millega madu lõhna tunnetab?

a)

Ninaavadega

b)

Suuga

c)

Keelega

d)

Hammastega

76.

Mis helisid tekitavad nahkhiired ja delfiinid?

a)

Ultrahelisid

b)

Infrahelisid

c)

Kuulavad heli

d)

Mikrohelisid

77.

Mille abil kalad tajuvad veerõhku?

a)

Saba abil

b)

Lõpuste abil

c)

Ujupõie abil

d)

Küljejoone abil

78.

Rähn toksib kuskil metsas.

a)

ma haistan

b)

ma näen

c)

ma kuulen

d)

ma maitsen

e)

ma katsun

79.

Millega pildil olev loom ütleb teistele loomadele, et territoorium kuulub talle?

a)

Küüntega

b)

Hammastega

c)

Lõhnamärkidega

d)

Karvadega

80.

Liha on liiga soolane.

a)

ma kuulen

b)

ma maitsen

c)

ma näen

d)

ma haistan

e)

ma katsun

81.

Mu telefon heliseb koolikotis.

a)

ma haistan

b)

ma näen

c)

ma kuulen

d)

ma maitsen

e)

ma katsun

82.

Lambal on pehme vill.

a)

ma haistan

b)

ma näen

c)

ma kuulen

d)

ma maitsen

e)

ma katsun

83.

Mahl on hapu.

a)

ma haistan

b)

ma näen

c)

ma kuulen

d)

ma katsun

e)

ma maitsen

84.

Taevas on vikerkaar.

a)

ma näen

b)

ma haistan

c)

ma kuulen

d)

ma katsun

e)

ma maitsen

85.

Kuidas meeleelundid töötavad?

a)

Meeleeleundites on erilised tunderakud, mis võtavad vastu ärritust.

b)

Meeleelundites on tundemolekulid, mis reageerivad ärritusega.

c)

Keha toodab erinevaid hormoone, mis võtavad ärritust vastu.

86.

Öise eluviisiga loomadel on tavaliselt

a)

Väikesed silmad, mis tajuvad vaid valgust ja pimedust.

b)

Suured silmad, millega nad näevad hästi hämaras, kuid ei erista värve.

c)

Suured silmad, millega näevad nad väga selgelt värve.

87.

Milleks on loomadele kompimine oluline?

a)

Siis saavad loomad aru, millise maitsega on ümbritsevad taimed.

b)

Siis tajuvad loomad end ümbritsevad lõhnu.

c)

Mitte kumbki eelnev variant.

88.

Loomadel on järgmised meeled, mida inimestel pole:

a)

Magnetvälja tajumine.

b)

Nägemine.

c)

Rõhu tajumine.

d)

Elektrivälja tajumine.

89.

Nahkhiired kuulevad saaki:

a)

Infrakiirguse järgi.

b)

Tagasipeegeldunud heli järgi.

c)

Kompimise järgi.

90.

Vaalad, delfiinid ja nahkhiired kuulevad:

a)

Infrahelisid.

b)

Ultrahelisid.

91.
Mis on võrkkesta pimetähn?
a)
Koht, kus vikerkest läheb üle nägemisnärviks
b)
Koht võrkkestal, kus asub kõige rohkem nägemisretseptoreid
c)
Silma kõige mustem osa
92.
Mis on võrkkesta kollatähn?
a)
Koht, kus vikerkest läheb üle nägemisnärviks
b)
Koht võrkkestal, kus asub kõige rohkem kolvikesi ja kujutis on kõige selgem
c)
Silma kõige kollasem osa
93.
Mis on lühinägevus?
a)
kui inimene näeb lähedale halvasti
b)
kui inimene näeb kaugele halvasti
c)
kui inimene näeb pimedas halvasti 
94.
Mis on kaugelenägevus?
a)
kui inimene näeb lähedale halvasti
b)
kui inimene näeb kaugele halvasti
c)
kui inimene näeb pimedas halvasti 
95.
Kahe kõrvaga kuulmine võimaldab
a)
tajuda heliallika asukohta
b)
kuulda ruumiliselt
c)
saada infot heli iseloomu kohta
d)
kõiki eespool nimetatut
96.
Lõhna ja maitset peame tundma, et
a)
tunda lõhnaõli lõhna
b)
tunda jäätise maitset
c)
hinnata toidu ja lõhnade kvaliteeti
97.

Millised on inimese meeled (vali mitu)

a)

nägemine

b)

kompimine

c)

magnetvälja tajumine

d)

haistmine

98.

Silmi kaitsevad (vali mitu)

a)

ripsmed

b)

juuksed

c)

silmakoobas

d)

silmalaud

99.

Silmamuna katab ja kaitseb

a)

vikerkest

b)

sarvkest

c)

soonkest

d)

klaaskeha

100.

Valgusest pimedasse minnes silmapupill..

a)

laieneb (suuremaks)

b)

kitseneb (väiksemaks)

101.

Millised silmaosad peab valgus läbima, et jõuda võrkkestale? (vali mitu)

a)

silmalääts

b)

pupill

c)

kõvakest

d)

klaaskeha

102.

Teravalt nägemiseks peab silmalääts kuju muutma. Seda aitab teha..

a)

ripslihas

b)

nägemisnärv

c)

vikerkest

d)

vesivedelik

103.

Võrkkestale tekib vaadeldud objektist

a)

vähendatud ja ümberpööratud kujutis

b)

vähendatud ja samapidine kujutis

c)

suurendatud ja samapidine kujutis

d)

suurendatud ja ümberpööratud kujutis

104.

Valgustundlikud rakud, mis aitavad eristada värve on

a)

kolvikesed

b)

kepikesed

105.

Valgustundlikud rakud, mis aitavad eristada musta valgest, on

a)

kepikesed

b)

kolvikesed

106.

Valgustundlikke rakke pole silmas

a)

pimetähni piirkonnas

b)

kollatähni piirkonnas

107.

Kõrv koosneb...

a)

kahest osast

b)

kolmest osast

c)

neljast osast

d)

viiest osast

108.

Väliskõrva ülesanne on...

a)

püüda helisid ja suunata neid keskkõrvasse

b)

kaitsta trummikile

c)

tagada tasakaalu

d)

analüüsida helisid

109.

Keskkõrva ja väliskõrva eraldab...

a)

trummikile

b)

kuulmiskäik

c)

kuulmeluukesed

d)

tigu

110.

Trummikile ülesanne on...

a)

kaitsta keskkõrva ja sisekõrva

b)

võtta vastu helisignaale võnkumisega

c)

tagada tasakaalu

d)

võtta vastu trummi muusikat

111.

Kuidas on kuulmeluukeste nimetused?

a)

vasar

b)

alasi

c)

jalus

d)

vikat

e)

kiiver

112.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 1?

a)

kuulmeluukesed

b)

tigu

c)

kõrvalest

d)

kuulmekäik

113.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 2?

a)

kuulmeluukesed

b)

tigu

c)

kõrvalest

d)

kuulmekäik

114.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 3?

a)

kuulmeluukesed

b)

tigu

c)

kõrvalest

d)

kuulmekäik

115.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 4?

a)

kuulmeluukesed

b)

tigu

c)

kõrvalest

d)

kuulmekäik

116.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 5?

a)

kuulmeluukesed

b)

tigu

c)

kõrvalest

d)

trummikile

117.

Mis kõrva osa on pildil märgitud numbriga 6?

a)

kuulmeluukesed

b)

kuulmetõri

c)

kõrvalest

d)

trummikile

118.

Kõrva osad, mis ei ole nähtavad ja on hästi koljuga kaitstud

a)

väliskõrv

b)

keskkõrv

c)

sisekõrv

d)

omakõrv

119.

Mis ühikutes mõõdetakse helilainete võnkesagedust?

a)

Hz

b)

dB

c)

Ml

d)

Si

120.

Mida tähendab 1 Hz?

a)

1 võnge/sekundis

b)

1 võnge/minutis

c)

1 helilaine/minutis

d)

1 km/sekundis

121.

Mis ajavahemikus inimene kuuleb helisid?

a)

20-20000 Hz

b)

20-2000 Hz

c)

2-200 Hz

d)

2-20 Hz

122.

Organid, mis tajuvad ümbrust, võtavad vastu otsuseid ja säilitavad kontakti keskkonnaga

a)

meeleelundid

b)

tajumiselundid

c)

suuraju

d)

kesknärvisüsteem

123.

Tunderakkude teine nimetus

a)

retseptor

b)

närviimpulss

c)

neuron

d)

mõhnkeha

124.

Mis silma osast on jutt: sulguvad automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

125.

Mis silma osast on jutt: moodustatud silmakoopas on silm kaitstud külgedelt ja tagant?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

126.

Mis silma osast on jutt: niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

127.

Mis silma osast on jutt: takistavad tolmu ja teiste väikeste osakeste silma sattumist?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

128.

Mis silma osast on jutt: katab silma tagaosa seest poolt ning selles on valgustundlikud rakud?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

129.

Mis silma osast on jutt: on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

130.

Mis silma osast on jutt: on koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

131.

Mis silma osast on jutt: aitab koondada valguskiiri?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

132.

Mis silma osast on jutt: ümbristeb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

133.

Mis silma osast on jutt: murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

134.

Mis silma osast on jutt: reguleerib silmaava suurust?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

135.

Mis silma osast on jutt: selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

136.

Nägemishäire, mille puhul inimene ei suuda mõningaid värvusi eristada

a)

värvipimedus

b)

daltonism

c)

pimedus

d)

tajuvus

137.

Tundlikud rakud silmas, mis võimaldavad tajuda värvusi

a)

kolvikesed

b)

kepikesed

c)

pulgakesed

d)

pudelikesed

138.

Tundlikud rakud silmas, mis eristavad musta valgest, objektide heledust ja tumedust

a)

kolvikesed

b)

kepikesed

c)

pulgakesed

d)

pudelikesed

139.

Kaugelenägevuse korral pilt kujuneb

a)

võrkkesta ees

b)

võrkkesta taga

c)

võrkkestal

140.

Lühinägevuse korral pilt kujuneb

a)

võrkkesta ees

b)

võrkkesta taga

c)

võrkkestal

141.

Normaalse nägevuse korral pilt kujuneb

a)

võrkkesta ees

b)

võrkkesta taga

c)

võrkkestal

142.

Lühinägev inimene nägemise korrigeerimiseks vajab

a)

miinusprille

b)

plussprille

c)

nullprille

143.

Kaugelenägev inimene nägemise korrigeerimiseks vajab

a)

miinusprille

b)

plussprille

c)

nullprille

144.

Erinevate lõhnade tajumine

a)

haistmine

b)

maitsmine

c)

kompimine

d)

nägemine

145.

Erinevate maitsede tajumine

a)

haistmine

b)

maitsmine

c)

kompimine

d)

nägemine

146.

Me tunneme lõhnasid terve nina epiteeliga (sisepinnaga)

a)

õige

b)

vale

147.

Kuidas info lõhnadest jõuab ajusse?

a)

lõhnamolekulid on lahustunud limas ja puutuvad kokku haitsmisrakkudega

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku keelenäsadega

c)

lõhnamolekulid lendavad otse ajusse

d)

lõhnamolekulid sattuvad seljaajusse

148.

Tavaliselt inimene harjub lõhnadega väga aeglaselt

a)

õige

b)

vale

149.

Mida võib mõjutada haistmist?

a)

nohu

b)

vanus

c)

köha

d)

nahaallergia

150.

Keele osa, kus paiknevad tunderakkud

a)

maitsmispungad

b)

maitsmissibulad

c)

maitsmiskeskused

d)

maitsmissilmad

151.

Kuidas inimene tunneb maitset?

a)

aineosakesed on lahustunud vees ja ärritavad tunderakke

b)

aineosakesed on kuivad ja sattuvad otse makku

c)

aineosakesi on vaja hoida suus 5 minutit, et maitset tunda

d)

aineosakesed sattuvad otse peaajusse

152.

Mitu põhimaitset inimene tunneb?

a)

1

b)

3

c)

5

d)

7

153.

Mis maitset inimene ei tunne?

a)

soolast

b)

magusat

c)

värsket

d)

haput

154.

Mida võib mõjutada maitset?

a)

haistmine

b)

toidu temperatuur

c)

toidu olek

d)

köha

155.

Maitse tundmine on seotud haistmisega

a)

õige

b)

vale

156.

Nohu ajal inimese maitsetundlikkus ei muutu

a)

õige

b)

vale

157.

Toidu maitse sõltub selle temperatuurist

a)

õige

b)

vale

158.

Suitsetamine ei mõjuta inimese maitsetundlikkust

a)

õige

b)

vale

159.

Vananedes inimese maitsetundlikkus väheneb

a)

õige

b)

vale

160.

Mis infot me saame maitsmise ja haistmise kaudu?

a)

õhu kvaliteet

b)

toidu/joogi kvaliteet

c)

õhu liikumine

d)

teise inimese tuju

161.

Mis protsess pildil on märgitud numbriga 1?

a)

ninna jõudnud lõhnamolekulid lahustuvad limas

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku haistmisrakkudega

c)

tekib närviimpulss, mis liigub peaajusse

d)

tekib närviimpulss, mis liigub seljaajusse

162.

Mis protsess pildil on märgitud numbriga 2?

a)

ninna jõudnud lõhnamolekulid lahustuvad limas

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku haistmisrakkudega

c)

tekib närviimpulss, mis liigub peaajusse

d)

tekib närviimpulss, mis liigub seljaajusse

163.

Mis protsess pildil on märgitud numbriga 3?

a)

ninna jõudnud lõhnamolekulid lahustuvad limas

b)

lõhnamolekulid puutuvad kokku haistmisrakkudega

c)

tekib närviimpulss, mis liigub peaajusse

d)

tekib närviimpulss, mis liigub seljaajusse

164.

Mis on märgitud pildil numbriga 1?

a)

keelenäsad

b)

maitsmispungad

c)

keeletäpid

d)

keelesibulad

165.

Mis on märgitud pildil numbriga 2?

a)

keelenäsad

b)

maitsmispungad

c)

keeletäpid

d)

keelesibulad

166.

Keele osa, kus paiknevad maitsmispungad

a)

keelenäsad

b)

keeletäpid

c)

keeletähnid

d)

keelenäpud

167.

Organid, mis tajuvad ümbrust, võtavad vastu otsuseid ja säilitavad kontakti keskkonnaga

a)

meeleelundid

b)

tajumiselundid

c)

suuraju

d)

kesknärvisüsteem

168.

Tunderakkude teine nimetus

a)

retseptor

b)

närviimpulss

c)

neuron

d)

mõhnkeha

169.

Mis silma osast on jutt: sulguvad automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

170.

Mis silma osast on jutt: moodustatud silmakoopas on silm kaitstud külgedelt ja tagant?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

171.

Mis silma osast on jutt: niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

172.

Mis silma osast on jutt: takistavad tolmu ja teiste väikeste osakeste silma sattumist?

a)

silmalaud

b)

pisaravedelik

c)

koljuluud

d)

ripsmed

173.

Mis silma osast on jutt: katab silma tagaosa seest poolt ning selles on valgustundlikud rakud?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

174.

Mis silma osast on jutt: on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

175.

Mis silma osast on jutt: on koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

176.

Mis silma osast on jutt: aitab koondada valguskiiri?

a)

võrkkest

b)

kollatähn

c)

pimetähn

d)

klaaskeha

177.

Mis silma osast on jutt: ümbristeb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

178.

Mis silma osast on jutt: murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

179.

Mis silma osast on jutt: reguleerib silmaava suurust?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

180.

Mis silma osast on jutt: selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele?

a)

ripslihas

b)

silmalääts

c)

vikerkest

d)

silmaava

181.

Nägemishäire, mille puhul inimene ei suuda mõningaid värvusi eristada

a)

värvipimedus

b)

daltonism

c)

pimedus

d)

tajuvus

182.

Tundlikud rakud silmas, mis võimaldavad tajuda värvusi

a)

kolvikesed

b)

kepikesed

c)

pulgakesed

d)

pudelikesed

183.

Tundlikud rakud silmas, mis eristavad musta valgest, objektide heledust ja tumedust

a)

kolvikesed

b)

kepikesed

c)

pulgakesed

d)

pudelikesed

184.

Kaugelenägevuse korral pilt kujuneb

a)

võrkkesta ees

b)

võrkkesta taga

c)

võrkkestal

185.

Lühinägevuse korral pilt kujuneb

a)

võrkkesta ees

b)

võrkkesta taga

c)

võrkkestal

186.

Normaalse nägevuse korral pilt kujuneb

a)

võrkkesta ees

b)

võrkkesta taga

c)

võrkkestal

187.

Lühinägev inimene nägemise korrigeerimiseks vajab

a)

miinusprille

b)

plussprille

c)

nullprille

188.

Kaugelenägev inimene nägemise korrigeerimiseks vajab

a)

miinusprille

b)

plussprille

c)

nullprille

189.

Inimese juhtivaks meeleks on

a)

kuulmismeel

b)

nägemismeel

c)

haistmismeel

d)

maitsmismeel

190.
Mis on võrkkesta pimetähn?
a)
Koht, kus vikerkest läheb üle nägemisnärviks
b)
Koht võrkkestal, kus asub kõige rohkem nägemisretseptoreid
c)
Silma kõige mustem osa
191.
Mis on võrkkesta kollatähn?
a)
Koht, kus vikerkest läheb üle nägemisnärviks
b)
Koht võrkkestal, kus asub kõige rohkem kolvikesi ja kujutis on kõige selgem
c)
Silma kõige kollasem osa
192.
Mis on lühinägevus?
a)
kui inimene näeb lähedale halvasti
b)
kui inimene näeb kaugele halvasti
c)
kui inimene näeb pimedas halvasti 
193.
Mis on kaugelenägevus?
a)
kui inimene näeb lähedale halvasti
b)
kui inimene näeb kaugele halvasti
c)
kui inimene näeb pimedas halvasti 
194.
Mis on daltonism?
a)
kui inimene näeb esemeid halvasti
b)
kui inimene eristab värve halvasti
c)
kui inimene näeb pimedas halvasti 
195.
Kaugelenägevuse korral on lääts
a)
liiga kumer
b)
liiga lame
196.
Lühinägevuse korral on lääts
a)
liiga kumer
b)
liiga lame
197.
Kaugelenägevuse korral tekib kujutis
a)
võrkkesta ette
b)
võrkkesta taha
198.
Lühinägevuse korral tekib kujutis
a)
võrkkesta ette
b)
võrkkesta taha
199.
Kaugelenägevuse korral tuleb kanda
a)
nõgusaid ehk "-" läätsesid
b)
kumeraid ehk "+" läätsesid
200.
Lühinägevuse korral tuleb kanda
a)
nõgusaid ehk "-" läätsesid
b)
kumeraid ehk "+" läätsesid
201.
Kahe kõrvaga kuulmine võimaldab
a)
tajuda heliallika asukohta
b)
kuulda ruumiliselt
c)
saada infot heli iseloomu kohta
d)
kõiki eespool nimetatut
202.
Inimese kõrv võimaldab kuulda helivõnkeid vahemikus
a)
20- 20 000 Hz
b)
100- 100 000 Hz
c)
40- 45 000
203.
Valuaistingu tekitab
a)
reaktiivlennuki müra
b)
keskmise tugevusega kõne
c)
sosin
204.
Lõhna ja maitset peame tundma, et
a)
tunda lõhnaõli lõhna
b)
tunda jäätise maitset
c)
hinnata toidu ja lõhnade kvaliteeti
205.
Kui inimene ei kuule on ta
a)
pime
b)
jalutu
c)
kurt
206.

Vali loetelust meeleelundid!

a)

Keel

b)

Kõrv

c)

Silm

d)

Magu

e)

Neerud

207.

Miks on vaja meeleelundeid?

a)

Et saada välismaailmast infot

b)

Et meelt muuta

c)

Et elunditel oleks oma meel, mida avaldada

208.

Inimese keha katab ....

a)

Paks karvkate nagu hundil

b)

Vedel rasvakiht

c)

Soomuste kiht

d)

Nahk

209.

Naha ülesanded on... (vali mitu õiget)

a)

Kaitsta keha sisemust

b)

Hoida keha püsti

c)

Kompida/ katsuda asju

d)

Keha liigutada

210.

Naha tundlikkus üle keha on...

a)

erinev

b)

samasugune

211.

Silmad, kõrvad, nina, keel ja nahk on ...

a)

seedeelundid

b)

meeleelundid

c)

erituselundid

212.

Mida inimesed meeleelundite abil teevad?

a)

Suhtlevad üksteisega

b)

Saavad teavet ümbrusest

c)

Mõtlevad

d)

Püsivad elus

213.

Meeleelundid töötavad koos ....

a)

südamega

b)

peaajuga

c)

kopsudega

214.

Silmaava kontrollib ...

a)

silma pääsevaid värve.

b)

silma pääseva valguse hulka.

c)

mida sa näed.

215.

Mis suunab helid kõrva?

a)

kõrvalest

b)

juuksed

c)

käsi

216.

Tasakaaluelund asub ...

a)

sisekõrvas

b)

väliskõrvas

c)

keskkõrvas

217.

Mis on keele ülesanded?

a)

Tunneb maitset

b)

Aitab suus toitu liigutada

c)

Oluline kõnelemisel

d)

Tunneb lõhna

218.

Kus asuvad haistmisrakud?

a)

Ninaõõne ülaosas

b)

Ninaõõnest väljaspool

c)

Suuõõnes

219.

Nahas paiknevad närvirakud eristavad ...

a)

sooja ja külma

b)

puudutust

c)

valu

d)

värve

220.

Meeleelund on

a)

elundkond, mis võtab vastu teateid ümbruse kohta

b)

elund, mis võtab vastu teateid ümbruse kohta

221.

Mis meelega on tegemist?

a)

maitsmismeel

b)

kuulamismeel

c)

haistmismeel

d)

kuulmismeel

222.

Aju saab väliskõrvast pidevalt teateid selle kohta, kas keha on tasakaalus või mitte.

a)

õige

b)

vale

223.

Kõrva, kui kuulmiselundi osad on

a)

keskkõrv ja sisekõrv

b)

väliskõrv ja keskkõrv

c)

väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv

224.

Nägemise kaudu saame ümbritsevast maailmast rohkem teateid kui teiste meeltega kokku.

a)

vale

b)

õige

225.

Inimene näeb maailma värvilise ja ruumilisena.

a)

õige

b)

vale

226.

Koer näeb maailma nagu mustvalges filmis.

a)

õige

b)

vale

227.

Silm on

a)

pähklisuurune õrn elund

b)

kanamunasuurune tugev elund

c)

pähkisuurune tugev elund

d)

kanamunasuurune õrn elund

228.

Silma kaitsevad

a)

silmamuna, silmalaud, ripsmed, kulmukarvad ja pisaranääre

b)

silmakoobas, silmalaud, ripsmed, kulmukarvad

c)

silmakoobas, silmalaud, ripsmed, kulmukarvad ja pisaranääre

229.

Pisaranääre laseb silmal ära kuivada.

a)

õige

b)

vale

230.

Hämaruses on silmaavad suured.

a)

õige

b)

vale

231.

Selleks, et suudaksime maitseid eraldada, peab toit olema eelnevalt süljes lahustunud.

a)

õige

b)

vale

232.

Peaajus on olemas nägemisega, kompimisega, kuulmisega, haistmisega, maitsmisega ja tasakaaluga seotud piirkond.

a)

vale

b)

õige

233.

Nahk on meie kõige suurem elund.

a)

õige

b)

vale

234.

Nahk on ka kompimiselund.

a)

vale

b)

õige

235.

Naha all olev rasvakiht kaitseb siseelundeid põrutuste ja löökide eest.

a)

õige

b)

vale

236.

Inimesel on kokku ..... meelt.

a)

3

b)

4

c)

5

d)

6

237.

Võrkkestal asuvad kepikesed võimaldavad näha

a)

värviliselt

b)

mustvalgelt

238.

Võrkkestal paiknevad kolvikesed võimaldavad näha

a)

värviliselt

b)

mustvalgelt

239.

Kolvikesed on aktiivsed

a)

pimedas / hämaras

b)

valguse käes

240.

Kepikesed on aktiivsed

a)

eredas valguses

b)

pimedas / hämaras

241.

Kuulmiselundiks on

a)

poolringkanalid

b)

mõik ja kotikesed

c)

tigu

d)

kuulmeluukesed

242.

Kõige tundlikum on maitsemeel ........maitseliste ainete suhtes

a)

hapu

b)

magusa

c)

mõru

d)

soolase

243.

Inimene tajub viit põhimaitset

a)

soolane, mõru, kibe, magus , umam

b)

magus, soolane, umam, kibe, vürtsine

c)

soolane, hapu, kibe, umam, magus

244.

Kuulmeluukesed asuvad

a)

väliskõrvas

b)

sisekõrvas

c)

keskkõrvas

245.

Kuulmeluukesed on

a)

vasar, haamer, jalus

b)

vasar, haamer, alasi

c)

vasar, jalus, peitel

d)

vasar, alasi, jalus

246.

Valguse teekond võrkkestale

a)

sarvkest, vikerkest, vesivedelik, lääts, klaaskeha

b)

sarvkest, vesivedelik, pupill, lääts, klaaskeha

c)

sarvkest, pupill, vesivedelik, klaaskeha, lääts

d)

vikerkest, vesivedelik, sarvkest, lääts, klaaskeha

247.

Valguskiired tekitavad võrkkestal

a)

vähendatud ja tagurpidise kujutise

b)

suurendatud ja tagurpidise kujutise

c)

vähendatud ja õigetpidi kujutise

d)

kujutis tekib võrkkesta ette

248.

Kuulmetõri ühtlustab õhurõhku

a)

keskkõrva ja sisekõrva vahel

b)

väliskõrva ja sisekõrva vahel

c)

keskkõrva ja väliskõrva vahel

d)

väliskõrva ja sisekõrva vahel

249.
  1. Mitu meeleelundit on inimesel?
a)

3

b)

8

c)

5

d)

2

250.

Vaata joonist ja otsusta, kas on kujutatud nägemishäiret? Kui jah, siis millist nägemishäiret?

a)

Tegemist on kaugelenägevuse häirega.

b)

Tegemist on normaalse nägevusega, nägemishäiret ei ole.

c)

Tegemist on lühinägevusega.

251.

Milline kest katab ja kaitseb silmamuna seestpoolt?

a)

vikerkest

b)

kõvakest

c)

võrkkest

d)

soonkest

252.

Millisele silmaosale tekib vaadeldava objekti kujutis?

a)

võrkkestale

b)

soonkestale

c)

sarvkestale

d)

vikerkestale

253.

Millise silmaosas on pigment, mis annab silmadele värvuse?

a)

sarvkestas

b)

võrkkestas

c)

vikerkestas

d)

kõvakestas

254.

Milliseid prille peavad kandma kaugelenägevuse diagnoosiga inimesed?

a)

Nõgusate ehk miinusklaasidega prille.

b)

Prille pole nägemise korrigeerimiseks vaja.

c)

Kumerate ehk plusskraadidega prille.

255.

Märgi õige järjestus, milline on helilainete liikumisteekond kõrvas.

a)

kõrvalest->kuulmekäik->trummikile->kuulmeluukesed->tigu

b)

kõrvalest->tigu->kuulmeluukesed->trummikile->kuulmekäik

c)

kõrvalest->trummikile->kuulmekäik->tigu->kuulmeluukesed

d)

kõrvalest->kuulmekäik->tigu->trummikile->kuulmeluukesed

256.

Mis moodustavad tasakaaluelundi?

a)

Keskõrvas asuvad poolringkanalid koos kahe kotikesega

b)

Väliskõrvas asuvad poolringkanalid koos kahe kotikesega

c)

Sisekõrvas asuvad poolringkanalid koos kahe kotikesega

257.

Milliseid põhimaitseid inimene tajub?

a)

soolast, magusat, haput

b)

soolast, magusat, kibedat, haput, umamit

c)

soolast, haput, magusat, umamit

d)

magusat, haput, kibedat