Wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Soo 6.klass

Total questions: 49

Worksheet time: 33mins

Name
Class
Date
1.

Soo olulised tunnused on

a)

püsivalt märg ala

b)

turvas

c)

tekib ja ladestub turvas

2.

Märgi laused, mis kirjeldavad madalate maade soostumist.

a)

Soo tekib, kui veetase järves langeb.

b)

Soo teket soodustab vettpidav savikiht maapinna lähedal ning see takistab vett maasse imbumast.

c)

Soo tekib, kui järves on liiga palju toitaineid, mille tagajärjel kasvab järv aegamisi kinni.

d)

Soo tekib madalal tasasel alal, kust vesi ei saa ära voolata.

3.

Kuidas saab liigtoitelisest järvest soo?

a)

Kui järves on liiga palju toitaineid, hakkavad taimed vohama.

b)

Veetaimede lagundamiseks ei jätku hapnikku.

c)

Järve põhja tekib paksenev mudakiht

d)

Järv jääb üha madalamaks ja hakkab kinni kasvama. Tekib soo.

4.

Soo muld erineb kuiva maa mullast, sest

a)

taimemass on vähe lagunenud

b)

puudub pole huumuskiht

c)

seal pole palju turvast

5.

Miks elab soos vähe loomi?

a)

Seal on vähe toitaineid

b)

Seal on palju sääski

c)

Seal on vähe toitu

d)

Seal on väga niiske

6.

Valgete viljatuttidega taim on

a)

sookail

b)

küüvits

c)

tupp-villpea

d)

jänesekapsas

7.

Helesiniste marjadega puhmas

a)

mustikas

b)

sinikas

c)

kukemari

d)

ussilakk

8.

Turbasammal võib olla

a)

lillakas

b)

roheline

c)

kollakas

d)

punakas

9.

Rabas kasvavad puhmad on

a)

kanarbik

b)

kukemari

c)

mustikas

d)

küüvits

10.

Soo arenguetapp on

a)

älved

b)

laukad

c)

madalsoo

d)

turvas

11.

Soo arenguetapp on

a)

siirdesoo

b)

älves

c)

laugas

d)

raba

12.

Soo, milles leidub nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi, nimetatakse

a)

siirdesoo

b)

laugas

c)

älves

d)

madalsoo

13.

Rohttaimed kasvavad peamiselt

a)

lauka ääres

b)

madalsoos

c)

siirdesoos

d)

älveste ääres

14.

Õõtsik tekib

a)

rabas

b)

madalsoo arenedes

c)

järve kinnikasvamisel

d)

sootaimede kasvamisel rabas

15.

See taim kasvab nii rabas kui kuivades kasvukohtades

a)

mustikas

b)

kanarbik

c)

turbasammal

d)

huulhein

16.

Kasvab soos, imab hästi vett, neil pole juuri

a)

mänd

b)

jõhvikad

c)

turbasammal

d)

huulhein

17.

Kasvab nii soos kui ka metsas, metsas kasvab kõrgeks, soos mitte

a)

mänd

b)

kask

c)

huulhein

d)

kanarbik

18.

Väikeste lehtede ja õitega sootaim, millel on roomav vars

a)

pohl

b)

sinikas

c)

jõhvikas

d)

murakas

19.

Huulhein on ...

a)

putuktoiduline taim

b)

rabataim

c)

madalsoo taim

d)

lill

20.

Üksikud kidurad männid kasvavad

a)

madalsoos

b)

siirdesoos

c)

tee ääres

21.

Raba keskosa ümbritsevad tavaliselt ...

a)

ümarad laukad

b)

piklikud laukad

c)

mustad laukad

d)

piklikud järved

22.

Tiigisarnane veekogu soos on

a)

järv

b)

älves

c)

laugas

d)

jõgi

23.

Älveid ja laukaid leidub ...

a)

madalsoos

b)

siirdesoos

c)

rabas

d)

kõrgsoos

24.

Soo oluline tunnus on, et seal

a)

tekib turvas

b)

ladestub turvas

c)

on vesine

d)

kasvab mänd

25.

Eestis on palju soid, sest meil

a)

sajab rohkem kui aurab

b)

sajab rohkem kui kuivab

c)

sajab rohkem kui aurustub

d)

sajab palju

26.

Soosaared on

a)

vahelduva taimestikuga mets

b)

kõrgem koht maal

c)

kõrgem koht soos

d)

vahelduva taimestikuga ala soos

27.

Turvas on

a)

taastumatu loodusvara

b)

taastuv loodusvara

c)

väga aeglaselt taastuv loodusvara

d)

aeglaselt taastuv maavara

28.

Kui soo hävib, siis

a)

vabaneb selle käigus kliima soojenemisele kaasa aitav hapnik

b)

vabaneb selle käigus kliima soojenemisele kaasa aitav õhk

c)

vabaneb selle käigus kliima soojenemisele kaasa aitavaid gaase

d)

vabaneb selle käigus kliima soojenemisele kaasa aitavaid mürke

29.

Soid ohustavad

a)

kuivendamine

b)

õhusaaste

c)

kaevandused

d)

põllustumine

30.

Puutumatud sood moodustavad Eesti pindalast umbes

a)

neid ei olegi

b)

5 protsenti

c)

umbes viiendiku Eesti maismaaosast

31.

Soostik on

a)

rabad

b)

eri tüüpi sood

c)

kui mitu sood on lähestikku

d)

siirdesood

32.

Millistes Eesti osades on suuri soid rohkem? (vt õpiku pilt)

a)

Pärnumaa

Ida-Virumaa

Kesk-Eesti

b)

Pärnumaa

Ida-Virumaa

Kagu-Eesti

c)

Kagu-Eesti

Pärnumaa

Saare- ja Hiiumaa

d)

Saare- ja Hiiumaa

Pärnumaa

Lääne-Virumaa

33.

Miks on Eestis nii palju soid?

a)

Eestis asuvad Baltimaade kõrgeimad künkad.

b)

Eestis sajab vähem vihma, kui vett maapinnalt ära aurab.

c)

Eestis sajab rohkem vihma, kui vett maapinnalt ära aurab.

d)

Eesti on tasane maa.

34.

Eesti pindalast moodustavad turbaga kaetud või liigniisked alad (1) . Täiesti rikkumata soid on aga Eesti pindalast kõigest (2) . Säilinud soodest on (3) kaitse all.

a)

1. 5 %

2. 22 %

3. 75 %

b)

1. 75 %

2. 22 %

3. 5 %

c)

1. 75 %

2. 5 %

3. 22 %

d)

1. 22 %

2. 5 %

3. 75 %

35.

Mida nimetatakse Soomaa rahvuspargis viiendaks aastaajaks?

a)

Haabjate valmistamise hooaega

b)

Kevadist üleujutuste aega

c)

Vara saabunud kevadet

36.

Kus asub Alam-Pedja looduskaitseala? Uuri soode kaarti peatüki alguses.

a)

Läti piiri ääres

b)

Peipsi järve põhjarannikul

c)

Lääne-Eestis

d)

Võrtsjärve lähedal

37.

Miks on soos palju verd imevaid putukaid?

a)

Soos on palju soojaverelisi loomi, kelle verest toituda.

b)

Soos pole kedagi, kes neid putukaid sööks.

c)

Soos olevad veekogud sobivad neile hästi sigimiseks.

38.

Märgi roomajad, keda võib rabas kohata.

a)

arusisalik

b)

rabakonn

c)

rästik

39.

Millised raba loomad toituvad putukatest?

a)

Linavästrik

Ämblik

Rabakonn

b)

Sookurg

Rabakonn

Linavästrik

c)

Kaljukotkas

Põldlõoke

Ämblik

d)

Arusisalik

Sookurg

Rästik

40.

Miks tulevad mujal pesitsevad linnud hilissuvel ja sügisel sohu?

a)

Marju sööma

b)

Mängima

c)

Turbasammalt sööma

41.

Rabade loomastik on (1) .

Rabades on loomadele (2) toidutaimi.

Kaljukotkas vajab (2) jahimaad.

a)

1. liigivaene

2. palju

3. suurt

b)

1. liigivaene

2. vähe

3. väikest

c)

1. liigivaene

2. vähe

3. suurt

42.

Mis taimedest sõltub kogu raba taimestik?

a)

Tupp-villpeadest

Turbasammaldest

b)

Mändidest

Turbasammaldest

c)

Turbasammaldest

43.

Kuidas on seened seotud rabamuraka, jõhvika ja sookailuga?

a)

Need taimed aitavad seentel pinnasest toitaineid kätte saada.

b)

Seened aitavad neil taimedel pinnasest toitaineid kätte saada.

c)

Nende omavaheline seos pole teada.

44.

Mis kasu on rabataimedel väikestest ja nahkjatest lehtedest?

a)

Sellistest lehtedest aurab rohkem vett.

b)

Sellistest lehtedest aurab vähem vett.

c)

Sellised lehed aitavad paremini päikesevalgust püüda.

45.

Mis aitavad murakataimel piisavalt toitaineid saada?

a)

Ilusad valged õied

ja

seened, millega ta koostööd teeb

b)

Ilusad valged õied

ja

sügavale ulatuvad juured

c)

Seened, millega ta koostööd teeb

ja

sügavale ulatuvad juured

46.

Miks ei saa madalsoo taimed kõikjal siirdesoos kasvada?

a)

Siirdesoos on üha paksemaks muutuvas turbakihis liiga palju toitaineid ja see ei sobi madalsoo taimedele.

b)

Siirdesoos ei ulatu turbasambla mätastel taimede juured enam toitainerikka mullani. Turvas on hapukas ja toitainevaene, madalsoo taimedele see ei sobi.

47.

Turbasamblamätastel kasvavate taimede juured ei ulatu läbi turbakihi toitainerikka mullani. Mätaste vahel kasvavate taimede juured aga ulatuvad

a)

Siirdesoo

b)

Madalsoo

c)

Kõrgsoo ehk raba

48.

Turbakiht on õhuke ja taimede juured ulatuvad läbi selle toitainerikka mulla ja põhjaveeni.

a)

Siirdesoo

b)

Madalsoo

c)

Kõrgsoo ehk raba

49.

Turbakiht on niivõrd paks, et taimede juured ei ulatu sellest läbi. Taimed saavad vett ja toitaineid ainult sademeveest ja tolmust.

a)

Madalsoo

b)

Siirdesoo

c)

Kõrgsoo ehk raba