Ajaloolase töö on lihtne, sest allikad toimunud sündmuste kohta on hästi säilinud ja üldiselt aja jooksul ei hävi.

Ajalooallikate liigid on kirjalikud, suulised, esemelised ja audiovisuaalsed.

Suulised ajalooallikad on näiteks kirjad, lepingud, kroonikad, dokumendid, ajalehed ja raidkirjad. 

Suulised allikad on näiteks rahvajutud, rahvalaulud, vanasõnad, mõistatused, legendid ja meenutused. 

Suulised allikad on suhteliselt ebausaldusväärsed, sest erinevad inimesed mäletavad ja räägivad sündmusi erinevalt.

Arheoloogia tegeleb põhiliselt esemeliste allikatega. 

Audiovisuaalsete allikate hulka kuuluvad fotod, heli- ja videosalvestised. 

Hinnangud on kindlalt toimunud sündmused, näiteks Esimene maailmasõda.

Iga kirjutatud tekst on tõde ja ajaloolane ei tohi üheski kirjalikus tekstis kahelda. 

Kroonika on ajaloosündmuste kirjeldus nende toimumise järjekorras.