Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ning nende orbiidi kaugused on väga kindlalt määratud (ei saa asuda suvalisel kaugusel)

Aatom on üks kera, mis meenutab rosinakuklit. Elektronid asuvad aatomi sees suvaliselt.

Elektronid asuvad tuuma ümber tõenäosus pilvena ehk elektroni asukoht ei ole täpselt määratud.

Aatomi keskel on raske tuum ja selle ümber on elektronid. Elektronid tiirlevad ümber tuuma suvaliselt.

Kiirgamisel tekkiv energia on diskreetne ehk koosneb kindla energiaga kvantidest (energia osakestest)

Lisaks makromaailmale eksisteerib hüpoteetiline kvantmaailm, mis on oma olemuselt tõenäosuslik.

Mida kuumemaks läheb keha, seda rohkem valgust see kiirgab ehk väga kuumad kehad kiirgavad lõpmata palju valgust.

Kuum keha kiirgab kõiki erinevaid lainepikkuseid (kvante) ja need jaotuvad normaaljaotuse järgi.

Ta tegi katseid UV-kiirgusega ja avastas, et UV-kiirgus suudab ergastada elektrone.

Ta oli esimene inimene, kes tegi katsed radioaktiivse ainega. Sisuliselt avastas radioaktiivsuse.

Ta kirjeldas energia ja aine vahelist seost ehk nende ekvivalentsust. E=mc^2

Ta pakkus esimesena välja, et energia (kiirgus) ei ole pidev, vaid on diskreetne ehk koosneb kvantidest.

Kõrge rõhk

Kriitiline mass

Suur neutronite kogus

$$_6^{13}C$$

$$_7^{15}N$$

$$_7^{14}N$$

$$_8^{16}O$$

$$_{90}^{236}Th$$ + $$_2^4He$$

$$_{88}^{232}Ra$$ + $$_2^4He$$

$$_{90}^{234}Th$$ + $$_2^3He$$

$$_{90}^{234}Th$$ + $$_2^4He$$

656 nm

486 nm

434 nm

410 nm

Konkreetne valguse lainepikkus, mis tekitab aines fotoefekti. Teised lainepikkused fotoefekti ei tekita.

Valguse lainepikkus millest väiksemad lainepikkused tekitavad materjalis fotoefekti.

Valguse lainepikkus millest suuremad lainepikkused tekitavad materjalis fotoefekti.

Temperatuur millest alates hakkab aine punakalt hõõguma.

1 J

1 eV

11 eV

5 eV

Juhivad soojust reaktorist eemale

Juhivad reaktoris veevoolu kiirust

Juhivad reaktoris reaktsiooni kiirust (intensiivsust)

Juhivad reaktorisse tuumkütuse.

Tuumajaam pakub juhitavad võimsust ehk saab kiiresti reageerida nõudlusele.

Tuumajaam pakub stabiilsust ehk loob nii-öelda elektrienergia baasi, mis on alati saadaval.

Tuumajaam on nii-öelda tagavara energiaallikas, mis võetakse kasutusele siis, kui teistest allikatest ei piisa.

Tuumajaam toodab elektrienergiat peaaegu alati sama hinnaga, mis loob stabiilsust elektriturule.

1/2

1/4

1/5

Näidata, et kass võib olla korraga nii elus kui ka surnud.

Demonstreerida, et kassid on kvantmehaanilised objektid.

Näidata, et kasside käitumine on ettearvamatu.

Näidata, et ka makromaailma kehad võivad omada kvantmaailma omadusi.

Louis de Broglie