See päev murrab talve selgroo, loomatoitu peab pool alles olema. Sellest päevast liigub aeg kevade

poole.

Sel päeval peetakse meeles lähedasi inimesi, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja

kallimale.

Ennustati, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva järjest.

Sel päeval oodati neid koju ja neile kaeti tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine

hingi nimepidi toitu maitsma.

Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas püha, mis

lõpetasid paastuaja. Kombeks on munade värvimine, kinkimine ja koksimine.

See oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes karjatamishooaeg ja karjaste tööleping.

Karjane sai nüüd kooli minna.

Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi. Kevade alguspäev, naistepüha ja kapsapüha. Naised jõid punast

värvi jooki, millest loodeti head tervist ja punaseid põski kogu eelolevaks suveks.

Rikkaliku kombestikuga tähtpäev. Sanditamas käisid tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse

valgetesse riietesse ja kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne.

Naistele ja tüdrukutele kingitakse lilli. Naiste töö teevad sel päeval mehed.

Vastlapäevale järgnev kolmapäev. Algab suur paast, mis kestab ülestõusmispühadeni. Päeva on

tähistatud tuha pähe raputamisega, mis väljendab puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist.

Sellest päevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Perega käidi maskeerituna naabermajades laulmas,

tantsimas ja mõistatusi küsimas.

Emadepäev on .....

Isadepäev on ......

Vanavanematepäev on .....

23. 23. aprillil on ......

14. 14. märts on .....

Novembrikuu 10. ja 25. tähistatakse .....

(märgi 2 vastust)

Märgi pühad, millal süüdatakse lõkked.