NEW
Font size
WorksheetsNurk
Total questions: 20
Worksheet time: 10mins
Kujundit, mille moodustavad kaks ühest punktist väljuvat kiirt, nimetatakse
kolmnurgaks
segmendiks
nurgaks
sektoriks
Täisnurk on
pool sirgnurgast
pool täispöördest
veerand sirgnurgast
kaks sirgnurka
Täisnurgast väiksemaid nurki nimetatakse
tippnurkadeks
sirgnurkadeks
teravnurkadeks
nürinurkadeks
Nurka, mis on suurem sirgnurgast ja väiksem täispöördest nimetatakse
sirgnurgaks
nürinurgaks
teravnurgaks
ülinürinurgaks
Nurka, mille haarad moodustavad sirgjoone, nimetatakse
täisnurgaks
nürinurgaks
sirgnurgaks
tippnurgaks
Nurki, mis on täisnurgast suuremad ja sirgnurgast väiksemad, nimetatakse
nürinurkadeks
ülinürinurkadeks
teravnurkadeks
sirgnurkadeks
Ülinürinurk on
pool täisnurgast
pool sirgnurgast
suurem täisnurgast aga väiksem sirgnurgast
suurem sirgnurgast aga väiksem täispöördest
Nurga mõõtühikuks 1° on võetud niisugune kesknurk
mille tipp asetseb ringjoonel
mis toetub kaarele suurusega 1 kaarekraad
mille tipp asetseb ringi keskpunktis
mis on 1801 ringjoonest
Üks kaarekraad on
3601 osa täispöördest
1801 osa täispöördest
ringjoone kaar, mille pikkus on 3601 osa ringjoone pikkusest
kesknurks, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele
Raadiuse pikkust ringjoone kaart nimetatakse
nurgaradiaaniks
kaareradiaaniks
nurgaminutiks
segmendiks
Nurga kraadi- ja radiaanmõõt on seotud valemiga
1 rad =360°
1 rad =180°
1rad=2π°
1 rad=(2π360)°
Täispöörde suurus on
360°
180°
90°
270°
Sirgnurga suurus on
3πrad
2πrad
2π rad
π rad
Täisnurga suurus on
90°
180°
360°
60°
Ühes nurgaminutis on nurgasekundeid
180°
360
60
100
Nurk suurusega α+n⋅360° (nϵZ) on III veerandi nurk, kui
0°<α<90°
90°<α<180°
270°<α<360°
180°<α<270°
Nurk suurusega α+2nπ (nϵZ) on II veerandi nurk, kui
0<α<2π
2π<α<π
π<α<23π
23π<α<2π
Nurk suurusega 102° on
I veerandi nurk
II veerandi nurk
III veerandi nurk
IV veerandi nurk
Nurk suurusega 742° on
I veerandi nurk
II veerandi nurk
III veerandi nurk
IV veerandi nurk
Nurk suurusega 995° on
I veerandi nurk
II veerandi nurk
III veerandi nurk
IV veerandi nurk
