wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Ajalugu - 7. klass kordamine

Total questions: 104

Worksheet time: 36mins

Name
Class
Date
1.

Mis sündmusega algas keskaeg?

a)

Lääne-Rooma keisririigi lagunemine

b)

Ida-Rooma keisririigi lagunemine

c)

Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt

d)

Ameerika avastamine

2.

Mis sündmused tähistavad keskaja lõppu? (3/4-st õiged)

a)

Trükikunsti leiutamine

b)

Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt

c)

Ameerika avastamine

d)

Renessanss ehk usuliikumine, mille tagajärjel katoliku kirik lõhestus

3.

Mis sündmusega algas Eesti keskaeg?

a)

Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine

b)

Liivi sõda

c)

Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine

d)

Muistne vabadusvõitlus

4.

Mis sündmusega lõppes Eesti keskaeg?

a)

Muistne vabadusvõitlus

b)

Liivi sõda

c)

Reformatsioon

d)

Saja-aastane sõda

5.

Kuidas keskaeg jaguneb? (3/4-st õiged)

a)

varakeskaeg

b)

eelkeskaeg

c)

hiliskeskaeg

d)

kõrgkeskaeg

6.

Mis sajandil oli varakeskaeg?

a)

14.–15. sajand

b)

11.–13. sajand

c)

6.–10. sajand

7.

Mis sajandil oli kõrgkeskaeg?

a)

14.–15. sajand

b)

11.–13. sajand

c)

6.–10. sajand

8.

Mis sajandil oli hiliskeskaeg?

a)

14.–15. sajand

b)

11.–13. sajand

c)

6.–10. sajand

9.

Mis aastal langes Lääne-Rooma impeerium?

a)

476

b)

313

c)

481

d)

511

10.

Miks Lääne-Rooma impeerium lagunes? (2/4-st õiged)

a)

Impeeriumil oli raskusi oma suurte piiride kaitsmisega

b)

Suure rahvasterändamise käigus roomlased sissetungisid impeeriumi aladele ja germaani hõimud ei suutnud end kaitsta

c)

Puudusid piisavad loodusvarad, et majandust üleval hoida

d)

Esines palju konflikte ja kodusõdu, mis kurnasid Rooma sõjaväge ja ressursse

11.

Mis muutused kaasnesid pärast Lääne-Rooma impeeriumi lagunemist? (3/5-st õiged)

a)

Linnad muutused ebaturvaliseks ja väiksemaks, sest pidevad rüüsteretked sundisid inimesi kolima maale elama

b)

Linnad olid hästi varustatud kaupadega ja inimesed kasutasid kauplemisel kuld- ja hõbemünte

c)

Germaani hõimud tõrjusid ristiusu ja asendasid oma usunditega

d)

Lugemis- ja kirjaoskus hääbus lihtrahva seast, kuid kloostrites jätkus piibli ja antiikkirjanduse ümberkirjutamine

e)

Rooma-aegsed teed ja ehitised hakkasid lagunema ja rohtuma

12.

Chlodovech

a)

Karolingide dünastia tähtsaim valitseja, kelle ajal saavutas Frangi riik suurima ulatuse

b)

Karolingide dünastia rajaja, kes kukutas troonilt viimase Merovingide soost kuninga

c)

Võimukas paleeülem, kes peatas moslemite sissetungi Galliasse

d)

Frangi riigi rajaja

13.

Karl Martell

a)

Karolingide dünastia tähtsaim valitseja, kelle ajal saavutas Frangi riik suurima ulatuse

b)

Karolingide dünastia rajaja, kes kukutas troonilt viimase Merovingide soost kuninga

c)

Võimukas paleeülem, kes peatas moslemite sissetungi Galliasse

d)

Frangi riigi rajaja

14.

Karl Suur

a)

Karolingide dünastia tähtsaim valitseja, kelle ajal saavutas Frangi riik suurima ulatuse

b)

Karolingide dünastia rajaja, kes kukutas troonilt viimase Merovingide soost kuninga

c)

Võimukas paleeülem, kes peatas moslemite sissetungi Galliasse

d)

Frangi riigi rajaja

15.

Pippin Lühike

a)

Karolingide dünastia tähtsaim valitseja, kelle ajal saavutas Frangi riik suurima ulatuse

b)

Karolingide dünastia rajaja, kes kukutas troonilt viimase Merovingide soost kuninga

c)

Võimukas paleeülem, kes peatas moslemite sissetungi Galliasse

d)

Frangi riigi rajaja

16.

Kuidas jagunes Frangi riik pärast Verduni lepingut (843)? (3/4-st õiged)

a)

Lääne-Frangi riik

b)

Ida-Frangi riik

c)

Keskriik ehk Lõuna-Frangi riik

d)

Põhja-Frangi riik

17.

Mis rüüstajad ohustasid Frangi riike 9. sajandil? (3/4-st õiged)

a)

viikingid

b)

saratseenid

c)

ungarlased

d)

hunnid

18.

Mis riik kujunes välja Ida-Frangi riigist?

a)

Saksa-Rooma keisririik

b)

Prantsuse kuningriik

c)

Saksa kuningriik

d)

Prantsuse keisririik

19.

Mis riik kujunes välja Lääne-Frangi riigist?

a)

Prantsuse kuningriik

b)

Prantsuse keisririik

c)

Saksa-Rooma keisririik

d)

Saksa kuningriik

20.

Keskaegne ühiskond jagunes kolmeks seisuseks:

a)

vaimulikud

b)

aadlikud

c)

talupojad

d)

kuningad

21.

Millega tegelesid vaimulikud?

a)

Palvetasid kõigi eest ja kandsid hoolt kõigi hingete eest.

b)

Kaitsesid kõiki välisvaenlaste ja kurjategijate eest.

c)

Teenisid kõigile elatist füüsilise tööga.

d)

Müüsid salaja piibleid topelt hinnaga.

22.

Millega tegelesid aadlikud?

a)

Palvetasid kõigi eest ja kandsid hoolt kõigi hingete eest.

b)

Kaitsesid kõiki välisvaenlaste ja kurjategijate eest.

c)

Teenisid kõigile elatist füüsilise tööga.

d)

Korraldasid ägedaid pidustusi talupoegadele.

23.

Millega tegelesid talupojad?

a)

Palvetasid kõigi eest ja kandsid hoolt kõigi hingete eest.

b)

Kaitsesid kõiki välisvaenlaste ja kurjategijate eest.

c)

Teenisid kõigile elatist füüsilise tööga.

d)

Aktiivselt osalesid poliitikas ja olid nõunikud valitsejale.

24.

Kes on pildil kujutatud?

a)

aadlid

b)

vaimulikud

c)

talupojad

25.

Kes on pildil kujutatud?

a)

aadlid

b)

vaimulikud

c)

talupojad

26.

Kes on pildil kujutatud?

a)

aadlid

b)

vaimulikud

c)

talupojad

27.

Miks inimesed polnud võrdsed?

a)

Valitsejate poolt loodud seadused piirasid rahva jõukust ja võimu.

b)

Maailma loojaks peeti Jumalat. Kui Jumal lõi ebavõrdse maailma, siis see on tema tahe.

c)

Talupojad polnud huvitatud rohkem panustama põlluharimisse, et tõusta koos linnaelanikega aadliseisusesse.

28.

Kes on senjöör?

a)

inimene, kes sai oma isandalt lääni

b)

suurmaavaldaja, kes jagas lääni oma vasallile

c)

kuninga poolt ametisse määratud maksukoguja

29.

Kes on vasall?

a)

läänimees ehk inimene, kes sai senjöörilt lääni.

b)

läänimees ehk inimene, kes elas impeeriumi lääne osas.

c)

läänimees ehk inimene, kes andis senjöörile lääni.

30.

Mis võis olla lään? (3/4-st õiged)

a)

maavaldus

b)

amet

c)

tuluallikas

d)

indulgents

31.

Elukutseline ratsasõdalane, kes sai isandalt tasuks oma teenistuse eest maavalduse koos talupoegadega.

(a)  

32.

7-aastaselt saadeti poisid lossi rüütli väljaõppele, kus nad said tiitliks (a)   ehk rüütliks valmistuv.

33.

Pärast rüütlitseremooniat sai 14-aastasest paažist (a)   .

34.

Mis aastaselt algas rüütli väljaõpe?

a)

7-aastaselt

b)

14-aastaselt

c)

21-aastaselt

d)

16-aastaselt

35.

Mis aastaselt sai paaž läbida tseremoonia, mille käigus temast sai kannupoiss?

a)

14-aastaselt

b)

7-aastaselt

c)

18-aastaselt

d)

21-aastaselt

36.

Mis aastaselt sai kannupoiss läbida tseremoonia, mille käigus temast sai rüütel?

a)

14-aastaselt

b)

7-aastaselt

c)

18-aastaselt

d)

21-aastaselt

37.

Mis kuulus paaži kohustuste hulka? (3/4-st õiged)

a)

rüütlivarustuse tassimine

b)

rüütlirüü puhastamine

c)

rüütli hobuse eest hoolitsemine

d)

rüütlirüü valmistamine

38.

Mis kuulus kannupoisi kohustuste hulka? (3/4-st õiged)

a)

osaleda lahingus koos oma isandaga või teenidatava rüütliga

b)

rüütlirüü puhastamine ja varustuse ettevalmistamine

c)

aidata rüütlit raudrüü selga panemisel

d)

viia läbi rüütli väljaõpet paažidele

39.

Mis kuulus rüütli tseremoonia juurde? (4/5-st õiged)

a)

kümblus

b)

relvavalve

c)

kingitused isandale ja rikkalik pidusöök külalistele

d)

rüütlikslöömine

e)

annetuse tegemine kirikule

40.

rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus

(a)  

41.

Mis tõi kaasa rüütlite allakäigu (14.-16. sajandil)?

a)

tulirelvade kasutuselevõtt

b)

vibude ja ambide kasutuselevõtt

c)

tööpuudus rüütliametis

d)

katkuepideemia must surm tappis suure osa rüütlitest ära

42.

Keskajal ehitati linnuseid, sest need olid (3/4-st õiged):

a)

võimu ja prestiiži tunnus

b)

isanda ja sõjameeste elupaigad

c)

kohad, kust valitseti oma valdusi

d)

haiguste tõkestamiseks rajatud hooned, et vältida rüütlite nakatamist katkuga

43.

Nimeta köögivili, mida keskaegses Euroopas kasvatati.

(a)  

44.

Nimeta üks teravilja sort, mida kasvatati keskaegses Euroopas.

(a)  

45.

Nimeta üks puuvili, mida kasvatati keskaegses Euroopas.

(a)  

46.

Nimeta üks koduloom, mida kasvatati keskaegses Euroopas.

(a)  

47.

Mis kohustusi pidi talupoeg täitma? (3/5-st õiged)

a)

täitma teokohustust

b)

andma naturaalandamit

c)

koguma makse teistelt talupoegadelt

d)

maksma kirikukümnist

e)

pakkuma mõisnikule kaitset ja abi

48.

Linna asutaja ehk (a)   .

49.

Mis ühiskonnagrupid osalesid kõige aktiivsemalt uute linnade asutamisel? (2/5-st õiged)

a)

kaupmehed

b)

käsitöölised

c)

aadlikud

d)

talupojad

e)

rüütlid

50.

Mis õigused olid linna maahärral? (3/4-st õiged)

a)

Tal oli õigus kehtestada makse.

b)

Tal oli õigus mõista kohut.

c)

Tal oli õigus valida turul kasutatavat kaalu ja mõõtühikuid.

d)

Tal oli õigus linnaelanike ja kodanike elule.

51.

Linnakodanik ehk (a)   .

52.

Linnavalitsus ehk (a)   .

53.

Linnavalitsuse liige ehk (a)   .

54.

Linnavanem ehk (a)   .

55.

Mis Eesti- ja Liivimaa linnas kehtis Lübecki linnaõigus? (3/5-st õiged)

a)

Tallinn

b)

Rakvere

c)

Narva

d)

Tartu

e)

Viljandi

56.

Mis Eesti- ja Liivimaa linnas kehtis Riia linnaõigus? (3/5-st õiged)

a)

Tallinn

b)

Uus-Pärnu

c)

Narva

d)

Tartu

e)

Viljandi

57.

Mis ülesanded kuulusid raele? (4/5-st õiged)

a)

linna valitsemine ja esindamine

b)

välispoliitika juhtimine

c)

majanduse korraldamine

d)

linnakaitse korraldamine ja heakorra eest hoolitsemine

e)

Käsitööliste ja kaupmeeste ühenduste rajamine ja nende juhtimine

58.

Mis tingimused olid linnakodanikuks saamisel? (4/5-st õiged)

a)

pidi omama kinnisvara

b)

pidi olema mõne käsitööala meister

c)

elama mõne aja linnas

d)

pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande

e)

pidi end vabaks ostma maahärra käest

59.

Mis märksõnad sobivad keskaegse linna eluolu kirjeldamiseks? (3/4-st õiged)

a)

linn oli väike, kitsad tänavad ja majad olid ehitatud üksteise kõrvale

b)

majad olid enamasti ehitatud puidust, mis tekitas suurt tulekahju ohtu

c)

linn oli ümbritsetud müüriga, mis kaitses linnaelanikke välisohu eest

d)

linnas oli toimiv elektrivõrgustik, mis hoidis linna öösel valgena

60.

Milline mõju oli kaupmeeste tegevusel (3/5-st õiged)?

a)

edastasid uusi teadmisi ja leiutisi

b)

arendasid kartograafiat ehk kaarditeadust avastades uusi maid

c)

annetasid raha kirikutele

d)

ostsid talupoegi vabaks pärisorjusest

e)

kirjutasid linnaõigusi, et maahärrad saaksid linnu juurde rajada

61.

Märgi kaardile Novgorod

(NB! Kontrolli ise)

62.

Märgi kaardile Konstantinoopol

(NB! Kontrolli ise)

63.

Kaupmeeste ühendus ehk (a)   .

64.

Käsitööliste kutseühing ehk (a)   , millel oli oma põhikiri.

65.

Järjesta numbritega käsitöömeistriks saamise sammud.

Seejärel ühenda sobivad mõisted

(sell, õpipoiss, käsitöömeister) eelnevalt järjestatud sammudega.

(NB! Kontrolli ise)

66.

Katoliku kiriku pea ehk (a)  

67.

Mis kuulus vaimulike ülesannete alla? (3/4-st õiged)

a)

vaeste ja haigete eest hoolitsemine

b)

hariduse andmine ja uute teadmiste kogumine

c)

maade rentimine ja harimine

d)

jumalateenistuste pidamine

68.

Mida on pildil kujutatud?

a)

Aadama ja Eeva paradiisiaiast väljaheitmine

b)

Jeesus Kristuse ristilöömine

c)

Jeesus Kristuse sünd

d)

Viimne kohtupäev

69.

Mida on pildil kujutatud?

a)

Aadama ja Eeva paradiisiaiast väljaheitmine

b)

Jeesus Kristuse ristilöömine

c)

Jeesus Kristuse sünd

d)

Viimne kohtupäev

70.

Mida on pildil kujutatud?

a)

Aadama ja Eeva paradiisiaiast väljaheitmine

b)

Jeesus Kristuse ristilöömine

c)

Jeesus Kristuse sünd

d)

Viimne kohtupäev

71.

Mida on pildil kujutatud?

a)

Aadama ja Eeva paradiisiaiast väljaheitmine

b)

Jeesus Kristuse ristilöömine

c)

Jeesus Kristuse sünd

d)

Viimne kohtupäev

72.

Mis palverännukohaga on tegemist nr 1?

a)
Jeruusalemm
b)

Rooma

c)

Santiago de Compostela

d)

Canterbury

73.

Mis palverännukohaga on tegemist nr 2?

a)
Jeruusalemm
b)

Rooma

c)

Santiago de Compostela

d)

Canterbury

74.

Mis palverännukohaga on tegemist nr 4?

a)
Jeruusalemm
b)

Rooma

c)

Santiago de Compostela

d)

Canterbury

75.

Mille poolest keskaegne riik erineb tänapäeva riigist? (3/4-st õiged)

a)

polnud riikidel kindlaksmääratud riigipiire

b)

puudus kodanikkond

c)

polnud kogu riigis kehtivat ühtset seadusandlust

d)

riigil polnud valitsejat

76.

Mis olid kuninga ülesanded? (3/4-st õiged)

a)

Alamate kaitsmine ja rahu tagamine

b)

Seaduste loomine ja õigusemõistmine

c)

Kiriku ja usu kaitsmine

d)

Jumalateenistuste pidamine

77.

Mis riigis oli riigivormiks monarhia? (3/5-st õiged)

a)

Saksa-Rooma keisririik

b)

Inglismaa

c)

Prantsusmaa

d)

Veneetsia

e)

Firenze

78.

Mis riigis oli riigivormiks vabariik? (3/5-st õiged)

a)

Saksa-Rooma keisririik

b)

Kirikuriik

c)

Milano

d)

Veneetsia

e)

Firenze

79.

Riigivorm, kus võim kuulub ühele isikule, kes ei valitse riigi, vaid iseenda huvides.



(a)  

80.

Riigivorm, kus võim on jagatud kodanike vahel, kes valivad endi seast nõukogu ja juhtivad ametnikud.

(a)  

81.

Riigivorm, kus võim kuulub ühele isikule, kes on ameti saanud pärimise teel või valimiste kaudu ning jääb ametisse terveks eluks.



(a)  

82.

Lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu

(a)  

83.

Kes sai välja kuulutada ristisõdu?

a)

paavst

b)

piiskop

c)

kardinal

d)

abt

84.

Miks puhkes esimene ristisõda?

a)

Türklased vallutasid pühamaa Jeruusalemma ja ei lubanud palveränduritel siseneda linna

b)

Kristlased ei käinud enam kirikus

c)

Katoliku usu lõhenemine 1054. aastal kaheks: katoliku usk ja õigeusk

d)

Mungad hakkasid mässama Benedictuse reeglite pärast

85.

Mis tagajärjed olid esimesel ristisõjal?

a)

Jeruusalemm hävitati türklaste poolt

b)

Vabastati ja vallutati püha maa

c)

Loodi neli ristisõdijate riiki

d)

Türklased lubasid palveränduritel siseneda Jeruusalemma

86.

Mis ordu vapiga on tegemist?

a)

Templiordu

b)

Johanniitide ordu

c)

Saksa ordu

d)

Mõõgavendade ordu

87.

Mis ordu vapiga on tegemist?

a)

Templiordu

b)

Johanniitide ordu

c)

Saksa ordu

d)

Mõõgavendade ordu

88.

Mis ordu vapiga on tegemist?

a)

Templiordu

b)

Johanniitide ordu

c)

Saksa ordu

d)

Mõõgavendade ordu

89.

Mis ordu vapiga on tegemist?

a)

Templiordu

b)

Johanniitide ordu

c)

Saksa ordu

d)

Mõõgavendade ordu

90.

Rüütliordu eesotsas oli __________, kes pidi otsustamisel lähtuma orduvendade koosoleku ehk kapiitli otsustest.

a)

meister

b)

komtuur

c)

rüütelvennad

d)

preestervennad

e)

kannupoisid

91.

Kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör oli _________

a)

meister

b)

komtuur

c)

rüütelvennad

d)

preestervennad

e)

kannupoisid

92.

Vaimulike rüütliordude liikmeskonna tuumiku moodustasid _________ ja sõjamehed.

a)

meister

b)

komtuur

c)

rüütelvennad

d)

preestervennad

e)

kannupoisid

93.

_________ viisid läbi jumalateenistusi ja hoolitsesid kirjaliku asjaajamise eest.

a)

meister

b)

komtuur

c)

rüütelvennad

d)

preestervennad

e)

kannupoisid

94.

Ordus olid abiks _________ ja teenrid.

a)

meister

b)

komtuur

c)

rüütelvennad

d)

preestervennad

e)

kannupoisid

95.

Mis aastal toimus muistne vabadusvõitlus?

a)

1208-1227

b)

1207-1224

c)

1200-1229

d)

1202-1236

96.

Milline kroonika jutustab eestlaste muistsest vabadusvõitlusest?

a)

Läti Henriku Liivimaa kroonika

b)

Liivimaa noorem riimkroonika

c)

Balthasar Russowi Liivimaa kroonika

d)

Liivimaa vanem riimkroonika

97.

Mis osapooled sõdisid muistses vabadusvõitlluses? (3/5-st õiged)

a)

Eestlased

b)

Saksa ordu

c)

Riia piiskopkond

d)

Vene impeerium

e)

Mõõgavendade ordu

98.

Miks puhkes muistne vabadusvõitlus?

a)

Ristisõdijad süüdistasid eestlasi kaubavoori röövimises

b)

Eesti maakondade vahel puhkes võimuvõitlus

c)

Ristirüütlid tapsid ära Sakala vanema Lembitu

d)

Eestlased tapsid ära Riia piiskopi Alberti

99.

Millised tagajärjed kaasnesid muistse vabadusvõitlusega? (2/4-st õiged)

a)

Eesti- ja Liivimaa langes Riia piiskopkonna, Mõõgavendade ordu ja Taani võimu alla

b)

Kohalik elanikkond ristiti kristlasteks

c)

Eestlased tõrjusid võõrvallutajad ja rajasid oma kuningriigi, mille valitsejaks sai Lembitu

d)

Mõõgavendade ordu hävis

100.

Kes kuulusid Liivimaa maahärrade hulka keskajal? (4/5-st õiged)

a)

Saksa ordu Liivimaa meister

b)

Riia peapiiskop

c)

Saare-Lääne piiskop

d)

Tartu piiskop

e)

Rootsi kuningas

101.

Milline kroonika jutustab jüriöö ülestõusust?

a)

Läti Henriku Liivimaa kroonika

b)

Liivimaa noorem riimkroonika

c)

Balthasar Russowi Liivimaa kroonika

d)

Liivimaa vanem riimkroonika

102.

Miks 1343. aastal 23. aprillil puhkes jüriöö ülestõus?

a)

Ristisõdijad saabusid Eesti- ja Liivimaale, et vallutada maa ja ristida paganlik rahvas

b)

Sakslased, kes moodustasid ülemkihi ja valitsesid Eesti- ja Liivimaad rõhusid eestlasi

c)

Talupoegade vahel tekkis segadus, sest valesti tõlgendati kirikukalendrit ja tekkis vaidlus tööpäevade osas

d)

Eesti- ja Liivimaal puhkes kodusõda Saksa ordu ja piiskopkondade vahel, sest ordu soovis iseseisvuda katoliku kiriku mõju alt

103.

Saksa ordu Liivimaa haru võimsaim linnus, mille varemed paiknevad tänapäeval Eesti territooriumil

a)

Riia ordulinnus

b)

Paide ordulinnus

c)

Võnnu ordulinnus

d)

Viljandi ordulinnus

e)

Tartu piiskopilinnus

104.

Mitu linna oli Eesti- ja Liivimaal?

a)

9

b)

12

c)

5

d)

7