Mis olekus on vesi järgmistes näidetes?

Õhk ​ (a)   kokkusurutav. Vett ​ (b)   . Mingi kogus ​ (c)   on kindla ruumalaga. Vesi ​ (d)   . Veeauru ​ (e)   .

Vesi voolab seda kiiremini, mida suurem on maapinna ​ (a)   .

Vee keemistemperatuur on ​ (a)   Vesi ​ (b)   alati, sõltumata temperatuurist. Ka jää ja lumi auravad. Veeaur võib muutuda vedelaks veeks ehk​ (c)   Veeldumist nimetatakse ka ​ (d)   .

Enamik aineid soojenemisel ​ (a)   . Enamik aineid jahtumisel ​ (b)   .

Kui temperatuur tõuseb, siis vedelik termomeetri mahutis ​ (a)   . Vedeliku ruumala ​ (b)   ja vedelikusammas torus muutub ​ (c)   .

Kui temperatuur langeb, siis vedelik termomeetri mahutis ja klaastorus ​ (a)   . Vedeliku ruumala ​ (b)   ja vedelikusammas torus muutub​ (c)   .

Kõrgemal temperatuuril on aine ​ (a)   kui madalamal temperatuuril. Külma õhku kujutab ​ (b)   joonis, sooja õhku ​ (c)   joonis.

Kui vesi soojeneb, siis tema ruumala ​ (a)   . Kui vesi jahtub, siis tema ruumala ​ (b)   . Kui vesi soojeneb ja tema ruumala suureneb, siis vesi paisub. Paisumisel muutub vesi ​ (c)   .

Vee jahutamiselt alt, vesi ​​ (a)   ja jahtub ​​ (b)   . Vee jahutamisel ülalt, vesi ​ (c)   ja jahtub​ (d)   .​

+4 kraadi juures on vesi kõige

(a)  

Mida vee pindpinevus võimaldab ja mida takistab?

Mis lind on pildil?

(a)  

Veelinnud ei ole veest välja tulles ​ (a)   , sest vesi ei ​ (b)   nende rasvaseid sulgi. Vesi ei märga ​ (c)   esemeid.

Peenike toru ehk

(a)  

Aine võib olla gaasiline, tahke või

(a)  

Vedelik võtab anuma

(a)  

Temperatuuri tõustes ained

(a)  

Vahend temperatuuri mõõtmiseks on

(a)  

Nähtus, mille korral vedelik valgub mööda pinda laiali on

(a)