kalad, kassid, vetikad, puud, bakterid

taimed, loomad, seened, bakterid ja vetikad koos paljude üherakuliste organismidega

lemmikloomad, laudaloomad, metsikud loomad, kaisuloomad, inimene

rakukest

rakumembraan

tuum

tsütoplasma

rakumembraan

rakukest

rakutuum

tsütoplasma

aju

laava

rakutuum

tsütoplasma

ainuraksed koosnevad ühest rakust

ainuraksed on ülikahjulikud

ainuraksed on väga pisikesed

enamik ainuraksed on värvitud

roheline silmviburlane

amööb

soolekepike

kingloom

liigub edasi uimedega

roheline silmviburlane elab tiigivees

ta liigub edasi nii, et ta keerutab oma sabataolist viburit

elab inimese organismi sees

kingloom

roheline silmviburlane

amööb

soolekepike

on ainurakne

tal puudub kehakuju

keha on poolvedel ja sopiline

liigub väljasopististe abil edasi ja haarab toitu

sööb endast väiksemaid ainurakseid

kingloom

soolekepike

amööb

kala

liigub edasi kehal olevate karvakeste abil, neid nimetame ka ripsmeteks

liigub edasi kogu keha liigutades nagu kala

ta ei liigu, vaid libiseb

nad on olulised osad toiduahelas - neid söövad paljud organismid

paljud ainuraksed on organismidele kasulikud - valmistavad vitamiine, kaitsevad kahjulike ainuraksete eest

nad osalevad surnud organismide lagundamises ja see on ülikasulik

nad ei võta palju ruumi ja seetõttu on neid meie planeedil palju

õhus

maal ja maa sees

vees

teiste organismide sees ja peal

ainult soojades kohtades

Ei, sest ta koosneb ainult ühest rakust.

Jah, sest elu tunnused on kõigil elusorganismidel

Ei, sest ainuraksed on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Jah, sest ka ainuraksed hingavad, toituvad, paljunevad, arenevad, kasvavad, reageerivad keskkonnale ja koosnevad rakkudest.

Õige, sest pesemata kätega või pesemata puuviljadest võib saada düsenteeria bakteri.

Vale, sest enamus baktereid on hoopis kasulikud.

organism koosneb kas ühest või paljudest rakkudest

organism koosneb paljudest ühesugustest rakkudest

üks rakurühm teeb teise rakurühma eest töö ära

igal rakurühmal on oma ülesanne ja koostöö tekib siis, kui iga rakurühm täidab oma ülesannet hästi

kui üks rakurühm ei saa rikke tõttu oma ülesannet täita, siis teised rakurühmad püüavad rikkis rakurühma tööd toetada oma ülesandeid kiiremini ja paremini täites

üks rakurühm jaotab ülesanded kõigile teistele rakurühmadele

terve organism vajab elus püsimiseks erinevaid aineid; osa vajalikest ainetest saab organism toidust ja osa aineid toodab organism ise,

ebavajalikud ained tõrjub organism endast välja

ainevahetus tähendab seda, et organism vahetab erinevaid ained teiste organismide vahel

organismi energiavahetus tähendab seda, et organism vahetab tuuleenergia päikesepatareide vastu

see tähendab seda, et toidus sisalduv energia satub söömisel organismi ja organism kasutab seda energiat elutegevuseks

organism kasvab pikkuses, paksuses, kaalus, kasvamine toimub rakkude juurdekasvu tõttu

organismis toimuvaid muutusi organismi kasvamisel saab nimetada organismi arenemiseks

ka organismi arenemine on seotud erinevate rakurühmade kasvamise ja arenemisega

ainuraksed paljunevad pooldudes

paljud organismid paljunevad munedes

imetajad paljunevad sünnitades elusaid poegi

on olemas nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist

ka pagarikojas saiade küpsetamist võib nimetada saiade paljunemiseks

kui organism saab haiget, siis ta reageerib häälega, jookseb ära, lakub haiket saanud kohta jne

kui päike paistab silma, siis organism suleb silmad, et neid liigse kiirguse eest kaitsta

kui organism on söönud midagi halba, siis ta oksendab

kui sinu autost sõidetakse mööda, siis auto ärritub, kiirendab ja sõidab ise teda ärritanud autost mööda

kalade kohastumine eluks vees on näha nende kehaehitusest - keha on voolujooneline, neil on uimed, lõpused, soomused, lima, õhupõis

lumeleopard on kohastunud eluks külmas kliimas ja paksus lumes - tal on väga tihe ja paks karvastik, suured ninasõõrmed aitavad kõrgel mägedes paremini hingata, sest seal on vähe hapnikku

lindude luud on seest tühjad, sest muidu oleksid nad kehakaalult rasked ja ei saaks lennata

sokid on kohastunud eluks inimese jalas, sest nad on inimese labajala kujuga

õhku ja armastust

süsihappegaasi

hapnikku

kopsudega

nahaga

lõpustega

õhulõhedega

lõpustega

kopsudega

kogu keha pinnaga

kopsudega

kogu keha pinnaga

õhulõhedega

varrega

lehes olevate õhulõhedega

õitega

See on taimele vajalike suhkrute valmistamine päikeseenergia abil.

see on see, kui taime lehed võtavad endasse valgust

kui keegi pildistab taime

klorofüll ongi fotosüntees

see on taimede toit

see on roheline aine, mida sisaldavad taimede varred ja lehted

taime sees olev roheline aine, mis oskab neelata ja siduda päikesevalgust

see on taimede veri

vett ja toitesoolasid

ka juured hingavad mullas olevat hapnikku

juured saavad mullast valgus ja tärklist

lendavaid putukaid

õhulõhede kaudu võtab taim süsihappegaasi

lehtedes ja vartes olev klorofüll seob päikeselt tulevat valgust

taim võtab toidu tegemiseks õhust hapnikku

suhkrud ja tärklis

toitesoolad ja vesi

glükoos ja tärklis

süsihappegaas ja õhulõhed

taime rohelistes osades saavad kokku klorofüll, mis on kinni püüdnud valguse, lisaks süsihappegaas, vesi ja toitesoolad - need reageerivad omavahel ja tekivad suhkur ja tärklis ehk toit taimele, lõpuks eraldub taimest veel HAPNIK

omavahel reageerivad klorofüll+valgus+ vesi+toitesoolad + süsihappegaas ja tekivad = suhkrud ja tärklis ning eraldub hapnik

sest suured taimed ehk puud toodavad fotosünteesi ajal palju hapnikku

sest mida suurem on taim, seda rohkem eraldub hapnikku tema toitumise ajal

sest metsad on enamasti kopsukujulised

fotosünteesida ei saa päeval, sest siis autod sõidavad ja palju tolmu satub taime lehtedele

fotosünteesida ei saa öösel, sest puudub valgus, mida klorofüll seob ja mida on vaja toidu tegemiseks

toiduahel lõpeb lagundajatega

toiduahelas on organismid omavahel seotud toitumise kaudu

toiduahel näitab kes, keda sööb

toiduahel algab enamasti taimest ehk tootjast

toiduvõrk koosneb paljudest toiduahelatest, mis on omavahel seotud

toiduahel on sama, mis toiduvõrk

toiduahel on see, kui kõik seisavad toidujärjkorras