Perenaine oli mures Manni ja Marguse pärast, kes ei olnud veel tuisuga koju jõudnud. Nad pidid minema poodi.

Perenaine muretses, et ta mees ja sulane on eksinud metsa. Nad pidid huntide eest varjudes end kaitsma.

Perenaine oli mures, et ta mees ja sulane ei tulegi koju. Nende ametlikuks põhjuseks kodust ära minekul oli kohustuste täitmine.

Perenaine oli mures oma mehe ja sulase pärast, kes ei olnud tuisuga koju jõudnud. Nad pidid minema kirikusse vaatama, kuidas libahunti ja nõida nuheldakse.

Vanaema kardab hunte ja peab hunte kurjadeks. Vanaema mainib, et hundi nime ei tohi valju häälega välja öelda, et metsakutsad kurjaks ei saaks.

Vanaema kartis, et tuline süsi lendab kaugele. Ta ütles, et vana usk tegi vahet heal ja halval, uus usk ei tee vahet. Perenaine kardab, et Laurits lendab lakke. Margus arvab, et isa püss on ree all kaitseks.

Perenaine kardab hunte, libahunte ja nõidasid. Margus kardab, et püssi pole kaasas. Mann kardab hundi nime mainida, sest metsakutsad saavad kurjaks.

Mann kardab libahunti ja hunte. Vanaema kardab hundi nime mainida. Margus arvab, et isal on püss ree peal. Perenaine arvab, et hundid on häbematud ja kardab, et lumi teeb püssirohu niiskeks.

Sest nad on talveunest ärganud ja teevad esimest korda ringkäigu.

Sest nad kardavad, et keegi jälgib neid väljastpoolt maja.

Sest õues on käre pakane ja külm tungib sisse, kui uks on lahti.

Sest nad on jahil käinud ja on näljased.

Sest nad kardavad, et laps on kuri ja toob halba õnne, kui nad teda ei aita.

Sest nad on pigem kaastundlikud lapse vastu ja arvavad, et laps ei ole süüdi oma ema saatuses.

Sest nad usuvad, et laps on nende laps, kes on tagasi tulnud.

Sest nad on kohustatud aitama igat sisseastujat, isegi kui see on hirmutav.

Tiina on kohtunud Margusega ja nad on leppinud kokku salajases kohtumises. Tema riietus on tagasihoidlik, et Margus teda teiste seast ära ei tunneks.

Tiina on just kohanud hunti ja püüdnud temaga rääkida, tema riietus on tagasihoidlik, sest ta on vaene.

Tiina on marjul käies leidnud haruldase metsalille ja on seetõttu rõõmus. Tema riietus on tagasihoidlik, kuna talle ei meeldi ehted.

Tiina on äsja vestelnud orava ja rästikuga, ta riietus peegeldab tema vaba ja looduslähedast iseloomu ning seda, et tal puuduvad kallid ehted.

Nad vaidlevad selle üle, kumb on tugevam ja julgem. See on Tiina jaoks emotsionaalne, sest ta on argpüks.

Nad püüavad lahendada vana tülitsemist. Tiina on ärritunud, kuna Margus on temaga juba pikka aega käitunud ebaausalt.

Nad räägivad oma armastusest ja tulevikuplaanidest. Tiina muutub emotsionaalseks, sest ta saab aru, et nende erinev sotsiaalne taust võib nende suhtele takistuseks saada.

Nad arutavad oma pulmaplaane. See on emotsionaalne, sest Margus ei taha Mariga abielluda, kuigi pere seda ootab.

Mari süüdistab Tiinat, et ta on eluaeg püüdnud temalt kõike ära võtta. Lugu Pähnipalust on metafoor, kus hunt sümboliseerib Tiinat ja varss on Margus, kelle Tiina tahab Marilt 'ära viia'.

Mari on armukade, sest ta nägi Margust ja Tiinat koos. Pähnipalu lugu on väljamõeldis, et Tiinat hirmutada ja mustata.

Mari tunneb end kogu elu Tiina poolt ebaõiglaselt kohelduna ja kõrvale jäetuna. Ta mainib Pähnipalu lugu, et näidata Tiina maagilist ja üleloomulikku seotust huntidega, mis seob ta nõidusega ja Marguse endasse võrgutamisega.

Mari on lihtsalt vihane, et Tiina Margusega rääkis. Pähnipalu lugu on tõestuseks, et Tiina teab, kuidas hunte taltsutada.

Inimesed saavad aru, et Jass valetab ja on lihtsalt paha laps, mis paneb nad talle selja keerama.

Jassi hüüdmine on naljakas ja vana naise jutud on meelelahutuslikud, seetõttu muutub õhkkond lõbusaks.

Inimesed muutuvad kurvaks, sest nad mõistavad, et libahundi olemasolu on kurb reaalsus, mis ohustab nende küla.

Jutuajamine loob pingeid ja hirmu, mis rikub jaaniõhtu meeleolu. Inimesed on ärritatud, sest nad tajuvad, et see teema on liiga tõsine ja ohtlik, et seda jaaniõhtul käsitleda.

Inimesed teavad, et Marguse ja Mari vahel on suhe, ja tahavad mänguga näidata, et nad toetavad nende liitu, valides Märdi kui rivaali.

See valik on tehtud sihilikult, et proovile panna Margust ja sundida teda valima, kas ta läheb oma perekonna ootustega kaasa või valib Tiina.

See on traditsiooniline mäng, kus valik on alati juhuslik ja ei peegelda tegelastevahelisi suhteid. Valik tehakse, et mäng oleks lõbusam.

Mari ja Tiina on oma ilu poolest tuntud ja Margus on parim püüdmises. Valik tehti, et näidata nende oskusi kõigile teistele.

Tule kustumine on halb enne. Tiina lahendab olukorra, minnes metsa marju korjama, et vältida konflikti.

Tuli kustub, sest Marguse ja Mari vanemad kustutasid selle. Tiina jookseb metsa, et oodata, kuni Margus teda otsima tuleb.

Tule kustumine sümboliseerib selle kogukonna traditsioonide ja ühtsustunde kadu. Tiina on alandatud, mistõttu ta lahkub uhkelt, võttes vastu libahundi identiteedi ja eemaldudes kogukonnast.

Tuli kustub, sest jaaniõhtu lõpeb. Tiina lahendab olukorra, vabandades Mari ees, et ta on tekitanud konflikte.

Ta on haige ja tunneb end nõrgana, mistõttu ei suuda ta pere ja teistega suhelda.

Ta on vihane pere peale, sest nad sunnivad teda tegema tööd, mida ta ei taha.

Margus on lihtsalt väsinud ja eemaldunud igapäevastest probleemidest, sest ta vajab puhkust ja vaikust.

Ta on sügavas mures Tiina pärast, kes on juba neli päeva kadunud. See teeb ta meeleheitlikuks ja apaatseks, kuna ta ei saa midagi teha.

Vanaema jutustab Margusele lihtsalt perekonna ajalugu, et neid lõbustada. Ta tahab, et Margus tunneks uhkust oma esivanemate üle.

Vanaema jutustab Margusele perekonna loo, sest ta tahab, et Margus tunneks end toetatuna ja mõistaks, et ta ei pea üksi muretsema.

Vanaema proovib veenda Margust, et nende perekond on tugev ja elab üle iga raskuse, ka Tiina kadumise.

Vanaema proovib Margust veenda, et Tiina ei sobi nende perekonda, kuna Tiina veri ei ole "puhas" ja seetõttu on Tiina perekond teistsugune.

Peremees on lihtsalt armukade Tiina peale ja süüdistab teda. Tiina vastab, et nad peaksid temaga paremini käituma, et ta ei peaks metsa minema.

Peremees süüdistab Tiinat nõiduses ja ähvardab teda. Tiina vastab, et ta on uhke selle üle, et ta on Marguse südame võitnud, ja lahkub uhkusega, sest ta ei taha nende perekonna vihkamist taluda.

Peremees on kade, et Margus on andekam kui tema ja Tiina vastab talle, et see on nende "hea" veri.

Peremees süüdistab Tiinat, sest ta on vihane, et Tiina on Margusega salaja suhelnud. Tiina vastab, et nad peavad abielluma ja et neil on õigus elada oma elu.

Margus ja Mari on muutunud rõõmsamaks ja vabamaks, olles nüüd abielus. Jaanus ja vanaema on muutunud õnnelikumaks.

Kõik tegelased on muutunud kurvemaks. Margus ja Mari ei räägi omavahel. Jaanus ja vanaema on muutunud melanhoolseks.

Margus ja Mari on muutunud 'kõvaks ja valjuks'. Jaanus on jäänud samaks, vanaema on vanaks ja nõrgaks jäänud, kuid on endiselt tark ja tunneb teiste hinge.

Margus ja Mari on õnnelikud abielus ja nende näojooned on muutunud. Jaanus on rahul ja vanaema on samuti rõõmus.

Jaanus ja vanaema on mures, et hunt murrab nende karja. Nad räägivad sellest, sest Tiina on kadunud ja nad kardavad, et ta on metsas huntide ohver.

Nad on mures Marguse ja Mari õnnetu abielu pärast. Nad leiavad, et Tiina on selles süüdi. Nad tunnevad, et oleks parem, kui ta oleks surnud.

Nad tunnevad süüd, et nad ei suutnud Tiinat aidata. Vanaema tahaks leida tema 'luud-kondikesed', et ta saaks rahu, ja Jaanus teab, et Tiina on endiselt elus.

Jaanus ja vanaema räägivad Tiinast, kes on 'libahunt', ja tunnevad piina, et ta on elus. Nad on mures, et ta võib neid ohustada.

Margus laseb püssiga Tiinat ja ta sureb. Margus on vihane Tiina peale, sest ta on süüdi selles, et nad on õnnetud.

Margus laseb püssiga hunti, kuid see oli Tiina. Tiina on surnud ja Margus on õnnelik, sest ta on vabanenud Tiinast, kes oli talle koormaks.

Margus laseb Tiinat ja ta sureb. See on õnnetus, mis on tingitud Marguse rumalusest, ja ta ei ole süüdi. Tiina surm on juhuslik.

Margus laseb Tiina püssiga. Tiina sureb. Tiina surm on vabanemine, sest ta on lõpuks pääsenud piinast, mille all ta on elanud.