WorksheetsEstonian Swedish Settlers Worksheet
Total questions: 23
Worksheet time: 12mins
Keda nimetati rannarootslasteks (hiljem eestirootslasteks)?
Rootsi kaupmehi, kes elasid Tallinnas keskajal
Rootsi sõdureid, kes jäid Eestisse pärast Põhjasõda
Rootsi keelt kõnelevaid talupoegi Eesti rannikul ja saartel
Rootsi päritolu kalureid, kes elasid ainult Ruhnu saarel
Rootsi kuninga ametnikke, kes valitsesid Eesti alasid
Mis eristas rannarootslasi Eesti talupoegadest lisaks keelele?
Nad olid vabastatud maksude maksmisest
Neil oli Rootsi kuninga antud privileegidega tunnustatud isiklik vabadus
Nad pidid teenima Rootsi sõjaväes
Nad said kasutada Rootsi raha ja seadusi
Neil oli õigus omada laevu ja kaubelda välismaal
Kuidas hakkasid rannarootslased end nimetama pärast 1918. aastat?
Liivimaa rootslased
Baltimaade rootslased
Eestirootslased
Aibofolke
Läänemere rootslased
Milline nimetus tähistas kõiki rannarootsi alasid 19. sajandil?
A) Aibofolke
B) Aibolandi
C) Ruhnu maa
D) Rootsi rand
E) Saarlaste provints
Mis sajandist pärinevad esimesed kirjalikud teated rootsi asukete kohta Eestis?
10.saj.
11.saj.
12.saj.
13.saj.
15.saj.
Milline oli eestirootslaste toidulaua peamine eripära võrreldes sisemaa taludega?
A) Kasvatati palju juurvilju
B) Enamus toidust saadi merelt
C) Lihatoitude suur osakaal
D) Põhiliselt nisuleib ja palju maiustusi
E) Kasutati Rootsi originaalretsepte
Milline toit oli eestirootslaste seas levinud, kuid eestlaste seas peaaegu tundmatu?
Hapendatud verikäkid
Laabijuust
Odrajahupannkoogid
Klimbisupp
Suitsuliha
Milline oli Ruhnu toidulaua eripära?
Väga palju piimatooteid
Ainult suitsuliha
Hügelihasupp mädarõikaga ja rohke äädika kasutamine
Ainult odrajahupannkoogid
Väga magusad jõululeivad
Mis oli paljude rannarootsi külade peamine liikumisvõimalus?
Maismaatee
Raudteeühendus
Veetee
Jalgrattateed
Talvised kelgurajad
Milline kala oli rannarootslaste seas kõige enam püütud läbi aegade?
Lõhe
Räim
Tursk
Siig
Angerjas
Mis oli rannarootslaste elutoa (stua) kõige olulisem osa?
Söögilauad
Suur ahi ukse kõrval
Kangaspuud
Riidekapp
Kiiktool
Milliseid põllukultuure kasvatati rannarootsi alade väheviljakal maal?
Nisu ja mais
Rukis, oder ja hiljem kartul
Kaer ja riis
Herned ja läätsed
Ainult köögiviljad
Mis oli rannakarjamaade kasutusviis rannarootsi külades?
Iga talu kasutas oma karjamaad eraldi
Karjamaad olid küla ühiskasutuses
Karjamaad kuulusid mõisatele
Karjamaad renditi naaberküladele
Karjamaid ei kasutatud
Küsimus 14: Pruudikirstu roll rannarootsi taludes oli:
hoida pruudi kaasavara ja isiklikke esemeid
kasutada toiduainete säilitamiseks
hoida tööriistu ja põllutarbeid
olla magamisasemeks lastele
Kes töötasid rannarootsi rahvakoolide õpetajatena 17. sajandist kuni 19. sajandi lõpuni?
Kohalikud talupojad
Rootsi ja Soome päritolu kirikuõpetajad
Eesti vabariigi ametnikud
Vene keelt kõnelevad õpetajad
Ainult baltisakslased
Milline haridusasutus avati Haapsalus 1931. aastal?
Paslepa seminar
Rootsi gümnaasium
Pürksi rahvakool
Vene kreisikool
Soomerootsi seminar
Kes oli esimese eestirootsi laulu- ja tantsupeo kunstiline juht?
Fredric Joachim Ekman
Carl Russwurm
Cyrillus Kreek
Paslepa seminari juhataja
Karl August Hermann
Mis oli Osmussaare ja Naissaare elanike tähtis sissetulekuallikas?
Hülgeküttimine
Kalapüük
Salakaubandus
Paadiehitus
Lootsimine
Mis muutus Teise maailmasõja järel Läänemere rollis?
Läänemeri jäi vabaks kaubateeks
Läänemeri muutus piiriks kahe limakorra vahel
Läänemeri oli ainult kalapüügipiirkond
Läänemeri ühendas raudteega
Läänemeri jäi Rootsi ja Eesti vaheiseks vaba liikumise alaks
Milline tegevus oli rannarootslaste üks tähtsamaid talvise merega seotud ettevõtmisi keskajast alates?
Jääteede ehitamine
Hülgepüük
Luikede laskmine
Kalapüük jää alt
Salakaubandus
Millal püüti hülgeid tavaliselt?
Detsembrist jaanuarini
Veebruarist aprillini
Märtsist maini
Jaanuarist veebruarini
Aprillist juunini
Mis juhtus Osmussaare, Naissaare ja Pakri saarte elanikkonnaga enne Teist maailmasõda?
Nad said eriloa jääda oma kodudesse
Nad evakueeriti Rootsi
Nad sunniti ümber asuma Nõukogude sõjaväeosade paigutamise tõttu
Nad said loa kolida teistele saartele
Nad jäid elama militariseeritud alasse
Kui suur osa rannarootsi rahvastikust põgenes või evakueerus Rootsi 1943.–1944. aastal?
Umbes 50%
Umbes 70%
Umbes 90%
Umbes 30%
Umbes 10%
