Font size
WorksheetsPõhjavesi ja sood.
Total questions: 25
Worksheet time: 22mins
... on maasisene vaba vesi, mis täidab kivimite ja setete poore, lõhesid ja muid tühimikke.
(a)
Millised neist setetest ja kivimitest on hea vee läbilaskvusega?
Savid (sh sinisavid, viirsavid)
Savid (sh sinisavid, viirsavid)
Lõheline lubjakivi
Lõheline lubjakivi
Graniit
Graniit
Moreen
Moreen
Millised neist kivimitest ja setetest ei ole hea vee läbilaskevõimega?
Mudakivid sh graptoliit-argilliit
Mudakivid sh graptoliit-argilliit
Liiv
Liiv
Savid sh viirsavid ja sinisavid
Savid sh viirsavid ja sinisavid
Kruus
Kruus
Erinevad pinnased juhivad põhjavett erinevalt. Setete ja kivimite veejuhtivuse alusel saab maapõue jagada vettandvateks kihtideks ja veepidemeteks. Vettandvad kihid ehk veelademed moodustuvad setetest või kivimitest (nt liiv, kruus, liivakivi, lõhenenud lubjakivi), mis talletavad ja loovutavad piisaval hulgal vett ja võivad varustada kaeve. Veepidemeteks loetakse halvasti vett juhtivaid setteid või kivimeid (nt savid, kildad), mis takistavad põhjavee liikumist.
Kas olete märganud, millised on need teerajad peale tugevat paduvihma? Esimesel juhul olete üsna tõenäoliselt põlvini mudas, sest vesi ei saa pinnasesse voolata. Teisel juhul kõnnite mööda niisket liiva. Te küll saate aru, et liiv on märg, kuid kogu liigne vesi on maapinda imendunud. Siit võib järeldada, et üldisemas plaanis on olemas kahte sorti pinnaseid – ühed, kus vesi liigub hästi, ning teised, kus vesi liigub halvasti. Oluline on meelde jätta, et toodud näite puhul on vesi mõlemas pinnases olemas.
Tekst pärineb: https://www.egt.ee/juhendid-oppematerjalid/populaarteadus-huvilisele/pohjavesi
Miks ikkagi mõne koha peale saab kaevu rajada ja teisele kohale mitte?
Miks kasvab põhjavee mineraalsus ehk "soolsus" sügavuse suurenedes?
Mis suunas liigub põhjavesi?
vasakule
põhjast itta
Kõrgemalt madalamale
Kõrvale
Millest sõltub põhjavee taasteke?
Imbuva sademevee mahust.
Looduslikust äravoolust allikatesse ja jõgedesse.
Põhjavee ammutamise hulgast inimeste poolt.
Põhjavee tasemest.
Suuremad probleemid põhjavee kvaliteedi ja kaitsega on Eestis .. (vali kaks)
Tartumaal
Pandivere kõrgustikus (karstialadel)
Ida-Virumaa kaevanduste aladel
Pärnumaal
Märgi ära kõik võimalikud põhjavee reostuse allikad.
Lekkiv kanalisatsioon
Sõnniku laotamine lumele
Liigne väetamine
Halvasti ehitatud prügilad
Teede soolamine
Viimsi vald kehtestas 2023. aastal kaheaastase planeerimis- ja ehituskeelu. Keeld lõppes selle aasta septembris. Mis oli üks selle veega seotud põhjustest?
Liiga palju inimesi ja vald ei suuda neile vett tuua.
Põhjavee tarbimine ületab tugevalt põhjavee taasteket.
Kaevudes läks vesi sogaseks liiga suure ehituskoormuse tõttu.
Kogu rand on täis ehitatud ning oli vaja hakata olemasolevaid krunte pooleks tegema, et saaks hiljem jälle hakata rohkem ehitama.
Pandivere kõrgustikul ei esine peaaegu ühtegi jõge. Ometi on selle ümber tihe allikate võrgustik, kust saavad alguse paljud suuremad Eesti jõed ning sinna on moodustatud ka põhjavee sihtkaitsevöönd.
Milline sel aastal ülekorratud geoloogiline protsess seda põhjustab?
(a)
Peamine osa kogu Eesti territooriumil tarbitavast joogiveest saadakse...
põhjaveest
veekogudest
soodest
pinnaveest
Eesti suurima linna elanikud tarbivad enamuses (90%) joogiveena ...
põhjavett puurkaevudest
pinnavett Ülemiste järvest
Vali õige sootekkimise etappide järjekord.
1. Raba
2. Siirdesoo
3. Madalsoo
1. Siirdesoo
2. Madalsoo
3. Raba
1. Siirdesoo
2. Raba
3. Madalsoo
1. Madalsoo
2. Siirdesoo
3. Raba
Mis taim on pildil?
küüvits
huulhein
sookail
kanarbik
Mis on fotol?
madalsoo
älved
laukad
järved
Mis on soode peamine roll?
Kalade elupaik
Taimede kasvatamine
Merevee hoidmine
Süsiniku sidumine
Puurindes on pigem esindatud sookask, puhmarinne puudub, rohu- ja samblarinne on liigirikas
raba
madalsoo
Puurindes on põhiliselt esindatud mänd, puhmarinne on liigirikas, rohurinne liigivaene, samblarinne on liigirikas
raba
madalsoo
Kas Eesti märgalad on maailma mõistes olulised?
Ei. Lirtsuvaid mülkaid on igal pool.
Eriti mitte - selliseid ökoloogilisi kooslusi leidub meie laiuskraadil veelgi.
Pigem küll - suurem osa soodest on maailmas kuivendatud ja seal tegeletakse põllumajanduse, metsanduse jms.
Jah. Eesti soode veel mõningane inimmõjust puutumatus ning ka poollooduslike keskkondade sellisel kujul säilimine on mujal maailmas harv.
