Klorofüll mõjutab valguse neeldumist, neelates sinist ja punast valgust ning peegeldades rohelist valgust.

Klorofüll ei mõjuta valguse neeldumist, vaid ainult selle peegeldumist.

Klorofüll neelab ainult rohelist valgust ja peegeldab sinist valgust.

Klorofüll neelab kõik valguse spektri värvid võrdselt.

Vee ja mineraalide ringlus

Valgusreaktsioonid ja pimedusreaktsioonid

Kliimamuutused ja saasteained

Rakkude jagunemine ja kasvuetapid

Valgusintensiivsus suurendab fotosünteesi kiirus, kuni saavutatakse küllastumise punkt.

Valgusintensiivsus ei mõjuta fotosünteesi kiirus üldse.

Valgusintensiivsus vähendab fotosünteesi kiirus madalatel tasemetel.

Valgusintensiivsus suurendab fotosünteesi kiirus, kuid ainult öösel.

Valgus on vajalik, et taimed saaksid vett ja mineraale maapinnast.

Valgus on vajalik, et taimed saaksid toota hapnikku ja süsihappegaasi.

Valgus on vajalik, et taimed saaksid fotosünteesi käigus energiat, et toota toitaineid.

Valgus on vajalik, et taimed saaksid kasvada ja õitseda.

Punane ja sinine valgus on kõige tõhusamad fotosünteesis, roheline valgus on vähem efektiivne.

Sinine valgus ei mõjuta fotosünteesi üldse.

Roheline valgus on kõige tõhusam fotosünteesis.

Kollane valgus soodustab fotosünteesi rohkem kui punane.

Süsiniku puudus, kõrge õhuniiskus, madal valgusintensiivsus, soojusallikate olemasolu.

Liigne valguse olemasolu, kõrge süsihappegaasi tase, soe temperatuur, madal õhuniiskus.

Vee liigne kogus, kõrge temperatuur, madal valgusintensiivsus, toitaineid sisaldavad ained.

Valgustaseme vähenemine, süsihappegaasi ja vee puudus, madal temperatuur, saasteained.

Temperatuur mõjutab fotosünteesi, suurendades süsinikdioksiidi taset madalal temperatuuril.

Kõrge temperatuur soodustab fotosünteesi ja madal temperatuur ei muuda protsessi.

Temperatuur ei mõjuta fotosünteesi, vaid ainult valguse intensiivsus.

Temperatuur mõjutab fotosünteesi, aeglustades madalal temperatuuril ja kahjustades kõrgel temperatuuril ensüüme.

Klorofülli tase tõuseb ja taim õitseb.

Taime lehed muutuvad kollaseks ja kuivavad.

Taime juured hakkavad mädanema ja surevad.

Taime kasv pidurdub ja see võib hukkuda.

Fotosüntees ja hingamine on täiesti eraldi protsessid, mis ei mõjuta üksteist.

Hingamine toodab hapnikku, mida fotosüntees kasutab.

Fotosüntees toodab hapnikku, mida hingamine kasutab, ja hingamine toodab süsihappegaasi, mida fotosüntees vajab.

Fotosüntees ei vaja hingamist, kuna see toimub ainult päeval.

Suurem süsihappegaasi tase suurendab fotosünteesi efektiivsust, kuni saavutatakse teatud piir.

Süsihappegaasi tase mõjutab fotosünteesi ainult öösel.

Süsihappegaasi tase ei mõjuta fotosünteesi efektiivsust.

Madalam süsihappegaasi tase suurendab fotosünteesi efektiivsust.

Veepuudus aeglustab fotosünteesi, kuna vesi on vajalik reaktsioonideks.

Veepuudus ei mõjuta fotosünteesi, kuna taimed saavad vett maapinnast.

Veepuudus suurendab fotosünteesi kiirus, kuna see soodustab juurte kasvu.

Veepuudus ei mõjuta fotosünteesi, vaid ainult taime kasvu.

Saaste mõjutab fotosünteesi ainult teatud taimede puhul.

Saaste suurendab fotosünteesi, kuna see toob kaasa rohkem süsihappegaasi.

Saaste võib kahjustada taime lehti, vähendades fotosünteesi efektiivsust.

Saaste ei mõjuta fotosünteesi, kuna taimed suudavad saasteaineid filtreerida.