Saaremaa kuulus 17. sajandi alguses Taani võimu alla.

Rootsi aega on nimetatud „heaks vanaks Rootsi ajaks” eelkõige talupoegade seisukohalt.

17. 17. sajandi alguses olid kõik Eesti ala provintsid Rootsi võimu all.

Linnades kehtestati uusaja alguses hulgaliselt uusi seaduseid ja korraldusi.

Abitöö erines teotööst selle poolest, et seda ei tehtud regulaarselt.

Balti erikord tähendas, et kohalik aadlik säilitas oma õigused ja võimu.

Teotöö tähendas talupoja rahalist maksu mõisnikule.

Talupoja kohustused ei piirdunud ainult teotööga, vaid hõlmasid ka mitmesuguseid loonusandameid.

Liivi sõja (ja Põhjasõja) üks olulisi põhjuseid oli Venemaa soov pääseda Läänemerele.

Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel ning see tugevdas Rootsi positsiooni Läänemere piirkonnas.

Uusaegsete linnade teke Eestis oli seotud peamiselt kaubanduse ja sadamate arenguga.T

Pärisorjus tähendas, et talupoeg võis vabalt oma elukohta vahetada.

Teotöö tähendas talupoja rahalist maksu mõisnikule.

Talupojad olid Eesti alal pärisorjad.

Uusikaupunki rahuga läks Eesti ala Venemaa võimu alla.

Eestimaa provints kuulus Poola-Leedu riigi koosseisu.

Mõisnikul oli pärisorja üle täielik kohtuvõim, sealhulgas õigus määrata kehalisi karistusi.

Altmarki vaherahu lõpetas Rootsi ja Poola vahelise sõja ning kinnistas Poola ülemvõimu Läänemerel.

Eesti ala liitmine Vene keisririigiga tähendas täielikult varasema elukorralduse ja lääne õigusruumi kehtivate põhimõtete hülgamist.

Liivi sõja puhkemine tähendas keskaja lõppu Eesti alal.

Tallinna ja Riia kapituleerumine toimus enne Põhjasõja lõppu.

Rootsi ajal ei olnud Eesti alal ühtegi linna.

Kroonutalupojad allusid otseselt riigivõimule, mitte aadlikele.