wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Laar, M. (2006) Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis

Total questions: 12

Worksheet time: 8mins

Name
Class
Date
1.

Mida tähendas ladinakeelne sõna natio Rooma impeeriumis?

a)

Selle all mõisteti kõiki Rooma kodanikke.

b)

Selle all mõisteti samast geograafilisest piirkonnast Rooma saabunud võõramaalasi, kes oma madala staatuse osas erinesid Rooma Kodanikest.

c)

Vastas kreeka mõistele ta ethne, mille all mõisteti kreeklastest kommete, kultuuri või millegi muu poolest erinevaid võõramaalasi.

d)

Selle all mõisteti kõiki Rooma kodanikke ja võõramaalasi, kes elasid Rooma impeeriumis.

2.

Muistses Roomas kasutusel olnud natio kandus üle kristlikku traditsiooni ja sealt keskaega.

Mida hakkas siis natio tähendama?

a)

Ühine päritolu

b)

Sarnased vaated

c)

Ühised eesmärgid

d)

Teatud piirkonna arvamuse esindamine

3.

Ilmar Tõnisson eristas rahvusluse teooriates järgmisi koolkondi: objektiivne ja subjektiivne koolkond, lisades neile kolmandat ehk sünteesivat suunda. Objektiivse koolkonna aluseks on seisukoht, et rahvus on "objektiivse antuse" resultaat, mistõttu teda on võimalik defineerida teatud objektiivsete tunnuste järgi.

Kes oli selle tuntuim esindaja?

a)

Max Weber

b)

Max Weber

c)

Ernest Renani

d)

Johann Gottfried Herder

4.

Isaiah Berlin on kirjutanud Herderist järgmist: "Just Herder oli see, kes leiutas kuuluvuse-idee. Ta uskus, et nii nagu inimesed vajad süüa ja juua, turvatunnet ja liikumisvabadust, vajavad nad ka kuulumist mingisse rühma. Olla inimene tähendab tunda end kusagil kodus, omasuguste seas." Millised seisudkohad veel kuuluvad Herderile?

a)

Tema arvates on igal inimrühmal olemas oma "Volksgeist" või "Nationalgeist" (rahvavaim).

b)

Kõik rahvused on Jumala loodud, seetõttu on iga väiksemgi rahva või keele kaotamine Jumala tahte vastu astumine.

c)

Ta nägi rahvust kui "väärtuste kogukonnana", mis tugineb ühtsele arusaamale kultuurilisest eripärast.

d)

Tema arvates rahvuslik mure ja kannatus on rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel palju olulisemad kui edu ja võit.

5.

Mis oli iseloomulik voluntaristlikule rahvusluse uurimise koolkonnale?

a)

Selle alusepanija oli Ernest Renani.

b)

Selle koolkonna arvates on rahvus sisuliselt defineerimatu nähtus.

c)

See koolkond jaguneb mitmesse rühma, kelle mõtteviisidest on olulisemad idealistlik, idee-ajalooline, instrumentalistlik ja modernislik lähenemine.

d)

Rahvust nähakse "väärtuste kogukonnana", mis tugineb ühtsele arusaamale oma kultuurilisest eripärast ja missioonist.

6.

Millised väited kehtivad saksa sotsioloogi Max Weberi kohta?

a)

Ta kuulub voluntaristlikku koolkonda.

b)

Tema arvates ei kasva igast etnilisest kogukonnast välja rahvast.

c)

Tema arvates on rahvusluse loonud ühiskonna moderniseerumise käigus esile kerkinud uus eliit, kellele oli seda vaja ühiskonna kooshoidmiseks ja võimu teostamiseks.

d)

Selleks, et kujuneks välja rahvus, on vaja eristada end teistest rahvustest ning sõnastada oma rahvale selget eesmärki taotlev poliitiline programm.

7.

Rahvusluse uurimist on oluliselt mõjutanud, kuid vaidlevatest koolkondadest eemal seisnud tšehhi päritolu Ameerikas elanud ja töötanud Karl W. Deutsch.

Millised väited kehtivad tema kohta?

a)

Just kommunikatsiooni e suhtluse abil toimub inimeste liitmine rahvaks ja rahvuseks ning kooshoidmine.

b)

Ühtse definitsiooni alla ei mahu kõik rahvad, kuna selleks tema arvates liig erinevad.

c)

Tema arvates on rahvas kogum indiviide, kes suudavad üksteisega kiiresti ja mõjusalt suhelda.

d)

Rahvas muutub rahvuseks, kui suhtluse intensiivistumisel hakkab taotlema omale tunnustust ja võimu.

8.

Ilmar Tõnisson eristas rahvusluse teooriates järgmisi koolkondi: objektiivne ja subjektiivne koolkond, lisades neile kolmandat ehk sünteesivat suunda. Objektiivse koolkonna aluseks on seisukoht, et rahvus on "objektiivse antuse" resultaat, mistõttu teda on võimalik defineerida teatud objektiivsete tunnuste järgi.

Kes oli selle tuntuim esindaja?

a)

Max Weber

b)

Max Weber

c)

Ernest Renani

d)

Johann Gottfried Herder

9.

Saksa rahvusliku ideoloogia loojaks ja kandvaimaks esindajaks on J. G. Herder. Herderi filosoofia taustaks oli prantsuse kultuuri ning keele pealetung Saksamaal. Herder töötas välja rahvuste kui maailma arengu tõukejõu teooria.

Mis oli Herderile veel iseloomulik? Vali kõik sobivad.

a)

Herder ei arvanud, et ühelgi rahval oleks ajaloos täita mingi eriline missioon.

b)

Herder oli humanist ja demokraat ja seadis inimese kõrgemale riigist, isegi ideaalsest riigist.

c)

Herder pani aluse saksa võitleva rahvusluse ideoloogiale.

d)

Herder rõhutas rahvuse puhul riikliku vägevuse asemel keele ja kultuuri tähtsust, õhutades intensiivsemalt uurima saksa keelt ja koguma saksa rahvaluulet.

10.

Suhte poolest riiklusesse on rahvuslikke liikumisi Euroopas võimalik jagada kahte rühma ja nelja allrühma. Territoriaal-riiklik rahvuslus jaguneb kaheks: iseseisvusaegseks ja iseseisvusjärgseks rahvusluseks. Millised riigid kuuluvad viimasesse, kus rahvusliku liikumise eesmärk on taastada kaotsi läinud omariiklus?

a)

Eesti

b)

Kreeka

c)

Saksamaa

d)

Itaalia

11.

Suhte poolest riiklusesse on rahvuslikke liikumisi Euroopas võimalik jagada kahte rühma ja nelja allrühma. Etnilis-kultuuriline rahvuslus jaguneb iseseisvuseelne rahvusluseks ja iseseisvusülene rahvusluseks. Millised näited kuuluvad viimasesse, mille puhul kultuuriliselt end ühtsena tunnetava, kuid poliitiliselt killustatud rahvuse eesmärk oli ühtse rahvusriigi loomine?

a)

Itaalia

b)

Saksamaa

c)

Kreeka

d)

Eesti

12.

Millised on rahvuslike liikumiste juures täheldatavad teatavad ühised jooned?

Vali kõik sobivad.

a)

Rahvuslikule ärkamisele eelnes alati enda ajaloo, kultuuri, keele väärtustamine.

b)

Rahvuslik teadvus tekkis alguses mingis kitsamas ühiskondlikus rühmas ja levis sealt laiali.

c)

Liikumisega kaasnes rahvuslik agitatsioon rahvamasside kaasahaaramiseks.

d)

Rahvuslikes liikumistes on ühel hetkel alanud lõhenemine erivateks suundadeks.