Inimtegevuse tõttu on suured veekogud reostunud ja kuivenenud; kliimamuutus

Metsad vähenevad, tulekahjud kasvavad

Pinnas on muutunud soisemaks ja kivisemaks, inimtegevus

Inimesed reostavad, metsad on hõredamad

Koht, kus sool tuleb maapinnale.

Koht, kus soolane vesi tuleb maapinnale.

Koht, kus põhjavesi voolab maapinnale.

Koht, kus saab näha hallikat vett.

Vee ringkäik veekogude, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel.

Vee ringkäik ümber Munamäe.

Vesi keerleb veekogu peal ringi.

Vesi teeb meres suuri ringe.

Aine üleminek tahkest gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata.

Aine üleminek vedelast gaasilisse ilma tahket olekut läbimata

Aine üleminek gaasilisest vedelasse ilma tahket olekut läbimata.

Aine üleminek vedelast tahkesse.

Veetilgad, mis on hommikuti lehtedel.

Jääkirstallide kiht, mis tekib õhus oleva veeauru tahkestumisel.

Veeaur, mis on õhtuti maapinna kohal.

Hommikune veeaur, mida on meeldiv vaadata.

Maa sees olev vesi.

Põhjakaare poole suunduv voolav vesi.

Aurustunud vesi.

Maal põhjakaare suunal asuv vesi.

Joogikõlblik vesi (pärast puhastamist), soolasus alla 0,5‰

Vesi, milles on väga vähe lahustunud soolasid.

Ei ole soolane vesi

Vesi, millele peale vaadates saab öelda, et on mage.

15 promilli

35 promilli

25 promilli

36 promilli

Mandrite ühine puidust lava, millel on võimalus lesida ja vajadusel esineda.

Puidust lava kõikidel mandritel, kus inimesed võivad tantsida ja laulda.

Madal ja laugjas merepõhi, mis jätkub maismaalt vee all.

Ookeani põhi.

Kõik keskjõed ja keskjärved, mis on näha ka kaardil.

Ookeanid ja keskjärved, mida on kaardilt hea jälgida.

Mered, allikad ja sisejärved.

Ookeanid, mered, lahed ja väinad - kõik sise- ja ääremered.

30 tundi ja 5 min

12 tundi ja 25 minutit

2 tundi ja 30 min

45 tundi ja 45 min

Jah

Ei

Ei

Jah

Veetemperatuuri langus ja veekogude jäätumine.

Maakera pöörlemine, soolane õhk.

Maailmamere, soolsuse ja temperatuuri tõus.

Soolased sademed, väävelaur ja metsade põlemine.