Järved

Järved

Loodusõpetus, 5.kl

Järv

veega täidetud maapinna nõgu, mis on täidetud veega

Järved saavad toitu:

- sademetest

- jõgedest

- ojadest ja kraavidest

- allikate kaudu põhjaveest

Otsene ühendus maailmamerega puudub.

Fakte Eesti järvede kohta

• Tuhande järve maa (12oo)

• Enamik on väikesed ja madalad

• Pindalalt suurim on Peipsi järv, mis on Euroopas suuruselt neljas, suurim sügavus üle 15m

• Sügavaim järv Rõuge Suurjärv (38m)

Multiple Choice

Otsusta, kas väide on õige või vale.

Järvedel puudub otsene ühendus maailmamerega.

• Väide on õige

• Väide on vale

Multiple Choice

Pindalalt suurim järv Eestis on

• Pihkva järv

• Võrtsjärv

• Peipsi järv

• Saadjärv

Multiple Choice

Eesti sügavaim järv on

• Pühajärv

• Tamula järv

• Rõuge Suurjärv

• Peipsi järv

Multiple Choice

Suurim sügavus Rõuge Suurjärvel on

• 18 m

• 28 m

• 38 m

• 48 m

Järvede tekkimine

• Mandrijää on kujundanud Eesti maapinda e pinnamoodi

• Jää kulutas maapinda ja süvendas sinna lohke

• Jää sulamisel jäi alles erineva suurusega kivimiosakeste segu - moreen

• Moreenist kujunesid erineva suurusega künkad

• Küngaste vahele tekkisid nõod, mis täitusid jää sulamisveega

Fakte järvede kohta

• Eestis sajab rohkem kui aurustub, seega jagub vett järvedesse piisavalt

• Järved paiknevad ebaühtlaselt

• Rohkesti järvi on künklikul alal (Kagu-Eestis), vähem tasastel aladel

Multiple Choice

Enamik Eesti järvenõusid on tekkinud

• mandrijää tõttu

• inimeste tõttu

• mere tõttu

• meteoriidi tõttu

Multiple Choice

Mandrijääst sulas välja erineva suurusega kivimiosakeste segu ehk

• moreen

• puriin

• mohäär

• žürii

Aitäh!

Olid tubli!