Aine ehituse mudel. Soojusliikumine.

Aine ehituse mudel. Soojusliikumine.

Füüsika 9.kl

Gaas, vedelik, tahkis

Ained võivad olla eri olekus. Hea näide selle kohta on vesi. Soojas toas on vesi vedel, talvel külmaga õues tahke ehk jää ja nii toas kui ka õues on vesi ka auruna õhus.

Aine olekud

Ained võivad olla

tahked,

vedelad või

gaasilised.

Aineosakesed

Kõik ained koosnevad osakestest: aatomitest ja molekulidest.

Aineosakesed liiguvad pidevalt ja ebakorrapäraselt ning sellist liikumist nimetatakse soojusliikumiseks.

Aineosakesed mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõuga.

Osakestevaheline tasakaal

Aineosakeste vahel mõjuvaid tõmbe- ja tõukejõude võib ette kujutada mudeli abil, mis koosneb kahest omavahel vedruga ühendatud kuulikeses

Multiple Choice

Millises olekus on bensiin toatemperatuuril?

• tahke

• vedel

• gaasiline

Multiple Choice

Millises olekus on liiv toatemperatuuril?

• tahke

• vedel

• gaasiline

Multiple Choice

Kui osakesed on teineteisest tasakaalulisel kaugusel, siis

• osakesed tõmbuvad

• osakesed tõukuvad

• tõmbe- ja tõukejõud on tasakaalus

Multiple Choice

Kui osakestevaheline kaugus muutub tasakaalulisest kaugusest väiksemaks, siis

• osakesed tõmbuvad

• osakesed tõukuvad

• tõmbe- ja tõukejõud on tasakaalus

Multiple Choice

Kui osakestevaheline kaugus muutub tasakaalulisest kaugusest suuremaks, siis

• osakesed tõmbuvad

• osakesed tõukuvad

• tõmbe- ja tõukejõudu on tasakaalus

Tahke aine

• Säilitab kuju ja ruumala

• Aineosakestel on kindel asukoht

• Aineosakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümber

• Korrapärane struktuur

• Osakeste vahelised sidemed tugevad

Amorfne aine

• Puudub kindel kristallstruktuur ehk aineosakeste paiknemises puudub korrapärasus

• Aineosakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümber ja võivad vahel oma kohta muuta

• Raskusjõu tõttu vajuvad pikkamisi laiali ehk voolavad

• Näiteks klaas, plastmass, plastiliin, merevaik

Vedelik

• Aineosakesed paiknevad korrapäratult, vahetavad aeg-ajalt oma asukohta

• Võtab anuma kuju, on voolav

• Pole kokkusurutav

• Osakeste vahelised sidemed nõrgemad kui tahkistes

Gaas

• Aineosakeste vahel puudub vastastikmõju

• Osakesed liiguvad vabalt ringi, aeg-ajalt põrkuvad üksteise vastu

• Täidavad kogu ruumi

• On voolavad

• On kokkusurutavad

Multiple Choice

Millist aine olekut on kirjeldatud? Aineosakesed paiknevad korrapäratult ja liiguvad kiiresti. Ainet saab kokku suruda ja ta on voolav.

• Tahke aine

• Vedel aine

• Gaasiline aine

Multiple Choice

Millist aine olekut on kirjeldatud? Aineosakesed paiknevad korrapäraselt ja võnguvad tasakaaluasendi ümber. Ainet ei saa kokku suruda ja tal on kindel kuju ja ruumala. Osakeste vaheline mõju on tugev.

• Tahke aine

• Vedel aine

• Gaasiline aine

Soojusliikumine

Aineosakesed liiguvad pidevalt, olenemata sellest, mis osakesega on tegemist (aatom, molekul) või millises olekus aine on. Küll aga on aineosakeste liikumise kiirus ja iseloom aine eri olekute puhul erinev.

Aineosakeste liikumine

Gaasis liiguvad molekulid juhuslikus suunas sirgjooneliselt ja teiste molekulidega põrkudes muudavad oma liikumissuunda. 

Vedelikes molekulid võnguvad mingis suunas edasi-tagasi, siis hüppavad uude kohta ja võnguvad jälle. 

Tahkise ehk kristalli osakesed võnguvad ühe kindla ruumipunkti, st tasakaaluasendi ümber, amorfse aine osakesed nihkuvad aeg-ajalt oma kohalt minema nagu vedeliku aineosakesedki.

Soojusliikumine

Mida kõrgem on aine temperatuur, seda kiiremini selle osakesed liiguvad.

Difusioon

Ainete iseeneslik segunemine soojusliikumise tõttu.

Näiteks kui vette tilgutada tinti, siis mõne aja pärast vesi ja tint segunenud.

Multiple Choice

Millest sõltub aineosakeste liikumiskiirus?

• Temperatuurist

• Rõhust

• Ainest

Multiple Choice

Kuidas nimetatakse aineosakeste liikumist, mis toimub temperatuuri tõttu?

• Soojusülekanne

• Soojusliikumine

• Soojuspaisumine

Multiple Choice

Mis on difusioon?

• Ainete segamine

• Ainete iseeneslik segunemine

• Ainete iseeneslik eraldumine

Multiple Select

Millistes ainetes difusioon toimuda saab?

• Vedelikes

• Tahkistes

• Gaasides

Soojuspaisumine

Kui temperatuur tõuseb, hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma, ning kui temperatuur alaneb, siis aineosakeste energia väheneb ja nad liiguvad aeglasemalt. Temperatuuri muutus ei mõjuta aga mitte ainult aineosakeste liikumise kiirust, vaid muutub ka aine ruumala.

Soojuspaisumine

Nähtus, mille korral aine temperatuuri tõustes paisub ja temperatuuri alanedes tõmbub kokku

Soojuspaisumine

Ained soojenedes paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku. Põhjuseks on aineosakeste liikumine, mis temperatuuri tõustes kiireneb, ja mille amplituud suureneb. See suurendab aineosakeste vahekaugust ja suureneb aine ruumala. Tahkete ja vedelate ainete ruumala suureneb võrdeliselt temperatuuri muuduga, gaasi ruumala muut sõltub lisaks ka rõhust.

Termomeeter

Temperatuuri mõõtmise vahend.

Töötab soojuspaisumise põhimõttel.

Multiple Choice

Mida teevad tahked ained soojenedes?

• Paisuvad

• Tõmbuvad kokku

Multiple Choice

Milline aine käitub erandlikult, mille ruumala hoopis suureneb, kui temperatuur langeb alla 4 ⁰C?

• Raud

• Vesi

• Õhk

Multiple Choice

Vedela või tahke aine temperatuuri suurenedes kasvab ka nende ainete...

• rõhk

• ruumala

• pindala

Multiple Choice

Millisel pildil on termomeetri näit 5 ⁰C?