Mäestikud

Mäestikud ja mägismaad

7. klass

Tänase tunnis eesmärgid

• Oskad selgitada mis vahe on mäestikul ja mägismaal

• Tead, millised on maailma mägisemad piirkonnad

• Leiad kaardilt mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud.

PADLET

https://padlet.com/marisesko/txujt77rko4wervk

Mis on mäestikud?

Mäestikud on kõrged, tugevasti liigestatud pinnavorm. Mäestikud moodustavad mäeahelikest ning nendevahelistest orgudest ja nõgudest.

Mäestike üldkõrgus võib ulatuda mitme tuhande meetrini üle merepinna ja pikkus tuhandete kilomeetriteni

Milliseid pinnavorme moodustavad mäed?

• - Mäeahelikuks nimetatakse tuhandete kilomeetrite pikkuseks koondunud mägesid (nt Kaskaadid Kordiljeerides).

  
  

Milliseid pinnavorme moodustavad mäed?

• Mäestikuks nimetatakse paralleelselt paiknevaid mäeahelikke, kus ahelikke eraldavad samas sihis kulgevad orud. Maailma pikim mäestik on Andid Lõuna-Ameerika, selle pikkuseks on 9000 km.

Milliseid pinnavorme moodustavad mäed?

• Mägismaaks nimetatakse ala, kui mäeahelikud paiknevad korrapäratult ja nende vahel laiuvad kõrgtasandikud (nt Etioopia mägismaa).

Multiple Choice

Sadade või isegi tuhandete kilomeetrite pikkuseks reaks koondunud mäed moodustavad

• mäestiku

• mäeaheliku

• mägismaa

Multiple Choice

Kui mäeahelikud paiknevad korrapäratult ja nende vahel laiuvad kõrgtasandikud, siis on tegemist

• mäestikuga

• mäeahelikuga

• mägismaaga

Multiple Choice

Paralleelselt paiknevad mäeahelikud moodustavad omakorda

• mäeaheliku

• mäestiku

• mägismaa

Orud ja nõod ilmestavad pinnamoodi

• Nii mäestiku, kui ka tasandiku pinnamoodi ilmestavad orud ja nõod.

• Org- on pikliku kujuga maapinnasüvend, mis on kahelt poolt veergudega piiratud

Nõgu

• Nõgu on kausitaoline süvend maapinnas, mis võib olla küll erineva kuju ja suurusega, kuid on igast küljest veerudega piiratud. Tavaliselt asuvad nõgudes järved või sood, sademetevaeses alades on tihtipeale kuivapõhjalised

Mäestikud paiknevad enamasti mandrite servades

Noored mäestikud

• On tekkinud alles paarikümne viimase aastamiljoni jooksul

• Siin kerkivad mäed, purskavad vulkaanid ja väriseb maa

• Noored mäestikud koosnevad kõrgetest ahelikest, teravatipulistest mägedest ja sügavatest orgudest

• Näiteks Alpit

Vanad mäestikud

• On tekkinud vähemalt paarsada miljonit aastat tagasi

• On pik aja jooksul kõvasti kulunud (tuul, päike, vihm)

• Ei esine vulkaanipurskeid ning maavärinaid esineb väga harva

• Vanades mäestikes matkates tekib tunne, et oleksid justkui tasandikult.

• Nt Skandinaavia mäestik

Kõrgmäestikud

Kerkivad teravaharjalised mäeahelikud ja lumised tipud üle 2000m merepinna. Nõlvad on järsud, mägedevahelised orud kitsad ja sügavad.

Näiteks Himaalaja mäestik Nepaalis

Keskmise kõrgusega mäestikud

Ulatuvad tasaste lagedega mäeaehelikud 1000-2000m üle merepinna. Nõlvad võivad paiguti lauged olla ja mägedevahelised orud on laiad, et esineb ka järske kanjoneid.

Näiteks Karpaadidikus

Madalmäestikud

Mägise pinnamoega ala mis kerkib kuni 1000m üle merepinna on madalmäestik. Mäed on enamasti ümarate lagedate ja laugete nõlvadega.

Schwarzwalt Saksamaal.

https://wordwall.net/resource/15374795

Inimtegevus mägise pinnamoega aladel

• Põlised mägilased on ajast aega tegelenud peamiselt karjakasvatusega, vähem maaviljelusega ja metsandusega.

• Kõrgmäestikes on mäginiidud, mis on karjamaadena kasutusel peamiselt soojal aastajal

Riisiterrassid Hiinas

• Mäenõlvadele rajatud terrasspõllud võimaldavad mägistel aladel tegeleda ka taimekasvatusega

Hüdroelektrijaamad

• Kiirevoolulisi ja energiarikkaid mägijõgesid kasutatakse suhteliselt odava ja looduslikult taastuva vee-energia saamiseks. Norras saadakse 97% toodetavast energiast hüdroelektrijaamadest