Search Header Logo
Eesti kirjakeele ajalugu, 10. ja 11 klass

Eesti kirjakeele ajalugu, 10. ja 11 klass

Assessment

Presentation

World Languages

10th Grade

Practice Problem

Medium

sõnavara

Standards-aligned

Created by

Elle Hein

Used 4+ times

FREE Resource

5 Slides • 8 Questions

1

Open Ended

Kuidas keeleajalugu uuritakse?

2

  • Võrreldakse

    • eri ajastute tekste;

    • ühe keele vorme;

    • praegusi läänemeresoome keeli;

    • murdeid;

      Uuritakse vanu rahvalaule.

Kuidas keeleajalugu uuritakse?

Miks aitab rahvalaulude uurimine mõista keeleajaloolisi muutusi?

3

Open Ended

Miks aitab vanade rahvalaulude (regivärsi) uurimine mõista keeleajaloolisi muutusi?

4

Multiple Choice

Kes algatas eesti rahvaluule laiaulatusliku kogumise?

1

Friedrich Robert Faehlmann

2

Jakob Hurt

3

Friedrich Reinhold Kreutzwald

4

Johann Voldemar Jannsen

5

Keelemuutuste tasandid

Muutused on toimunud mitmel tasandil

  1. Hääldus

  1. Morfoloogia

  2. Sõnavara

Some text here about the topic of discussion

6

​Aeg

​Eesti keele häälikumuutused

1000 pKr

​- õ tekkimine

- vokaali lühenemine h ees: mees: mehe; pähe; maha

​1300 pKr

​- palatalisatsioon i ja j ees

​1500 p Kr

​- lõpukadu (metsä →mets)

- sisekadu (laulamaan →laulma)

​1700 pKr

​-kolmevältesüsteem

​1800 pKr

​-sõnalõpuline n kaob (nainen →naine)

-vokaalharmoonia kadu

1900 pKr

​-järgsilpides o→u (talo - talu; Perno - Pärnu)

7

Multiple Choice

Palatalisatsioon on

1

nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi

vähä, nähä

2

nähtus, kus üks häälik muutub teise sarnaseks

(lissalt)

3

nähtus, kus muutub häälikute järjekord sõnas (kellelegi →kellegile)

4

kaashäälikute hääldamine i-lise varjundiga

tall - tal'l

8

Multiple Choice

Vokaalharmoonia on

1

nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi

(vähä, nähä)

2

nähtus, kus üks häälik muutub teise sarnaseks

(lissalt)

3

nähtus, kus muutub häälikute järjekord sõnas (kellelegi →kellegile)

4

kaashäälikute hääldamine i-lise varjundiga

tall - tal'l

9

Muutused morfoloogias

-kaasaütleva käände kujunemine 16.-17. sajandil (kansak>kāsak>kāsa>kâs>-ka>-ga)

-eitusverb ei pöördu enam [15. sajandil nagu soome keeles meye emme wöy (me ei või)]

-murdekeeles (nt Saaremaal) ma´p saa sellest aru (ma ep (=ei) saa ....)

-lühikese mitmuse teke 20. saj algul (pesasid>pesi; õnnelikkusid >õnnelikke) - AAVIK

-lühikese ülivõrde teke 20. saj algul (harvim, laisim) - AAVIK

10

Multiple Choice

Morfoloogia on

1

keeleteaduse osa, mis käsitleb keele häälikulist ehitust, häälikute moodustamist ja vastuvõtmist kuulmiselundite abil

2

keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme, nende moodustamist ja sisemist ülesehitust

3

keeleteaduse osa, mis käsitleb lausete ehitust ning reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid;

4

keeleteaduse osa, mis uurib sõnade päritolu ja sugulussuhteid teiste keelte sõnadega

11

Open Ended

piibel, pastor, altar - neid sõnu ei tuntud enne 13. sajandit. Miks?

12

Sõnavara

piibel, pastor, altar - neid sõnu ei tuntud enne 13. sajandit. Ristiusustamine (algas umbes 1180, eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis 1227. aastani, mil vallutati Muhu linnus Saaremaal) ja sellega kaasnev alamsaksa keele pealetung.

Kadusid ka eestlaste omad isikunimed, nagu Tõivelemb, Vootele, Aulemb, Hurmetõiv jne

Asemele tulid alamsaksa päritolu nimed, nt Jaan, Jüri, Mihkel, Peeter, Villem, Liisa, Anna, Mari, Reet, Tiina.

13

Reorder

Järjesta sõnavara alates vanimast kuni uuemani

jõgi, puu, vesi, kala, suvi, nool, vask

asesõnad, põhiverbid ela-, ole-

käsi, jalg, kops, pea, küünar, ihu, sapp, sõrm, sülg, vats, veri

leek, nõgi, säde, lagi, lävi, aed, riie, õmble-, kirst, nuga

piibel, pastor, altar

1
2
3
4
5

Kuidas keeleajalugu uuritakse?

Show answer

Auto Play

Slide 1 / 13

OPEN ENDED