Tasandiku- ja mäestikujõed ning jõgede veereziim

Tasandiku- ja mäestikujõed ning jõgede veereziim.

Tunni eesmärgid ja struktuur

Alustame eelmise tunni kordamisega;
Läbime uue teema quissiz platvormil;
Teeme iseseisvat tööd.

Struktuur

Mis asi on jõe pikiprofiil;
Räägime erosioonist;
Mis on põrke- ja laugveer ning lamm;
Üleujutused

​Tunni eesmärgid

TUNNIKONTROLL - Telefonid valmis!!!

Multiple Select

Kuni 1,5 km laiused jõed suubuvad ookeani , merre või mõnda suuremasse järve. Leidub ka laiema suudmealaga ehk deltadega jõgesid . Veel suurema suudmealaga jõed suunduvad üldse suudmelahtedesse. TÄHELEPANU, ÜLESANNE: Millised jõed suubuvad Atlandi ookeanisse? Kasuta Atlase kaarte ning vali õiged vastused!

• Mekong

• Kongo

• Rein

• Amazonas

• Tigris

Match

Ühenda omavahel õiged paarid

• Jõe vee temperatuur

• Jõe voolukiirus

• Jõe vooluhulk

• Jõe pikkus

• Jõe sügavus

°C

m/s

m³/s

km

m

• °C

• m/s

• m³/s

• km

• m

Multiple Choice

Mis asi on jõelähe?

• Järv

• Jõe keskosa

• Jõe lõpp

• Jõe algus

Labelling

Lohista õige vastus õigesse kohta!

(Vabavara pilt Wikipeedia artiklist "Ülemjooks")

Drag labels to their correct position on the image

Alamjooks

Keskjooks

Vooluhulk

Ülemjooks

Georgi

Drag and Drop

​

Placeholder

juhivad maapinnalt ära ​

Placeholder

vee, mis ei imbu pinnasesse ega aura ​

Placeholder

. Kui kogu vesi ei jõua maasse ​ imbuda , siis valgub see mööda ebatasast maapinda ​

Placeholder

madalamale kujuneb ​

Placeholder

- pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi. Nii saab alguse jõgi.

Drag these tiles and drop them in the correct blank above

liigse

Jõed

atmosfääri

kõrgemalt

voolusäng

Martin

Amazonas

vulkaan

Dropdown

Kui jõe langus on 1500 m ja pikkus 4450 km, kui suur on siis jõelang?​

Select answer

Multiple Choice

Kindla piiri ja pindalaga veekogumisala, kust kõik kraavid, ojad ja jõekesed valguvad lõpuks kokku üheks peajõeks

• Vesikond

• Veelahe

• Jõgikond

• järvistu

Labelling

Lohista õige silt õigesse kohta.

Drag labels to their correct position on the image

Brenneth

Veer

Maritta

Lamm

Jõeorg

Järv

Jõekallas

Jõesäng

Reorder

Reasta Jõe tekke etapid!

• Sajab vihma või lumi sulab

• Liigne vesi ei jõua maasse imbuda

• Vesi -> kõrgemalt madalamale

• Pidevalt voolavast veest kujuneb pikk ja kitsas voolusäng

• Tekib jõeorg

1

2

3

4

5

• 1
• 2
• 3
• 4
• 5

Vooluvesi kujundab jõesängi pidevalt ning jõeorg kujuneb välja pikema aja jooksul.
Eristatakse mitmeid oru tüüpe, mis erinevad läbilõike poolest:

Lammorg, sälkorg ja kanjonorg

​Pilt: The Sunday TImes (thetimes.co.uk) - MICHELE FALZONE

​Pildil on Grand Canyon, mille sügavus ulatub kuni 1,8 km-ni. Asub Põhja-Ameerikas ning on välja kujunenud 10 miljoni aasta jooksul

​Lammorg on tasase põhjaga org, mis suurvee ajal regulaarselt üle ujutatakse. Lammorgu kujundab küljeerosioon. Selles voolava jõe lang on väike ja looklevus suhteliselt suur. Eestis on lammorg Emajõel ja Pirita jõe Keskjooksul.

Lammorg

​Kitsas ja sügav, sageli astmeliste veerudega org, mis on tekkinud jõe uuristava tegevuse tagajärjel. Kanjonorg on näiteks Colorado jõel.

Kanjonorg

Järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, mis on omane noortele arenevatele jõgedele; tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel, nt mäestikes. Väga sügav ja kitsas sälkorg on kuristik.

Sälkorg

Colorado Jõgi

​Pikkus: 2330 km
USA pikkuselt 5. jõgi.
Saab alguse Kaljumäestiku läänenõlvalt umbes
2,7 km kõrguselt.

Voolab läbi Colorado ja Utah osariigi. Arizonas voolab läbi Suure kanjoni ning pöördub lõunasse. Mööda jõge kulgeb Nevada ning Arizona ja Arizona ja California osariigi piir. Mehhikos suubub jõgi California lahte.

Tammi kõrgus 221 ja Pikkus 379 meetrit.
Seda hakati kavandama 20. sajandi alguses, et üleujutis kontrolli all hoida, niisutusvett koguda ja elektrienergiat toota. Hooveri paisu juurde kuuluva hüdroelektrijaama võimsus on 2,08 GW. Aastas toodab see 4,2 teravatt-tundi energiat.

Hooveri pais

Paisu taha moodustunud Meadi Järv on USA suurim veehoidla. Selle pindala on 640 km2 ja maht 35,2 km3. Veehoidla pind on harilikult 372 m kõrgusel merepinnast. Veehoidla on 190 km pikk ja kuni 180 m sügav.

Meadi järv

​Võrdluseks - Kogu eesti tootmisvõimsus on 2,3 TW (2021 aasta seisuga)

Tasandiku- ja mäestikujõed

Olenevalt sellest, millist maastikku jõed läbivad, jaotatakse nad tasandiku- ja mäestikujõgedeks.​

Tasandikujõed

• Saavad vee põhiliselt sademetest ja voolavad osaliselt või tervikuna tasandikul;

• Väikese languga ning aeglase voolukiirusega ning voolavad loogeldes.;

• Lai jõeorg (lammorg)

• Kaldad on madalad ja võivad tekkida laialdased üleujutused.

• Aeglase voolukiiruse tõttu kipuvad setted

  jõesängi ummistama.

Nowitna jõgi USA Alaska osariigis

Mäestikujõed

• Kiired, sageli kärestikulise voolu ja selgelt väljakujunenud jõeoruga.

• Vesi on külm, kuna pärineb lumest ja liustikest.

• Ülekaalus on põhjaerosioon, võimelised liigutama suuri kive allavoolu.

• Nende suurt langu saab ära kasutada elektrienergia tootmiseks.

• Pikkade jõgede tüübid võivad muutuda.

  • ülemjooks vs alamjooks

Liikumispaus!

Jõgede pikiprofiil

• Pikiprofiil, ehk läbilõige iseloomusta jõe voolutingimusi, mis väljendab jõe languse jaotust piki jõesängi.

• Ülemjooks on enamikul jõgedel suurema languga.

• Pikiprofiililt on hea vaadata jõge langust (lähte ja suudme kõrguste vahet)
  Väikese langu puhul on voolukiirus väike.

​Halliste jõe pikiprofiil

Erosioon

• Voolaval veel on suur jõud ja jõed paigutavad ümber suuri materjalikoguseid.

• Jõgede uuristav tegevus ehk EROSIOON on katkematu ning see sõltub vooluhulgast, kiirusest ja uuristatava pinnases iseloomust.

• Tasandikujõgedel on ülekaalus küljeerosioon, mis haarab kaasa enamasti liiva- ja saviosakesi.

• Kiiremavoolulistel jõgedel on ülekaalus põhjaerosioon.

  • ISESEISEV LUGEMINE

Kas sa teadsid? Üleujutuste tõttu on kannatanud rohkem inimesi kui mistahes muude loodusõnnetuste tagajärjel.

​

​Üleujutused

Multiple Select

Mis asi on üleujutus?

• Lihtsalt tavaline suurvesi.

• Veega katmata ala ajutine vee alla jäämine.

• Maa-ala vee alla jäämine suurvee, tulvavee ajal või veehoidla rajamisel.

• Hiidlaine

Üleujutus

Kui tavaline suurvesi , mis on pikka aega esinenud

ning sõltudes pinnamoest ja ilmastikust jääb korduma.
Tavapäraselt on inimesed sellega harjunud, aga on ka erakordseid ja ootamatuid suurvee-juhtumeid. Üleujutus on harilikult veega katmata maa-ala ajutine vee alla jäämine

• Viimasel aastakümnel on seoses kliimamuutustega üleujutused sagenenud. Rohkem küll Kagu- Aasias ja Ameerikas.

• Suuremate üleujutustega võivad kaasneda mitmed probleemid

  • vee reostus

  • saagikuse vähenemine

  • haiguste levik

​Doonau üleujutus 2002

Multiple Select

Millised järgmistest aitavad kaasa üleujutuste tekkele?

• Kuivendamine

• Suurte põldude rajamine

• Metsaraie

• Inimeste liigne ujumine

• Lume sulamisel suurenev veehulk veekogudes

Üleujutused võivad tekkida ka kuuma ja kuiva kliimaga aladel, kus maapinna pealmine kiht kuivab tugevaks koorikuks ning vihmasaju korral ei imenud vesi kohe pinnasesse, vaid voolab ära ja ujutab üle piirkonna madalamad kohad.

Mägistel aladel voolab sadevesi enne pinnasesse imbumist mööda järske nõlvu alla ja võib kaasa tuua jõgede veetaseme tõusu

Üha enam on parasvöötmes sagenenud talvised soojalained, mis tuleneb kliima soojenemisest. Mäestikes kutsuvad need esile lume ja liustike kiire sulamise, mille tagajärjel mägijõed üle kallaste tõusevad.

​PEA MEELES