Pealkirjata esitlus

Katastroofiliste tagajärgedega loodusnähtused

Koostas Tuuli Koitjärv

Me oleme eluga Maal harjunud ja tunneme ennast siin hästi. Inimeste harjumuspärast elurütmi võivad aga tugevasti mõjutada loodusnähtused.

Mis on loodusnähtused?

Mis mõjutab loodusnähtuste toimumist?

Loodusnähtused toimuvad meist sõltumata. See, kui sageli neid on ja kui ulatuslikud nad on, sõltub Maa sisemistest jõududest ja kliima iseärasustest. Samuti määrab koha geograafiline asukoht maakeral ära. Milline loodusnähtus võib seal aset leida? Näiteks maavärina oht on suurem seal, kus maakoor on õhem ja lõhenenud, st maakoore serva-aladel; lumetorma aga esineb seal, kus kliima on selleks piisavalt jahe.

Kas inimene suudab loodusnähtuste toimumist mõjutada?

​Mõnes mõttes on inimene nagu väike putukas, kes ei suuda loodusnähtuste toimumist mõjutada. Me ei saa kätt ette panna maavärinatele ja vulkaanipursetele, tugevale tuulele ja tulvavetele. Me püüame neid ainult ennustada ja nendeks võimalikult hästi ette valmistada.

Näiteks suure maavärinaohuga piirkondades on õpitud ehitama selliseid maju, mis oleksid maavärinakindlamad. Vundament- ja majaalused tugirajatised peaksid maju kokkukukkumise eest kaitsma. Seal, kus mereäärne maa on enamasti väga madal ja tasane, nagu näiteks Hollandis, on üleujutuste kaitseks ehitatud palju tamme. Vulkaanipurskeid ja maavärinaid püütakse tundliku ja keeruka aparatuuriga ennustada, et juba enne loodusnähtuse toimumist saaks hakata elanikkonda teavitama ja vajaduse korral turvalisemasse kohta toimetama.

Inimene on oma paikkonna loodusjõududega harjunud, mis ühes kohas tundub tavaline, võib teises kohas olla ebatavaline ja elu häirida. Meil Eestis ärataks suurt tähelepanu iga väiksemgi maavärin, samas ei teeks jaapanlased sellisest üldse välja. Meie oleme harjunud talviste lumetormidega ning paksu lumega. Raskustest hoolimata püüame oma igapäevast elurütmi jätkata. Kui aga näiteks Suurbritanniasse või Prantsusmaale jõuab ebatavaline külmalaine ohtra lumesajuga, siis on inimeste elu tugevasti häiritud. Nad pole harjunud suure hulga lumega hakkama saama.

Vahel tundub isegi veidi naljakas, et meie jaoks täiesti tavaliste külmakraadide korral suletakse mõnes piirkonnas koole. Meie oleme harjunud kasutama autodel naelkumme, et talvistel teedel oleks turvaline sõita. Nendes paikades, kus tavapäraselt lund ei saja, tekib juba mõne sentimeetrise lumega liikluses kaos, sest juhid pole harjunud sõitma lumistes ja libedates oludes. Nii ongi maailma eri kohas elavad inimesed kohandunud erinevate loodusjõudude ja erinevate tingimustega.

Tuul on õhu liikumine, mis tekib seetõttu, et õhu eri kehtides on erinev temperatuur. Vahel võib tuul olla väga tugev, selliseid tugevaid tuuli nimetatakse tormiks. Torm võib põhjustada suuri purustusi. Rannikualadel tekitavad tugevad tuuled hiiglasuuri laineid, mis võivad tungida kaugele maismaale.

Kõike tugevamad tormid tekivad enamasti ookeanide rannikul ja neid nimetatakse orkaanideks. Orkaan purustab oma teel kõik: lõhub hooneid, rebib ja murrab puid, lennutab lahtisi esemeid, lükkab ümber autosid, paiskab jahte ja paate rannale. Sageli hukkub siis ka palju inimesi.