Elu erinevates keskkonnatingimustes

​Elu erinevates keskkonnatingimustes

Koostas Tuuli Koitjärv

Kus leidub elusolendeid?

Elusolendeid leidub nii maapinnal, pinnases, vees kui ka õhus. Ühed eelistavad sooja, teised jahedamat elukeskkonda. Maismaad asustab maismaaelustik, vett aga vee-elustik. Õhus hõljuvad bakterid, lendavad putukad ja linnud. Maismaataimedest ja loomadest vajab osa niiskemat elupaika, osa kuivemat. Mõned taimed ja loomad elavad väga äärmuslikes oludes, näiteks kõrgmäestikus, kõrbes või koobastes.

Kõige suuremaid elutingimuste erinevusi maakera ulatuses põhjustab kliima. Kliima on teatud pinna piirkonnale iseloomulik, pikaajaline (aastakümnetega mõõdetav) ilmastik.

​Maailm on jaotatud loodusvööndidteks

Drag and Drop

Päike soojendab maa eri piirkondi ​ erinevalt , sest maa telg on päikese suhtes ​

Placeholder

, seetõttu on maa eri piirkondades erinev ​

Placeholder

. Temperatuur on üks ​ keskkonnatingimus , teised on näiteks sademete, hapniku ja valguse hulk. Keskkonnatingimused ehk loodusolud ​

Placeholder

elusolendite kasvamist ja arenemist. Maakera on keskkonnatingimuste järgi jaotatud ​

Placeholder

. Loodusvööndid on erinevate tingimustega ​

Placeholder

. Iga loodusvööndil on sellele iseloomulik kliima, taimestik ja loomastik.

Drag these tiles and drop them in the correct blank above

kaldu

temperatuur

mõjutavad

loodusvöönditeks

elukeskkonnad

Eesti kuulub segametsavööndisse. Segametsavöönd paikneb lehtmetsa- ja okasmetsavööndi vahel. Meist põhja ja ida pool levivad okasmetsad, mida nimetatakse taigaks. Eestist lõuna pool läheb segametsavöönd aegamisi üle lehtmetsavööndiks.

Nagu segametsavööndile iseloomulik, kasvavad Eesti metsades nii leht- kui ka okaspuud. Eestis on palju niite, heinamaid ja soid, samuti põlde ja karjamaid. Meie metsade tavalised okaspuud on mänd ja kuusk. Tavalised lehtpuud on arukask, sookask, haab, sanglepp ja hall lepp, esineb ka pärna, tamme, vahtrat ja teisi. Metsas kasvavad mustikad ja pohlad, metsaservas ja -sihtidel leidub ka metsvaarikaid.

Sood on turbapinnasega märjad alad, kus kasvavad turbasamblad, kanarbik, tupp-villpea, sookail, huulheinad. Soodes valmivad rabamurakad ja jõhvikad. Niidul kasvab palju kõrrelisi, näiteks aruheina, keraheina, nurmikut, timutit. Ristik on väärtuslik söödataim. Niidul lendleb suvel rohkesti liblikaid ja muid putukaid. Seal käivad söömas metskitsed ja rebased jahil. Põllul kasvatatakse põllukultuure, näiteks kartuleid, nisu, rukist, otra, kuid seal tahavad kasvada ka umbrohud. Tänapäeval on umbrohud tõrjutud põllu servadele. Karjamaal kasvatatakse heinataimi, mida kariloomad hea meelega söövad. Oder ja nisu on põllukultuurid, rukkilill, aga umbrohi.

Match

Lohista sobivad paarid

Jõhvikas

Kanarbik

Oder

Rukkilill

Aasristik

• Jõhvikas

• Kanarbik

• Oder

• Rukkilill

• Aasristik

Imetajatest elavad metsas ________________, _________________, ______________, _________________, _______________, _____________ .

Aastaajad toovad elusolendite ellu suuri muutusi. Niiskust jätkub taimedele ja loomadele, seentele enamasti piisavalt, kuid taimede kasvamise katkestab igal aastaajal talv. Talvega ei saa taimed kasvamiseks vajalikku vett kätte. 

​Meie kliimat iseloomustab neli aastaaega.

Categorize

Options (4)

puud lähevad lehte, niidud hakkavad rohetama, rändlinnud naasevad, algab taimede kasvuperiood

on kasvamise aeg, valmivad viljad, iimesed varuvad heina

taimede kasv lõpeb, putukad peituvad lehekõdusse või maapinda, lehtpuud langetavad lehestiku

rändlinnud lahkuvad, imetajad vahetavad karvastiku soojema vastu, lehtpuud on raagus

Organize these options into the right categories

Kevad

Suvi

Sügis

Talv