Elu areng Maal

Maa teke. Maakoore tardumine. Intensiivne meteoriitide pommitus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Algas mandrite triiv. Elu teke – ainuraksed prokarüoodid.

• Ürgeoon
• Agueoon
• Kambrium
• Ordoviitsium

Fotosünteesivate organismide (bakterite) ilmumine. Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Eukarüootide ilmumine. Kujunes välja meioos ja suguline paljunemine. Hulkraksete organismide teke.

• Ürgeoon
• Agueoon
• Kambrium
• Ordoviitsium

Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed keelikloomad. Taimedest vetikad.

• Ürgeoon
• Agueoon
• Kambrium
• Ordoviitsium

Selgrootute loomade kiire areng. Varaseimad keelikloomad: süstikkalad, kellest arenesid lõuatud kalad.

• Ürgeoon
• Agueoon
• Kambrium
• Ordoviitsium

Paljud selgrootuid mereloomi. Lõuatutest kaladest arenesid lõugadega kõhrkalad. Soontaimed asustasid maismaa.

• Silur
• Devon
• Karbon
• Perm

Selgroogsed jõuavad maismaale: kahepaiksete areng. Kõhrkalade valitsemisaeg. Esimesed luukalad. Kollad, osjad, sõnajalad.

• Silur
• Devon
• Karbon
• Perm

Palju kahepaiksed ja putukaid, esimesed roomajad. Selgrootutest domineerisid foraminifeerid e kambrilised (rühm ainurakseid). Maismaataimestiku kiire levik.

• Silur
• Devon
• Karbon
• Perm

Luukalade kiire areng. Maismaal valitsesid roomajad. Paljasseemnetaimede tekkimine.

• Silur
• Devon
• Karbon
• Perm

Mereselgrootutest olid ülekaalus korallid, ammoniidid ja krabid, selgroogsetest luukalad ja roomajad. Algelised imetajad.

• Triias
• Juura
• Kriit
• Paleogeen

Roomajate (dinosauruste) hiilgeaeg. Veeselgrootutest ammoniitide valitsemisaeg. Maismaal olid valdavad paljasseemnetaimed.

• Triias
• Juura
• Kriit
• Paleogeen