Vulkanism ja maavärinad

Maavärina kolle on 

• koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam.
• koht kus purustused on kõige suuremad.
• koht maakoores, kus toimub kivimite rebenemine.
• koht, kus toimub palju maavärinaid.

Maavärinaid mõõdetakse

• termomeetriga
• seismograafiga
• baromeeriga
• kraadiklaasiga

Maavärinad toimuvad peamiselt 

• laamade keskkosas.
• tasandikel.
• laamade servaaladel.
• seal, kus keegi ei oska oodata.

Laava on 

• maapinnale jõudnud kivisula, millest on eraldunud gaasid
• maapõues olev tulikuum sulakivim.
• loom, kes elab Andide mäestikus.
• maakoore plaat, mis liigub aeglaselt vahevööl.

Vulkaanipurskel eraldub

• mürgiseid gaase.
• head lõhna.
• jahedat õhku.

Pildil on kujutatud 

• maavärinat.
• kilpvulkaani teket.
• kihtvulkaani teket.

Geiser on 

• kuumaveeallikas.
• suur vulkaan Hiinas.
• Venemaa valitseja

Miks tekivad maavärinad?

• Kekkonnasaaste tõttu.
• Kliimamuutuste tõttu.
• Laamade liikumise tagajärjel.

Isalndi saar on tekkinud...

• kahe mandrilise laama põrkumisel.
• ookeaniliste laamade lahknemisel.
• mandrilise ja ookeanilise laama põrkumisel.
• ookeaniliste laamade põrkumisel.

Lõõr on 

• vulkaani lehtrikujuline suue.
• vulkaanikoonus.
• kuum sulakivim, mis voolab välja vulkaanist.
• lõhe, mida mööda liigub magma kõrgemale kui rõhk magmakoldes tõuseb.