TK Võnkumine (G1 Pr-Ro-In)

Võnkumiseks nimetatakse

• perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud amplituudasendist kord ühele, kord teisele poole.

• perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole.

• perioodilist edasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole.

• mitteperioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole.

Millistes järgmistest variantidest on tegemist vabalt võnkuva kehaga?

• Lipp vardas tuule käes

• Pillikeel

• Benjihüpe

• Kükkide tegemine

• Veerev ratas

Milliseid järgmistest perioodilistest liikumistest võib lugeda harmooniliseks võnkumiseks?

• 0,5 s ja 5 Hz

• 0,5 s ja 2 Hz

• 0,03 s ja 5 Hz

• 1 s ja 1 Hz

Millise perioodi T osa kestel läbib harmooniliselt võnkuv keha tee tasakaalu-asendist äärmise asendini?

• T/3

• T/2

• T/4

• 3T/4

Kas laevade liikumist Helsingi ja Tallinna vahel võib nimetada perioodiliseks liikumiseks?

• Kindlasti mitte

• Kindlasti võib

• Võib teatud mööndustega

• Ühe laeva liikumist võib

Pendli võnkeperiood on T = 5s. Selle pendli võnkesagedus ja nurksagedus on 

• 0,2 Hz ja 5π rad/s

• 1 Hz ja 2π rad/s

• 0,5 Hz ja π rad/s

• 0,2 Hz ja 0,4π rad/s

• 0,15 m

• 15 m

•  tasakaaluasendist 

•  teadmata kohast 

• amplituudist 

• negatiivsest amplituudist