wayground logo

Free Printable Worksheets

NEW

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Logistika eksam 81-120 küsimused

Total questions: 40

Worksheet time: 40mins

Name
Class
Date
1.

Tarne täpsus on

a)

tõenäosus, millega kliendile lubatud tarneaeg ei muutu (kokkulepitud tarnehetke

usaldusväärsus)

b)

tõenäosus, millega kliendile lubatud tarneaeg muutub

c)

kuupäev (kellaeg), millal on saadetis lubatud toimetada kliendile

d)

tõenäosus, millega kliendile lubatud veoaeg ei muutu

2.

Tarnekindluse all mõeldakse tõenäosust, et

a)

klient saab õige koguse tooteid õigel ajal kokkulepitud kohas

b)

klient saab õige koguse õiget toodet õigel ajal laitmatus seisukorras

c)

kliendi tellimus täidetakse õigeaegselt

d)

tarne toimub õigel ajal ja kaup antakse üle vigastamatult

3.

Mida mõeldakse tarne paindlikkuse all?

a)

vastutulek kliendi soovile muuta tarnitavaid koguseid

b)

vastutulek kliendi soovidele muuta tarneaega varasemaks või hilisemaks

c)

vastutulek kliendi soovidele muuta tarnitavaid koguseid ja/või tarne koosseisu ja/või tarneaegu

d)

võimaluste leidmine tulla vastu kõigile kliendi soovidele, mis puudutavad konkreetset tarnet

4.

Miks on oluline tarnijate ja allhankijate hindamine?

a)

muutmaks tihedamaks omavahelist koostööd

b)

saamaks infot selle kohta, kas ja kuidas suudab tarnija täita kokkulepitud tingimusi

c)

veendumaks, et tarnijal eksisteerib samuti kvaliteedijuhtimise süsteem

d)

selleks, et integreerida tarnija või allhankija oma ettevõtte tegevusse

5.

Mis on saadetiste konsolideerimine?

a)

saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev lähetamine

b)

saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev vastuvõtukontroll

c)

erinevate saadetiste ühendamine vedamiseks ühe veovahendiga

d)

vastupidine toiming cross-dockingile

6.

Mis on cross-docking?

a)

konteinerite mahalaadimine laevadelt sadamas

b)

eri saatjatelt saabunud saadetiste sorteerimine ja sellele järgnev konsolideerimine saatmaks ühele saajale korraga erinevatelt saatjatelt tulnud saadetised

c)

eri saadetiste ühendamine üheks saadetiseks

d)

terminalitoiming, mille puhul teisaldatakse sorteerimisel erinevaid saadetisi tööaladel ristisuunas

7.

Mis on distributsioon?

a)

vastand cross-dockingile

b)

jaotustoiming

c)

konsolideerimise sünonüüm

d)

kaupade lähetamine välismaale

8.

Millisel juhul toimub lõpptarbijaile mõeldud kauba aja- ja ruumikasulikkuse suurendamine?

a)

kauba toimetamine supermarketisse

b)

kauba tagastamine hulgimüügifirmast tootjale

c)

materjalide ja komponentide saatmine koostetehasele

d)

materjalide töötlemine tootmises

9.

Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale?

a)

avalikus laos

b)

lepingulises laos

c)

privaatlaos

d)

privaatlaos ja lepingulises laos

10.

Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest?

a)

ei kanna vastutust

b)

kannab osalist vastutust

c)

kannab täielikku vastutust

d)

kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad

11.

Mis on ladudes hoiustamissüsteemide kasutamise ülesanneteks?

a)

hoida ära kaupade kahjustumine ja hävimine

b)

töö hoiukohtadele paigutamisel ja komplekteerimisel peaks olema võimalikult efektiivne ja kvaliteetne

c)

hoiukoha aadresside järgi on võimalik määrata kindlaks kaupade asukohti laos

d)

hoiustamissüsteemide kasutamisega on võimalik vähendada laos erinevaid riske

12.

Aktiiv- ja reservkohtade süsteemi kasutamisel üldjuhul

a)

aktiivkohad paiknevad esimesel ja teisel riiulikorrusel, reservkohad lao muudes piirkondades kõrgemal

b)

aktiivkohad paiknevad esimesel ja teisel riiulikorrusel, reservkohad nende läheduses kõrgemal

c)

aktiivkohad paiknevad esimesel riiulikorrusel, reservkohad teisel korrusel nende kohal

d)

aktiiv- ja reservkohad paiknevad esimesel kahel riiulikorrusel läbisegi

13.

Sagedasti liikuvad tooted on õige paigutada laos:

a)

vastuvõtuala lähedale alumistele riiulikorrustele

b)

lao tagumisse osasse alumistele riiulikorrustele

c)

loovutusala lähedale alumistele riiulikorrustele

d)

loovutusala lähedale ülemistele riiulikorrustele

14.

Mis mõjutab toodete hoiukohtadele paigutamise seisukohalt komplekteerimistöö efektiivsust kõige enam?

a)

kiiresti liikuvate toodete õige paigutamine hoiukohtadele

b)

aeglaselt liikuvate toodete õige paigutamine hoiukohtadele

c)

keskmise sagedusega liikuvate toodete õige paigutamine hoiukohtadele

d)

kõikide toodete paigutamine hoiukohtadele võimalikult kiiresti pärast vastuvõttu

15.

Toodete ringlussageduse arvutamisel on oluline võtta arvesse:

a)

väljastatavaid koguseid

b)

väljastuskordade arvu

c)

eelkõige väljastuskordade arvu, kuid arvestada ka väljastatavaid koguseid

d)

eelkõige väljastatavaid koguseid kuid võtta arvesse ka väljastuskordade arvu

16.

Millal on vaja üldjuhul viia läbi hoiuühikute moodustamine kauba vastuvõtul?

a)

juhul kui kaup saabub alustel, millega on võimalik seda hoiustada

b)

juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel

c)

juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult

d)

juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta

17.

Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid?

a)

veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad

b)

veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad

c)

veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad

d)

veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad

18.

Mis on laotöös kõige olulisem efektiivsuse saavutamiseks komplekteerimisel?

a)

võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad

b)

toodete optimaalne paigutus hoiukohtadel

c)

võimalikult lühikesed läbitavad teekonnad laos ja toodete õige paigutus hoiukohtadel

d)

madalkomplekteerimistõstuki kasutamine komplekteerimisel siirdetõstuki asemel

19.

Kuidas on võimalik kaitsta kaubaalusel olevat hinnalist kaupa kaotsimineku eest?

a)

veokirjale tehakse vastav märge kauba väärtuse kohta

b)

alusel oleva kauba külge kinnitatakse etikett, millel on toodud turvajuhised kauba käsitsemise kohta veo- ja laoprotsessides

c)

kaup mähitakse pakkekilesse ja kile kinnitatakse teibiga

d)

kaup mähitakse läbipaistmatusse pakkekilesse ja kile kinnitatakse turvateibiga

20.

Kas vastuvõtjal on õigus keelduda kauba vastuvõtmisest, kui saadetisel ilmnevad olulised kõrvalekalded ( pakkeühikud ja/või pakkeüksuste arv ei ühti veokirjal märgitu suhtes, pakendite ja/ või kauba tõsised vigastused jne)?

a)

on õigus keelduda kauba vastuvõtmisest

b)

pole õigust keelduda kauba vastuvõtmisest

c)

on õigus keelduda, kuid veokirjale tuleb teha keeldumise põhjuse kohta märge

d)

kaup tuleb igal juhul vastu võtta, pakkida lahti, teha digifotod, veokirjale märge ja saata elektronposti teel vastav teade koos digifotodega kauba saatjale

21.

Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleb eeldada, et:

a)

toodete füüsilised saldod on õiged

b)

toodete loogilised saldod on õiged

c)

samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes

d)

toodete füüsilised ja loogilised laosaldod on enamasti väärad

22.

Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini?

a)

väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm)

b)

keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm)

c)

suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm)

d)

inventuuri teostamise sagedus ei sõltu toodete ringlemissagedusest

23.

Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu) sisaldab toodete loogilisi saldosid?

a)

lugemisleht võib sisaldada saldosid, kuna sel juhul on lugemise käigus hea kontrollida, kas saldovahed on olemas või mitte

b)

lugemisleht peab sisaldama tootesaldosid hoiukohtadel

c)

lugemisleht ei tohi sisaldada saldosid hoiukohtadel, kuid peab sisaldama toodete kogusaldosid laos

d)

lugemisleht ei tohi sisaldada toodete loogilisi saldosid

24.

Kas on põhjust pärast inventuuri vahede väljaselgitamist otsida vahede põhjusi arvutiprogrammi saldodest (loogilistest saldodest)?

a)

ei ole, kuna saldod arvutiprogrammis on üldjuhul õiged

b)

ei ole, kuna saldod arvutiprogrammis ei saa olla valed

c)

on küll, kuna toodete füüsilised saldod võivad olla õiged, loogilised saldod aga erinevatel põhjustel valed

d)

loogiliste saldode õigsust on mõtet kontrollida üle ainult sel juhul kui need on suured

25.

Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimised laoarvestusprogrammis?

a)

vahetult pärast toodete füüsiliste saldode muutmisi (vastuvõtt, väljastus, hoiukohtade muutumised jms)

b)

esimesel võimalusel, kui muud olulised laotoimingud on tehtud

c)

liikumist laoarvestusprogrammis võib teha ka järgmisel või ülejärgmisel päeval

d)

liikumist laoarvestusprogrammis võib teha ükskõik millal enne järgmise inventuuri läbiviimist

26.

Kauba tihe paigutamine koormaruumi üldjuhul:

a)

suurendab veokulusid

b)

vähendab veokulusid, muu mõju puudub

c)

ei mõjuta veokulude taset

d)

vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid

27.

Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastuste arvu?

a)

hoolika pakkimistööga

b)

kallite pakkematerjalide ja kaupu hästi kaitsvate pakenditega

c)

kaupade paigutamisega koormaruumi nii, et need üksteist ei vigastaks

d)

kaupade hoolika käsitsemisega

28.

Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud?

a)

kaubavarude omamisest

b)

laoruumi-, -personali, -seadmete, –inventari jms kasutamisest

c)

kaubavarude all oleva käibekapitali intressist, kindlustamisest, riknemisest ja hävimisest

d)

kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest

29.

Millest on põhjustatud ladustamiskulud?

a)

kaupade hoiustamisest laos

b)

kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos

c)

käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemine, moraalsest vananemisest, turvamisest jms

d)

kauba kindlustamise, turvamise ja kauba kahjudega seotud kuludest

30.

Optimaalsete varude tasemeni jõutakse kaubanduses enamasti

a)

arvutades välja optimaalsed ostukogused ja määrates vastavalt nendele ja tarneaegadele tellimuspunktid

b)

kogemuslikult, jälgides pikema perioodi jooksul toodete liikumist ja pidades vastavat statistikat

c)

kasutades kogenud ostjate intuitsiooni

d)

kasutades konkreetses ettevõttes välja kujunenud ostu- ja varude juhtimise rutiine

31.

Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud?

a)

tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks

b)

infosüsteemi ja sidekulud tellimuste edastamiseks ja tarnete jälgimiseks

c)

tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud

d)

kõigist eelpool nimetatud komponentidest

32.

Kui tellimuspartiid suurendada, siis

a)

tellimiskulu tooteühiku kohta ei muutu

b)

tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb

c)

tellimiskulu tooteühiku kohta suureneb

d)

võimalikud on kõik kolm eelpool toodud varianti

33.

Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem?

a)

veokulude

b)

laokulude

c)

tellimiskulude

d)

puudumiskulude

34.

Tellimuspunkt on

a)

töökoht ostuosakonnas, kus jälgitakse tellimuste täitmist

b)

arvutitöökoht, kus vormistatakse tellimus

c)

toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus

d)

tellimustsükli etapp, kus vormistatakse uus tellimus

35.

Mis on “tellimusvahe”?

a)

olukord, mil järjekordne tellimus jäetakse tegemata, kuna laos on tooteid piisavalt

b)

ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele

c)

tarneaja sünonüüm

d)

tellimust ei täideta tarnija poolt, kuna eelnevad arved on ületanud maksetähtaja ja tasumata

36.

Mis on “tellimustsükli meetod”?

a)

laosaldosid täiendatakse muutuvate tsüklitega

b)

laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant

c)

tarnija määrab kliendi eest kindla ajavahemiku, mille möödudes tehakse täiendustarned

d)

tellimused saadetakse automaatselt arvutiprogrammist kindlate ajavahemike järel

37.

Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest?

a)

laokulude säästu

b)

veokulude säästu

c)

tellimiskulude säästu

d)

tellimis- ja veokulude säästu

38.

Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest?

a)

mida suuremad on hälbed nõudluses, seda väiksem võib olla reservladu

b)

mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu

c)

reservlao suurus ei sõltu nõudluse hälvetest

d)

reservlao suurus on eksponentsiaalses sõltuvuses nõudluse hälvetest

39.

Mida tähendab „laovaru”?

a)

omakapitali piisavus investeerimiseelarve koostamisel

b)

toote laovaru hetkesaldo, mis on küllaldane tarnevõime kindlustamiseks

c)

365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks

d)

tootekohane reservlao määr

40.

Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis ühe veodokumendiga veetavat kaupa?

a)

kaubakoht

b)

saadetis

c)

pakend

d)

pakkeüksus ehk veos

Similar Resources on Wayground

Wein-Quiz

45 questions

Wein-Quiz

quiz

Worksheet

•

Professional Development