Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad lahustunud ühendid just selles maavaras.

Et saada Eestis selline staatus, peab mineraalainete sisaldus olema üle 2 grammi liitri kohta.

Maavara, mida on võimalik tarbida otse leiukohas.

Leiukohad on Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska.

Settib seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes.

Maavara saadakse Ermistu järvest ja Värska lahest.

Kaevandatakse Haapsalu lähedal ja Mullutu-Suurlahest Saaremaal.

Kasutatakse väetisena, meditsiinis ja ilutoodetes.

Koosneb heledatest ja tumedatest kihtidest ehk varvidest.

On settinud jääjärvedes liustiku sulamise tagajärjel.

Eestis leidub seda maavara Lääne-Eestis: Saaremaal, Hiiumaal ja Pärnumaal.

Selle maavara peamine mineraal on CaCO₃.

Üks levinumaid maavarasid Eestis.

Kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkru- ja paberitööstuses, põllumajanduses jne.

Kätte saamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid: vibratsioon, müra, tolm, põhjavee kvaliteedi langus ja maastiku muutused.

Peale Eesti on suured varud veel USA-s, Venemaal, Brasiilias, Austraalias.

Selle maavara kaevandamisega kaasneb rohkes koguses jääkprodukte.

Kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena.

Oma kütteväärtuselt jääb alla naftale ja kivisöele.

Põlevkivi koosneb ...

Suur osa Eesti aluspõhjast koosneb sellest.

Selle maavara punane värvus pärineb raua oksiidist.

Kasutatakse ehitusmaterjalina.

Kõige pikemalt paljandub Eestis Kaljaste paljandis.