wayground logo

Free Printable Worksheets

Font size

S
M
L
XL
Worksheets

Inimese anatoomia ja füsioloogia

Total questions: 110

Worksheet time: 1hrs 10mins

Name
Class
Date
1.
Milline väide ei sobi loetellu? Rakuteooria põhiseisukoht on..
a)
kõik organismid koosnevad rakkudest
b)
uued rakud võivad tekkida mitte millestki
c)
rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
d)
rakkudel on kõik elu tunnused
2.
Eukarüootne rakk sisaldab tuumamembraanidega ümbritsetud rakutuuma
a)
Jah
b)
Ei
3.
Prokarüootsel rakul puudub tuumamembraanidega ümbritsetud rakutuum
a)
Jah
b)
Ei
4.
Eukarüootsete organismide hulka ei kuulu
a)
taimed
b)
loomad
c)
seened
d)
bakterid
5.

rasvkude on

a)

sidekude

b)

lihaskude

c)

epiteelkude

6.

veri on

a)

sidekude

b)

epiteelkude

c)

lihaskude

d)

närvikude

7.

Veri, lümf ja rasvkude on

a)

toitefunktsiooniga sidekoed

b)

tugifunktsiooniga sidekoed

8.

Mis on pildil?

a)

luukude

b)

rasvkude

c)

veri

d)

epiteelkude

9.

Tugifunktsiooniga sidekude

a)

veri

b)

luukude

c)

rasvkude

10.

Selles koes paiknevad rakud hajusalt ning rakuvaheainet on palju

a)

epiteelkude

b)

lihaskude

c)

sidekude

d)

närvikude

11.

Mis kude katab keha ja elundite pinda?

a)

epiteelkude

b)

sidekude

c)

lihaskude

d)

närvikude

12.

Kude, mis kaitseb keha väliste mõjude eest on

a)

närvikude

b)

epiteelkude

c)

lihaskude

d)

sidekude

13.

Mis kude on pildil?

a)

sidekude

b)

epiteelkude

c)

lihaskude

d)

närvikude

14.

Närvikude koosneb närvirakkudest ehk

a)

neuronitest

b)

neutronitest

c)

nutrititest

d)

neuroonidest

15.

Mis kude on pildil?

a)

lihaskude

b)

närvikude

c)

veri

d)

sidekude

16.

Millist lihaskudet on joonisel kujutatud?

a)

skeletilihaskude

b)

südamelihaskude

c)

silelihaskude

17.

Milline lihaskude on pildil?

a)

vöötlihaskude

b)

südamelihaskude

c)

silelihaskude

18.

Milline kude reageerib ärritustele ja on võimeline kokku tõmbuma, piklikud rakud paiknevad kimpudes?

a)

epiteelkude

b)

lihaskude

c)

närvikude

d)

sidekude

19.

Milline kude töötab rütmiliselt kuni organismi surmani?

a)

närvikude

b)

epiteelkude

c)

veri

d)

südamelihaskude

20.

Milliste kudede rakud ei allu meie tahtele? (vali mitu)

a)

südamelihaskoe rakud

b)

silelihaskoe rakud

c)

skeletilihaskoe rakud

21.

Sarnase ehituse ja ülesandega rakkude kogum on

a)

kude

b)

organ

c)

organism

d)

elund

22.

kude, mis võtab vastu, edastab ja töötleb ärritusi, rakkudel on iseloomulikud pikad jätked

a)

närvikude

b)

epiteelkude

c)

lihaskude

d)

sidekude

23.

Süda ...

a)

... paneb vere organismis ringlema.

b)

... juhib organismi kõikide elundite tegevust ja koostööd.

c)

... on kehale toeks.

d)

... võimaldavad teha liigutusi.

e)

... juhivad verd kõikidesse kehaosadesse.

24.

Peaaju ...

a)

... paneb vere organismis ringlema.

b)

... juhib organismi kõikide elundite tegevust ja koostööd.

c)

... on kehale toeks.

d)

... võimaldavad teha liigutusi.

e)

... juhivad verd kõikidesse kehaosadesse.

25.

Luud ...

a)

... paneb vere organismis ringlema.

b)

... juhib organismi kõikide elundite tegevust ja koostööd.

c)

... on kehale toeks.

d)

... võimaldavad teha liigutusi.

e)

... juhivad verd kõikidesse kehaosadesse.

26.

Lihased ...

a)

... paneb vere organismis ringlema.

b)

... juhib organismi kõikide elundite tegevust ja koostööd.

c)

... on kehale toeks.

d)

... võimaldavad teha liigutusi.

e)

... juhivad verd kõikidesse kehaosadesse.

27.

Veresooned ...

a)

... paneb vere organismis ringlema.

b)

... juhib organismi kõikide elundite tegevust ja koostööd.

c)

... on kehale toeks.

d)

... võimaldavad teha liigutusi.

e)

... juhivad verd kõikidesse kehaosadesse.

28.

Kopsud ...

a)

... kaitsevad ja puhastavad silmi.

b)

... kaitsevad sõrmi ja varbaid.

c)

... valmistavad sülge.

d)

... takistavad tolmu sattumist silma.

e)

... varustavad organismi hapnikuga.

29.

Neerud ...

a)

... võimaldavad kuulda.

b)

... takistavad higi sattumist silma.

c)

... eritavad organismist jääkained.

d)

... purustavad toitu.

e)

... kaitseb keha väljastpoolt.

30.

Magu ...

a)

... võimaldavad näha.

b)

... mahutab allaneelatud toitu.

c)

... on kehale toeks.

d)

... paneb vere organismis ringlema.

e)

... varustavad organismi hapnikuga.

31.

Maks ...

a)

… on kehale toeks.

b)

… mahutab allaneelatud toitu.

c)

… purustavad toitu.

d)

… valmistab sappi, lagundab vanu punaliblesid.

e)

… võimaldavad kuulda.

32.

Süljenäärmed ...

a)

… valmistavad sülge.

b)

… kaitsevad ja puhastavad silmi.

c)

… takistavad higi sattumist silma.

d)

… purustavad toitu.

e)

… varustavad organismi hapnikuga.

33.

Erituselundkonda kuuluvad

a)

kopsud

b)

kusejuhad ja kusepõis

c)

nahk

d)

peaaju

e)

neerud

34.

Seedeelundkonda kuuluvad

a)

keel, süljenäärmed, maks ja kõhunääre

b)

peenis ja munandid

c)

suuõõs, neel ja söögitoru

d)

kopsud ja söögitoru

e)

magu, soolestik ja hambad

35.

Vereringe-elundkonda kuuluvad

a)

hambad ja keel

b)

luud ja lihased

c)

süda ja veresooned

d)

neerud ja süda

e)

nina ja nahk

36.

Tugi- ja liikumiselundkonda kuuluvad

a)

nahk ja higinäärmed

b)

silmad ja kõrvad

c)

peaaju ja seljaaju

d)

suuõõs ja neel

e)

luud ja lihased

37.

Katteelundkonda kuuluvad

a)

nahk ja küüned

b)

hambad ja keel

c)

nina ja kõrvad

d)

juuksed ja higinäärmed

e)

rasunäärmed

38.

Millist elundkonda on pildil näidatud?

a)

Vereringe elundkonda

b)

Seedeelundkonda

c)

Erituselundkonda

d)

Luustik

39.

Kõik elundkonnad moodustavad koos töötades?

a)

Raku

b)

Elundi

c)

Elundkonna

d)

Organismi

40.

Mis Elundkond on pildil? (Vali kõige täpsem)

a)

Tugi ja liikumiselundkond

b)

Erituselundkond

c)

Vereringe elundkond

d)

Närvisüsteem

41.

Kas väide on tõene: Mida rohkem sa lihaseid treenid, seda tervemaks ja tugevamaks nad muutuvad?

a)

Tõene

b)

Väär

42.

Tõene või väär: Kui sa piisavalt liigud, jäävad lihased nõrgaks ja saavad kergemini vigastada.

a)

Tõene

b)

Väär

43.

Inimese keha kõige suurem elund?

a)

Nahk

b)

Lihased

c)

Süda

d)

Luustik

44.
Punases luuüdis toodetakse
a)
vererakke
b)
närvirakke
c)
luurakke
d)
rasvarakke
45.
Kõike liikuvam luude ühendusviis on
a)
kõhrketaste abil
b)
liigeste abil
c)
liiduste abil
d)
lukkude abil
46.
Kolju kaitseb...
a)
kaela
b)
peaaju
c)
südant
d)
luud
47.

1. Miks bussi oodates inimesed pidevalt muudavad keha asendit?

a)

sest neile meeldib ennast näidata mitmest küljest

b)

sundasendis lihased väsivad kiiresti

c)

et treenida erinevate kehapoolte lihaseid võrdselt

48.

1. Mida teha selleks, et lihased liiga kiiresti ei väsiks?

a)

hoida lihaseid liikumatus asendis

b)

viilida töötegemisest igal võimalusel

c)

valida lihaset tööks sobiv töörütm ja töökoormus

49.
Mao lihased...
a)
alluvad tahtele
b)
ei allu tahtele
50.
Luudele kinnituvad lihased, mis...
a)
alluvad tahtele
b)
ei allu tahtele
51.

1. Kui tunneme külma , miks hakkame ennast liigutama?

a)

Liigutades hakkab veri kiiremini voolama ja liikuv veri annab sooja

b)

Liigutades teevad lihased tööd ja töö on Eestlaste ellujäämis taktika

c)

Liigutades teevad lihased tööd ja kulutavad energiat. Energiatekke reaktsiooni kõrvalnähtusena eraldub soojust mis aitab keha soojendada

d)

Liigutades hakkab süda kiiremini lööma ja annab sooja

52.

Jäsemete hulka kuuluvad luud

a)

vaagnaluu, roided, rinnak

b)

küünarluu, sääreluu, õlavarreluu

c)

õndraluu, ristluu, selgroog

d)

kolju, alalõualuu, rangluu

53.

Mis lihase tüüp on pildil?

a)

silelihas

b)

skeletilihas

c)

südamelihas

54.
Mineraalained annavad luudele
a)
elastsuse
b)
tugevuse
c)
läikivuse
d)
painduvuse
55.
Orgaanilised ained annavad luudele
a)
tugevuse
b)
elastsuse
c)
läikivuse
d)
hapsruse
56.
Luu on kaetud
a)
käsnainega
b)
luuümbrisega
c)
plinkainega
d)
luuüdiga
57.

Luuümbrise rakkude jagunemisel toimub luu

a)

jämenemine

b)

pikenemine

c)

paindumine

d)

nii jämenemine kui pikenemine

58.
Plinkaines paiknevad luurakud tihedalt ja seda läbivad veresooned
a)
jah
b)
ei
59.

Käsnaines paikneb

a)

kollane luuüdi

b)

nii kollane kui punane luuüdi

c)

punane luuüdi

d)

valge luuüdi

60.
Toruluude õõnsuses paikneb
a)
kollane luuüdi
b)
sinine luuüdi
c)
punane luuüdi
d)
valge luuüdi
61.

Kollases luuüdis paikneb varuainena

a)

veri

b)

käsnaine

c)

plinkaine

d)

rasv

62.

Tahtele allumatud lihased paiknevad...

a)

südames

b)

kõikjal

c)

südames ja seedeelundites

d)

südames, seedeelundites,veresoonte seintes

63.
Meie luud koosnevad...
a)
vererakkudest ja kaltsiumisooladest
b)
närvirakkudest ja kaltsiumisooladest
c)
luurakkudest ja kaltsiumisooladest

d)
ainult kaltsiumisooladest
64.
Südames, veresoonte ümber ja seedeelundkonnas on lihased, mis...
a)
alluvad tahtele
b)
ei allu tahtele
65.

1. Millised muutused toimuvad lihases kui neid treenida? (vali kõik õiged)

a)

lihasrakke tuleb juurde

b)

lihasrakud jämenevad

c)

väikseid veresooni lisandub lihasesse

d)

mitokondreid tuleb juurde

e)

DNA hulk mitmekordistub

66.

1. Mida võib hapnikupuudus lihases põhjustada? (vali kõik õiged)

a)

lihase kokkutõmmete peatumise mingis asendis

b)

rohkema hulga piimhappe tekke

c)

rohkema hulga energia tekke

d)

rohkema hulga äädikhappe tekke

e)

lihaste valulikkust peale pingutust

67.

1. Miks on kasulik lihaseid masseerida peale suurt pingutust?

a)

see on lihtsalt mõnus

b)

masseerides aktiviseerub vereringe ja liigne piimhape viiakse kiiremini maksa

c)

masseerides aktiviseerub lihasrakkude jämenemine

d)

masseerimine aitab väikestel veresoontel lihasesse kasvada

68.

Luid hoiavad koos

a)

ainult sidemed liigestes

b)

kõhred

c)

liigesevedelik

d)

sidemed ja lihased

69.

Vali korrektne toidu teekond:

a)

suu - magu - neel - pärasool - pärak - jämesool - peensool

b)

suu - neel - söögitoru - magu - peensool - jämesool - pärak

c)

suu - neel - söögitoru - maks - magu - jämesool - peensool - pärak

70.

Seedeelundkonna ülesandeks on peenestada toitu ja seda seedida

a)

Õige

b)

Vale

71.

On seedeelund, kus toidust imenduvad verre kehale vajalikud toitained (vali õige vastus)

a)

Söögitoru

b)

Maks

c)

Neerud

d)

Kõhunääre

e)

Peensool

72.
Milliseid vajalikke ained kannab veri keharakkudesse laiali?
a)
glükoos ja hapnik
b)
glükoos ja süsihappegaas
c)
hapnik ja süsihappegaas
d)
glükoos ja vesi
73.
Mis juhtub energiaga rakuhingamisel?
a)
energia vabaneb
b)
energia neeldub
74.

Missuguse ensüümi toimel lagundatakse valgud?

a)

lipaas

b)

pepsiin

c)

amülaas

d)

adrenaliin

75.

Missugused väited on õiged?

a)

Ensüümi amülaas toimel lagundatakse suus süsivesikuid (tärklist)

b)

Sapi abil lagundatakse suhkuid.

c)

Kõhunääre toodab insuliini ja lipaasi.

d)

Ensüümid on valgud, mille ülesandeks on läbi viia ja/või kiirendada keemilisi reaktsioone.

e)

Jämesooles toimub uriini moodustumine

76.

Missugused näidetest on mikrotoitained?

a)

Süsivesikud

b)

Vitamiinid

c)

Rasvad

d)

Valgud

e)

Mineraalained

77.

Missugused näidetest on makrotoitained?

a)

Süsivesikud

b)

Vesi

c)

Vitamiinid

d)

Valgud

e)

Rasvad

78.

Rakuhingamine mitokondrites toimub nõnda...

a)

süsihappegaas+ vesi= glükoos+ hapnik

b)

glükoos+ hapnik= süsihappegaas+ vesi+ energia

c)

valgud+rasvad= energia

d)

vesi+ glükoos= süsihappegaas+ energia

79.
Mis on pildil?
a)
magu
b)
soolestik
c)
veri
d)
süda
80.
Mis on pildil?
a)
magu
b)
soolestik
c)
veri
d)
süda
81.
Mis on pildil?
a)
magu
b)
soolestik
c)
veri
d)
süda
82.

Seedimine algab suust ja lõppeb

a)

maos maomahla eritamisega.

b)

peensooles toitainete imendumisega verre

c)

pärakus

83.

Mida eritavad kopsud?

a)

süsihappegaasi

b)

hapnikku

c)

uriini

d)

seedimata toitu

84.

Mis on tähistatud tähega F?

a)

maks

b)

magu

c)

pärak

d)

söögitoru

85.

Mis on tähistatud tähega B?

a)

peensool

b)

magu

c)

pärak

d)

söögitoru

86.

Mis elundkonna on joonisel näidatud?

a)

suguelundkond

b)

närvisüsteem

c)

seede- ja erituselundkond

d)

hingamiselundkond

87.

Toit on meile eluks vajalik. Tema ülesanne on:

a)

õnnelikuks tegemine

b)

naudingu pakkumine

c)

anda kehale kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid

d)

suhelda teistega

88.

Süsivesikud on põhiliseks energiaallikaks. Nendest saab organism kõige kiiremini ja lihtsamalt:

a)

energiat

b)

kiudaineid

c)

erinevaid toiduaineid

d)

teraviljatooteid

89.

Valgud on vajalikud rakkude ja kudede ehitamiseks ning mõjutavad

a)

vee liikumist

b)

ainevahetust

c)

toiduainete liikuvust

d)

süsivesikute tekkimist

90.

Rasvad on energia varuaine ja nad reguleerivad:

a)

liiklust.

b)

ainevahetust ja sooja kadu.

c)

meie suhteid.

d)

kehavigastusi.

91.

Vesi on organismile hädavajalik. Ta vajab vett:

a)

toidu seedimiseks, toitainete laialikandmiseks, ainevahetuseks.

b)

higistamiseks.

c)

kaitseks vigastuste eest.

d)

näljatunde leevendamiseks.

92.

Vitamiine vajame väikestes kogustes, kuid need on hädavajalikud. Vitamiinipuudusest võib:

a)

suureneda väsimustunne ja risk haigestuda.

b)

hoogustuda kasv.

c)

väheneda organismi varustamine energiaga.

d)

tekkida näljatunne.

93.

Söön vastavalt vajadusele tähendab, et

a)

toidust saadavat energiat pean ka samapalju kulutama.

b)

energiat tuleks organismi talletada.

c)

energiat tuleb omastada vähem, kui päevas ära kulutan.

d)

söön kui kõht on tühi ja mida parajasti tahan.

94.

Tee valik makrotoitainetest

a)

Mineraalained

b)

Vitamiinid

c)

Valgud

d)

Toidurasvad

e)

Süsivesikud

95.

Tee valik mikrotoitainetest

a)

Mineraalained

b)

Vitamiinid

c)

Toidurasvad

d)

Valgud

e)

Süsivesikud

96.
Mis eraldab südame pooli?
a)
Perikard
b)
Vahesein
c)
Hõlmased klapid
d)
Poolkuuklapid
97.
Südame ülemisi kambreid nimetatakse...
a)
Kodadeks
b)
Vatsakesteks
c)
Klappideks
d)
Septideks
98.
Need veresooned viivad verd südamest eemale; need toovad vere südamesse tagasi
a)
Arterid / Arterioolid
b)
Arterid / Veenid
c)
Veenid / Arterid
d)
Arterioolid / Ventriiklid
99.
Milline veri liigub südame vasakus pooles?
a)
Hapnikurikas
b)
Hapnikuvaene
c)
Venoosne
d)
Kopsuarterist tulev
100.
Millised klapid on kodade ja vatsakeste vahel?
a)
Hõlmased klapid
b)
Poolkuuklapid
101.
Millised klapid on vatsakeste ja arterite vahel?
a)
Hõlmased klapid
b)
Poolkuuklapid
102.
Kuhu liigub veri paremast vatsakesest?
a)
Kopsudesse
b)
Kätesse
c)
Alakehasse
d)
Ajusse
103.
Milline neist ei ole veresoone tüüp?
a)
Arter
b)
Veen
c)
Kapillaar
d)
Alveool
104.
Milline veri liigub kopsuarteris?
a)
Hapnikuvaene
b)
Hapnikurikas
c)
Arteriaalne
d)
Kraniaalne
105.
Mis on inimesel tervislik keskmine vererõhk? (mmHg)
a)
90-100/50-60
b)
110-120/70-80
c)
140-150/90-100
d)
Kõik on õiged
106.
Mis on täiskasvanud inimese keskmine pulss puhkeolekus? (lööki minutis)
a)
30-50
b)
60-80
c)
90-100
d)
110-130
107.
Millised vererakud võitleb peamiselt nakkustega?
a)
Punased vererakud
b)
Valged vererakud
c)
Vereliistakud
d)
Trombotsüüdid
108.
Milline neist ei ole vere ülesanne?
a)
Ainete transport
b)
Organismi kaitse
c)
Temperatuuri ühtlustamine
d)
Keskkonnamuutuste tajumine
109.
Milline neist ei ole immuunsüsteemi oluline osa?
a)
Harkelund
b)
Põrn
c)
Lümfisõlmed
d)
Pankreas
110.
Milline näide on seotud omandatud immuunsusega?
a)
Kandub järglastele edasi
b)
Geenide poolt määratud
c)
Vaktsineerimise tulemusel tekkinud
d)
Haigustekitajale reaktsioon puudub

Similar Resources on Wayground

REGELING

111 questions

REGELING

quiz

Worksheet

•

9th - 12th Grade