kasutatakse toodete valmistamisel tooraine või energiaallikana

kasutatakse taime- ja loomakasvatuses

mõjutavad paljusid majandustegevusi

kalandus, kalakasvatus, laevandus

mida saab kasutada ettevõte otstarbel ning seda maha müües

mida ettevõte kasutab toodete mitte tootmiseks, teenuste mitte osutamiseks või halduseesmärkidele

Mida saab lastele pähemäärida

mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

TULUD - KULUD

TULUD + MAKSUD - SPONSORLUS

KULUD + TULUD + SPONSORLUS

KULUD - MAKSUD - VEE ARVE + TULUD

eraisikust ettevõtja

füüsilisest isikust ettevõtja

füüsilisest isikust mittetulundusühing

Osaühing

Finantsarvesus e Raamatupidamine

Jutimis- ja kuluarvestus

Maksuarvestus

Eelarvestamine

Sisekontroll

Finantsanalüüs- ja finantsjuhtimine

Auditoorkontroll

Igapäevakeeles raamatupidamine

Kohustuslik

Reguleeritud väljastpoolt

Kajastab möödanikku

Ettevõtte kui tervik

Suunatud välistarbijale

Ei ole kohustuslik

Ei ole reguleeritud väljaspoolt

Ettevõtte osad, tooted jne.

Suunaga tulevikku

Suunatud sisetarbijale

Tulumaks

Sotsiaalmaks

Kogumispension

Töötuskindlustus makse

Käibemaks

Igapäevakeeles raamatupidamine

Kohustuslik

Reguleeritud väljastpoolt

Kajastab möödanikku

Ettevõtte kui tervik

Suunatud välistarbijale

Eelarve (budget) on kavandatavate tegevuste ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljenduses.

Eelarve planeerimine, täitmise kontrollimine

Ei ole kohustuslik (va. avalik sektor)

Tulumaks

Sotsiaalmaks

Kogumispension

Töötuskindlustus makse

Käibemaks

Ressursside efektiivset ja otstarbekat kasutamist

Kõigi meetmete kogum tagamaks:

Pettuste, varguste vms. vältimist

Vigade tekkimise vältimist

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik rp.kohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;

2) varad bilansipäeva seisuga kokku

1 000 000 eurot;

3) keskmine töötajate arv 30 inimest

Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik rp.kohustuslasele, kelle raamatu-pidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:

1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;

2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot;

3) keskmine töötajate arv 15 inimest.

Kassapõhine arvestus – kajastatakse raha liikumisi, ei anta ülevaadet ettevõtja varadest ega kohustustest

Tekkepõhine arvestus – tehingud kajastatakse nende toimumise hetkel, sõltumata raha liikumisest. Tulude ja kulude vastavusse viimiseks reguleerimis- ja lõpetamiskanded

Annab hinnangu ettevõtte finantsseisundile.

Käsitleb nii möödunud ajaperioode, hetkeseisu kui tulevikuprognoose.

On eelduseks finantsotsuste vastuvõtmisel.

FIE

AJALEHE ARVESTUS

MITTEMAKSUARVESTUS

MAKSUARVESTUS

1 PÄEV

2-3 PÄEVA

2 NÄDALAT

4-7 PÄEVA

kellele täpselt on teie pakkumine suunatud. Kes on ettevõtte klient. Sihtgrupi ja -klientide profiil.

kuidas, mil viisil ja mis teid pidi jõuab teie teenus või toode kliendini. Kanalid võivad olla mitmelaadsed: turunduskanal, jaotuskanal, müügipunktid. Moel või teisel on kanal kokkupuutepunktiks kliendiga.

kirjeldab mooduseid, kuidas ettevõtte esindajad ja kliendid igapäevaselt suhtlevad. Klienditeenindus, iseteenindus, kommuunid jm.

inimesed, asjad, vara. Virtuaalsed ressursid, nt kaubamärgid, disain.

kuidas, mil viisil ja mis teid pidi jõuab teie teenus või toode kliendini. Kanalid võivad olla mitmelaadsed: turunduskanal, jaotuskanal, müügipunktid. Moel või teisel on kanal kokkupuutepunktiks kliendiga.

kellele täpselt on teie pakkumine suunatud. Kes on ettevõtte klient. Sihtgrupi ja -klientide profiil.

kirjeldab mooduseid, kuidas ettevõtte esindajad ja kliendid igapäevaselt suhtlevad. Klienditeenindus, iseteenindus, kommuunid jm.

inimesed, asjad, vara. Virtuaalsed ressursid, nt kaubamärgid, disain.

võtmetähtsusega subjektid, kes toimetavad ettevõttele ressursse väljastpoolt. Allhankijad, teenuste osutajad, äripartnerid.

need on määrava tähtsusega äriprotsessid, tegevused. Näiteks tootearendus, disain, jaemüük, logistika.

inimesed, asjad, vara. Virtuaalsed ressursid, nt kaubamärgid, disain.

kirjeldab mooduseid, kuidas ettevõtte esindajad ja kliendid igapäevaselt suhtlevad. Klienditeenindus, iseteenindus, kommuunid jm.

on äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ning vastutavad kogu oma varaga ühingu kohustuste eest. Näiteks Tamme Talu.

on äriühing, milles vähemalt kaks inimest tegutsevad ühise ärinime all.Vähemalt üks osanikest vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja vähemalt üks osanik vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatus.

on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapitalil on määratud minimaalväärtus. Aktsionärid on piiratud vastutusega omanikud, kes vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest ainult oma aktsiakapitali ulatuses. Näteks Eesti Energia AS.

on äriühing, mis on loodud omaniku või omanike tahtel kasumi saamise eesmärgil. Juriidilise isiku nimel teevad tehinguid ja vastutavad reaalsed isikud ehk inimesed.

FIE

Seltsingud ( võlaõigusseadus )

Sihtasutused ( on olemas ka eraldi seadus )

Mittetulundusühistu ( mittetulundusühiku seadus )

müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu.

ostetud kaupade tulu

müüdud kaupade tulu

teenuste tulu

Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada.

on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

Raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist on tulu (seda nimetatakse ka käibeks).

Omavahendid on säästud, mida pole tarbimiseks kulutatud. Kui omanik paigutab oma säästud ettevõtlusesse, siis on see üks võimalik alternatiiv, kuidas paigutada sääste.

osa laost või kogu ladu korraga

osa laost korraga, kontrollitavat osa võrreldakse arvutisaldoga reaalajas

tehakse tooterühmade kaupa

tooteid inventeeritakse alati siis, kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks

tooteid inventeeritakse alati siis, kui füüsiline või raamatupidamislik saldo muutub nulliks

inventuuri teostatakse osaliselt ja perioodiliselt kooskõlas väljatöötatud korraga

tehakse tooterühmade kaupa

osa laost korraga, kontrollitavat osa võrreldakse arvutisaldoga reaalajas

190 eurot

200 eurot

150 eurot

10 eurot