WorksheetsAine olek. Temperatuur
Total questions: 21
Worksheet time: 41mins
Nukleonid on
prootonid
neutronid
elektronid
tuumaosakesed
Footon on
aineosake
valgusosake
tuumaosake
nukelon
Molekulid koosnevad
tuumast ja elektronidest
minimolekulidest
aatomitest
nukleonidest
Tahkes aines
osakesed ei liigu
osakesed võnguvad
osakesed ei mõjuta üksteist
Osakeste potentsiaalne energia tekib
nende asendist
nende liikumisest
nende vahelisest jõust
Osakeste kineetiline energia tekib
nende asendist
nende liikumisest
nende vahelisest jõust
Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda
suurem on osakeste potentsiaalne energia
väiksem on osakeste potentsiaalne energia
suurem on osakeste kineetiline energia
väiksem on osakeste kineetiline energia
Tahke aine osakeste
kineetiline energia on suurem kui potentsiaalne energia
kineetiline energia on väiksem kui potentsiaalne energia
kineetiline energia on võrdne potentsiaalne energiaga
Vedela aine osakeste
kineetiline energia on suurem kui potentsiaalne energia
kineetiline energia on väiksem kui potentsiaalne energia
kineetiline energia on võrdne potentsiaalne energiaga
Gaasilise aine osakeste
kineetiline energia on suurem kui potentsiaalne energia
kineetiline energia on väiksem kui potentsiaalne energia
kineetiline energia on võrdne potentsiaalne energiaga
Difusioon on
tahke muutumine gaasiliseks
gaasilise aine muutumine vedelaks
ainete segunemine
gaasilise aine muutumine tahkeks
Mida madalam on keha temperatuur, seda
aeglasemalt osakesed liiguvad
seda kiiremini osakesed liiguvad
Mida kõrgem on keha temperatuur, seda
väiksem on osakeste kineetiline energia
seda suurem on osakeste kineetiline energia
Keha siseenergia moodustub
osakeste liikumisenergiast
osakeste vastastikmõjuenergiast
osakeste kineetilisest energiast
osakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summast
Tahke aine siseenergia moodustub peamiselt
osakeste kineetilisest energiast
osakeste potentsiaalsest energiast
nii osakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast
Vedela aine siseenergia moodustub peamiselt
osakeste kineetilisest energiast
osakeste potentsiaalsest energiast
nii osakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast
Gaasilise aine siseenergia moodustub peamiselt
osakeste kineetilisest energiast
osakeste potentsiaalsest energiast
nii osakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast
Soojuspaisumine on
gaasi levimine ruumis
keha soojenemine
keha ruumala suurenemine soojenedes
Celsiuse skaala pidepunktid on
põhjavee temperatuur (4 kraadi) ja puhta vee keemistemperatuur (100 kraadi)
puhta vee jäätumistemperatuur (0 kraadi) ja puhta vee keemistemperatuur (100 kraadi)
Absoluutse temperatuuri 0-puntiks ehk 0 K [kelvin] on
kõrgeim temperatuur, mis on võimalik
vee keemistemperatuur
vee aurustumistemperatuur
jää aurustumistemperatuur
madalaim temperatuur, mis on võimalik
Inimese kehatemperatuur 37 kraadi Celsiust on
310 Kelvinit
300 Kelvinit
-236 Kelvinit
236 Kelvinit
