Font size
WorksheetsJõed ja järved
Total questions: 20
Worksheet time: 41mins
Vali lünka õiged sõnad. Jõgi on veekogu, mis voolab ...... Jõgi saab alguse ..... ning jõuab välja ......
Alati kiiresti, jõesuudmest, jõesängi.
Jõesängis, jõelähtest, jõesuudmesse.
Jõesängis, jõesuudmest, jõelähtesse.
Käänuliselt, allikast, merre.
Mis vahe on lisajõgedel ja harujõgedel?
Need on sünonüümid.
Harujõed on sama jõe hargnevad osad, lisajõed aga teiste jõgede osad, mis jõestikku sisse tungivad.
Lisajõed viivad vee peajõkke, harujõed toovad aga vee peajõest välja.
Harujõed suubuvad alati merre, lisajõed aga järve.
Millest sõltub jõe voolukiirus?
See sõltub voolava vee hulgast ja jõesängi kallakusest.
See sõltub jõe laiusest.
See sõltub tuulest.
See sõltub sellest, kui palju on jões takistuseks taimi.
Mida nimetatakse jõgikonnaks?
Konna, kes elab ainult jõgedes.
Jõge koos kõigi oma harudega.
Maa-ala, kust jõgi saab oma vee ehk toitub.
Jõe ja järve ühendust.
Mille poolest sarnanevad omavahel umbjärv ja läbivoolujärv?
Mõlematest saavad alguse jõed.
Mõlemates vahetub vesi üsna kiiresti.
Neid ei saa omavahel võrrelda.
Mõlemasse suubuvad jõed.
Tehisjärved tekivad, kui....
Kui inimene paisutab jõgesid.
Kui maa sisse kaevatakse sügavaid auke.
Mitu järve ühineb üheks suureks järveks.
Tekitatakse järved tehaste juurde.
Keda on järgnevate lausetega kirjeldatud?
Ta on hästi kohastunud vee-eluga. Ta hingab küll kopsudega, kuid suudab toimetada vee all mitmeid minuteid ilma hingamata. Vees liikumist hõlbustavad ujunahad varvaste vahel. Saba toimib ka tüürina. Tema toiduks on taimed: nõges, pilliroog, mitmete puude koor ja oksad.
Vesilik.
Kobras.
Saarmas.
Veekonn.
Millised kohastumused on vesikupul vees hakkama saamiseks?
Tema juured ei kinnitu veepõhja, vaid ta ulbib vabalt vees.
Ta hingab naha kaudu.
Tal on õhulõhed lehe pealispinnal ning varres õhusooned.
Tal on ilusad kollased õied.
Miks on järved üldiselt halva läbipaistvusega?
Valgus liigub veekeskkonnas halvasti.
Järved on nii sügavad.
Nägevus sõltub sellest, kui pingsalt sa järve vaatad.
Jõed kannavad järvedesse muda, savi, liiva jm.
Miks on järve põhjalähedastes kihtides hapniku kõige vähem?
Hapnik tahab veest õhku pääseda, seetõttu hoiab ta pigem pinna lähedale.
Seal elab palju organisme, kes hapniku ära kasutavad.
Hapnik on nii kerge, et ulbib pinnal.
Taimed, kes hapniku toodavad, elutsevad enamasti pinna lähedal.
Miks toimub sügiseti järvedes vee segunemine?
Ülemised jahtunud veekihid vajuvad alla ja lükkavad sooja vee üles.
Sügisel on järve loomastik kõige aktiivsem ning nad panevad vee paremini liikuma.
Ülemised veekihid on soojemad, need vajuvad alla ning lükkavad külmad kihid üles, et ka need soojeneda saaks.
Järve põhjakihid on nii jahedad, hakkavad jahutama ka pealmisi kihte. See paneb vee liikuma.
Mille poolest on vähetoitelised järved erilised?
Siinne elustik on väga rikas.
Siin võib leiduda haruldasi taimeliike.
Veel on iseloomulik pruun värvus.
Sellise järve kaldad on soised ja turbased.
Kes on lepiskala?
Kala, kes on leplik erinevate keskkonnatingimuste suhtes.
Kala, kes toitub teistest kalades.
Kala, kes toitub ainult lepamaimudest.
Kala, kes sööb taimset toitu, aga ka väikeseid selgrootuid.
Kuidas hingab konn?
Konn saab hingata nii naha kui kopsudega.
Konn hingab kopsudega.
Konn hingab naha kaudu.
Konn hingab lõpustega.
Kuidas võrdleksid jõe ja järve vee kihistumist?
Jões toimub vee kihistumine teistel aastaaegadel kui järves.
Järves on erinevaid veekihte 4, jões aga 2.
Jõe voolavas vees tekivad keerised, mis vett segavad ning kihistumist ei teki. Järves toimub kihistumine temperatuuri järgi.
Mõlemas toimub vee kihistumine täpselt samamoodi.
Millised on jõetaimed?
Sellised nagu ikka veetaimed on.
Laiade lehtede ja peenikeste vartega.
Neil on välja arenenud väikesed lisajätked, millega nad saavad üksteisest kinni haarata, et jõevoolule vastu panna.
Neil on pikad, kitsad ja sitked lehed.
Mille suhtes on jõevähk eriti tundlik?
Kui ühes veekogus on liiga palju tema liigikaaslasi.
Kui veekogus on liiga palju taimi.
Veereostuse.
Kui veekogus on liiga kivine põhi.
Miks asub bakterhõljum veekogu sügavamates kihtides?
Bakterid toituvad surnud orgaanilisest ainest, mis koguneb veekogu põhja.
Bakterhõljum on kõige raskem hõljumitüüp ning on seetõttu põhjas.
Bakteritel pole vaja nii palju hapnikku, seetõttu on nad sügavamal.
Bakterid ei kannata suurt valguse kogust, seepärast hoiavad nad sügavamale.
Millised on kalakasvanduste 3 eesmärki?
Millised on populaarsemad kalaliigid kalakasvandustes, mida kasvatatakse müügiks?
Koha ja siig.
Kilu ja räim.
Vikerforell ja karpkala.
Meriforell ja lõhe.
