Font size
WorksheetsJõgi ja järv II
Total questions: 13
Worksheet time: 13mins
Loe läbi järgnev lõik ja vasta!
Nad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise toiduks suurematele loomadele. Nende toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos. Saakloomi püüavad nad oma pika kleepuva keele abil. Neid võib kõige sagedamini kohata õhtuvidevikus. Sompus ilmaga liiguvad nad päeva ajalgi ringi, eelistades ka siis tiigiäärseid niiskeid alasid. Jaheda ilmaga ning kuumadel selgetel päevadel varjuvad nad põõsastesse, kivide alla ning mujale päikese eest varjatud rõsketesse kohtadesse.
Jutt käib tigudest.
Jutt käib konnadest.
Nad hingavad kopsude ja naha abil.
Nad hingavad lõpustega.
Nad elavad nii maal kui vees.
Otsusta, milline väide haugi kohta on tõene!
Haugi keha on voolujooneline ning kaetud soomustega ja limaga.
Haug hingab naha abil.
Haugi sukeldumiseks ja pinnale tõusmiseks on vajalikud uimed ja ujupõis.
Haugil on väikesed silmad ja väike suu, et paremini saaki märgata ja püüda.
Ujupõie abil tunneb haug veevõnkeid ja kaldal astuva kalamehe samme.
Missugused omadused iseloomustavad Eesti järvesid?
Eesti järvede läbipaistvus on keskmiselt kuni 4 meetrit.
Soojus on jaotunud järvedes ühtlaselt.
Kõige raskem ja tihedam on vesi +4ºC juures.
Kõige tihedam vesi jääb järve põhjakihti.
Kõige suurema pindalaga järv Eestis on Rõuge Suurjärv.
Missugused taimed kasvavad kalda ääres?
hundinui
järvkaisel
vesikuusk
kõrkjas
pilliroog
Mis on veeõitseng?
olukord, kus kõik taimed ühel ajal veekogus õitsevad.
olukord, kus vetikad vohavad, sest toitaineid vees on palju.
olukord, kui on keelatud ujuma minna.
olukord järves, kus veetaimed toodavad palju hapnikku.
Miks on veetaimed veeloomade jaoks vajalikud?
Too välja vähemalt kaks tegurit!
Millised kohastumised sobivad koprale?
Ta sööb kalu
Ta on taimtoiduline
Tema karv on veekindel
Ta ehitab tammi
Ta elab tammis
Kirjelda, mis võib juhtuda, kui talvel jäätub tiik kinni ja lumi sajab peale?
Mida teha, et seda ei juhtuks?
Missugused väited käivad jõe kohta?
Hapnikku rohkem
Hapnikku vähem
Valgus ei ulatu nii sügavale
Toitained liiguvad
Toimub vee kihistumine
Missugused väited käivad järvede kohta?
hapnikku rohkem
hapnikku vähem
toimub kihistumine
kihistumist ei toimu
jäätub varem
Loe läbi järgnev lõik ja vasta!
Nad on suured närilised: pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes kõrvalestad ja ninasõõrmed sulguvad. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega.
See loom on kobras.
See loom on saarmas.
See loom on inimesele kasulik, kuna ta tegevus aitab piirata reostuse levikut merre.
See loom on inimesele kahjulik, kuna ta tegevus paneb maa soostuma.
Missugused kohastumised sobivad haugile?
Ta on lepiskala.
Ta on röövkala.
Ta hingab lõpustega.
Ta hingab nahaga.
Küljejoone abil tunneb ta veevõnkeid.
Nimeta kolm veega seotud lindu!
