Free Printable 9.kl geo (Läänemeri, siseveed 1)

Worksheets

9.kl geo (Läänemeri, siseveed 1)

Total questions: 45

Worksheet time: 23mins

Name

Class

Date

Läänemere pindala koos Taani väinadega on ligikaudu

415 000 km²

373 000 km²

273 000 km²

515 000 km²

Läänemere pindala ilma Taani väinadeta on ligikaudu

415 000 km²

373 000 km²

273 000 km²

515 000 km²

Maailmamere keskmine soolsus on ligikaudu

6–8‰

35‰

10–20‰

40-50‰

Kus piirkonnas on soolsus kõrgeim?

Põhjalahes

Soome lahes

Taani väinades

keskosas

Kuidas nimetakse vett, mis on süvikutesse pikalt seisma jäänud

seisuvesi

tõusuvesi

surnud vesi

eutrofeerunud vesi

Läänemere veevahetus on

kiire

aeglane

vesi ei vahetugi

Läänemere suurim sügavus on umbes...

50 m

250 m

450 m

2050 m

Läänemere keskmine sügavus on

50 m

100 m

150 m

10 m

Kõige madalamas vees kasvavad

punavetikad

rohevetikad

pruunvetikad

ei kasvagi vetikaid

10.

Kõige sügavamas vees kasvavad

punavetikad

rohevetikad

pruunvetikad

ei kasvagi vetikaid

11.

Antud vetikas on

karevetikas

põisadru

agarik

sinik

12.

Kes on kõige sagedamini kohatav imetaja Läänemeres meie piirkonnas

randal

pringel

viigerhüljes

hallhüljes

13.

Läänemere üheks suurimaks probleemiks on

liigirohkus

liigivaesus

eutrofeerumine

saaste

14.

Eutrofeerumine tähendab, et

vees on palju toitaineid

kalade vohamine

vees on vähe toitaineid

veeõitsemine

15.

Läänemeri on riimveeline veekogu. Leia kõige täpsem selgitus.

on eutrofeerunud

riimis veega

mere- ja jõevee segunemisel tekkinud suht mage vesi

mere- ja jõevee segunemisel tekkinud pigem soolane vesi

16.

Võrdleme ilma mereääres ja sisemaal. Milline väide on õige?

Kevadel on mereääres soojem ja sügisel jahedam

Kevadel on mereääres jahedam ja sügisel soojem

Kogu aeg on mõlemas ühte moodi

Ei oska arvata!

17.

Mis põhjustab Läänemere väikest soolsust (vähemalt 1 on vale):?

Sademeid on rohkem kui aurab.

Jõgede kaudu tul.eb juurde palju magevett

Puudub ühendus Atlandi ookeaniga.

Sademeid on vähem kui aurab.

18.

Rannad, kus paljanduvad pealiskorra settekivimid

Järsakrannad

Lauskrannad

Skäärrannikud

ei tea

19.

Kulutusrannik, kus esineb palju väikeseid kristallsetest kivimitest kaljusaari.

Järsakrannad

Lauskrannad

Skäärrannikud

ei tea

20.

Moreenrand, liivarand ja kliburand kuuluvad ... hulka.

järsakrandade

lauskrandade

skäärrannikute

ei tea

21.

Raba tunnused. Milline tunnus EI sobi raba kohta?

peamiselt turbasamblad

peamiselt sootaimed

rabapind on madalam ümbritsevatest aladest

turbakiht on paks

22.

Turvas on ...

taastuv loodusvara

taastumatu loodusvara

polegi loodusvara

23.

Kõige suuremaks ohuks soodele on

liigniiskus

karjatamine

metsaraie

kuivendamine

24.

Sood on tähtsad mageveevarude säilitajad, kuna sinna kogunev vesi valgub tasapisi põhjavette ja jõgedesse. Väide on ...

tõsi

väär

ei tea

soos on soolane vesi

25.

Soodega on kaetud ... Eesti territooriumist (kõik turbaga seotud alad).

u 12 %

u 22 %

u 5 %

u 32 %

26.

Soode tekkimiseks on vajalikud kindlad tingimused. Milline väide on kõige õigem?

sademeid on rohkem kui aurab

aurab rohkem kui on sademeid

sademeid on sama palju kui aurab

sademed ja auramine ei ole omavahel seotud

27.

Milline neist on kõige noorem soo arengujärk?

madalsoo

siirdesoo

raba

kõdusoo

28.

Milline neist on kõige vanem soo arengujärk?

madalsoo

siirdesoo

raba

kõdusoo

29.

Turvast kasutatakse .... Milline väide on vale?

kütteks

loomadele allapanuks

rahvameditsiinis

toiduks

30.

Mis taim ja marjad on pildil?

jõhvikas

kukemari

sinikas

pohl

31.

Mis taim on pildil?

jõhvikas

vaevakask

sookail

pohl

32.

Mis taim on pildil?

jõhvikas

mustikas

sookail

kanarbik

33.

Kui oled rabas eksinud. Mis suunas peaksid hakkama rabast välja liikuma?

risti laugastega

piki lauka serva

lagendiku suunas

ükskõik mis suunas

34.

Mis taim on pildil?

küüvits

huulhein

sookail

kanarbik

35.

Mis on fotol?

madalsoo

älved

laukad

järved

36.

Soo taastub, kui taimejäänuste lagunemine aeglustub ja turvast tekib tasapisi juurde. Väide on ...

õige

vale

ma ei tea

37.

Siseveed koosnevad põhjaveest ja pinnaveest (veekogud, sademe- ja sulavesi). Väide on ...

õige

vale

ei tea

38.

Eesti pikimad jõed on (oluline ka õige järjekord)...

Võhandu, Pärnu, Põltsamaa

Emajõgi, Pärnu, Võhandu

Narva jõgi, Põltsamaa, Võhandu

Pärnu, Põltsamaa, Keila

39.

Mis andmeid saame välja lugeda hüdrograafilt?

Vooluhulga muutumist aasta jooksul.

Sademete hulga muutumist aasta jooksul.

Kuu sademete hulka

Suurvee aega.

40.

Maa-ala, millelt mingi veekogu saab oma vee. See on...

valgla

veelahe

siseveed

ei tea

41.

Pealmised settekihid- ja kivimikihid (nt liiv, kruus, lubjakivi) ...

lasevad vett läbi

ei lase vett läbi

ei tea

42.

Peeneteralisemad setted ja tihedamad aluspõhjakivimid moodustavad vettpidava kihi.

Õige

Vale

Ei tea

43.

Veega küllastunud kiht on ...

veega täitunud

veeta kiht

ei tea

44.

Põhjavee tase on ...

põhjaveega küllastunud kihi pealispinna sügavus

põhjaveega küllastumata kihi pealispinna sügavus

ei tea

45.

Peamine osa Eestis tarbitavast joogiveest saadakse...

põhjaveest

veekogudest

soodest

pinnaveest

100 %

9.kl geo (Läänemeri, siseveed 1)

Total questions: 45

Worksheet time: 23mins

Similar Resources on Wayground