WorksheetsRepetitio: keskaja ladina keel
Total questions: 27
Worksheet time: 51mins
Millal algas ja millal lõppes keskaeg?
Algas 313, lõppes 1453?
Algas 476, lõppes 1453?
Algas 474, lõppeks 1789?
Algas 313, lõppes 1492?
Mis on keskaja ladina keel? Kas seda saab üldse määratleda?
Eraldi keel, mis kujunes just keskaja jooksul ning mille grammatika oli ladina keeles täiesti uus (uued grammatikad, reeglid jms)?
Klassikalise ladina keele jätk, mis jäi perioodi jooksul muutumatuks? (grammatika täpselt sama, mis klassikalisel perioodil, reeglid samas => keel jäi täiesti muutumatuks)?
Eraldi (nö uuest) keelest kui sellisest rääkida ei saa, tegemist on ikkagi ladina keelega, mille kohta öeldakse tihti nii: "[…] Ka Cicero suudaks keskaegset ladinakeelset teksti lugeda ilma suurema raskuseta (ja seda juhul, kui ta on enesele häälduse erinevused ja uue sõnavara selgeks teinud)"
Nö rikutud ladina keel, mis ei meenutanudki enam (klassikalist) ladina keelt, vaid mida perioodi jooksul peetigi uueks keeleks?
Kuidas suhtuti keskaega renessanssi perioodil?
Suhtumine ladina keelde oli väga negatiivne => levis arusaam, et keskaeg oli harimatuse ja barbaarsuse aeg (sama arvati siis ka keskaja ladina keelest)?
Keskaega peeti kauneimaks ajaks inimkonna ajaloos, nn kuldne aeg ning keskaja ühiskonda peeti ideaalühiskonna võrdkujuks?
Lihtsalt üks periood inikonna ajaloos, mida ei tähtsustatud üle (ega ka alavääristatud), kui möönati, et haridustasemelt olnud keskaeg ikka antiikajast kehvem?
Antiikajast keskaega jõudmine on sama hull, kui näiteks inimesena (matkates) jõuda imeilusast oaasist kaktuskõrbe?
Keskaeg on vaieldamatult üks põnevamaid perioode inimkonna ajaloos, mis on mõjutanud nii keelt kui ka kultuuri. Muuhulgas ka arvukalt eri mõisteid-arusaami pärineb just keskajast.
Väidetavalt on ka nn „hetke“-mõiste keskajast pärit.
Siit ka küsimus: Kui pikk on üks hetk? (momentum)
30 sekundit ehk ühes tunnnis on 120 hetke?
60 sekundit ehk ühes tunnis on 60 hetke?
90 sekundit ehk ühes tunnis on 40 hetke?
120 sekundit ehk ühes tunnis on 30 hetke?
Millisest ajalooperioodi(de)st on keskaja ladina keel enim mõjutatud?
Klassikalisest perioodist?
Keskaegse ladina keele suurimaks ideaaliks oli küll klassikalise perioodi ladina keel, AGA mõjustatud on see enim just hilisladina keelest (ehk 4.–5. sajandi kirikuisade ladina keelest)
Keskaja ladina keel kujunes alles keskajal, seega ei olegi eelnevaist perioodisest mõjutet?
Küsimusele pole võimalik vastata
Milline on suurim erinevus klassikalise perioodi ja keskaja sõnavara vahel?
Suuri erinevusi ei ole, keel sama, erinevused hooti vaid ortograafias?
Keeled on täiesti erinevad, seega erinevused esinevad igal tasandil?
Üks peamiseid erinevuseid klassikalise perioodi ja keskaja ladina keele vahel seisneb selles, et sõnade tähendus on teisenenud (muutunud), kuid grammatikareeglid on üldjoontes samad ühes pisukeste erisustega (ortograafia erisused jms)?
Muutunud on vaid aspireeritud häälikute kirjutamine, i.e. keskajal loobuti täiesti h-hääliku kirjutamisest (e.g. abeo pro habeo etc)?
Silmaringi küsimus: Tänapäeva kalendris märgitakse punaseks nädalavahetused ja riiklikud tähtpäevad.
Kui vana on aga nn „punase tähe“ traditsioon, st markeerida osad nädalapäevad kalendris punaseks?
Millised päevad esiti punasega markeeriti?
Traditsioon sai alguse 15. sajandil, mil hakati eri pühasid ja sh pühakutele pühendet päevi kalendris punaseks markeerima?
Juba antiikajal markeeriti kalendrites olulisemad päevad (keisrite sünnipäevad, võidud jms) punaseks?
Traditsioon pärineb varauusajast (ca 16./17. sajandist), mil olulisemaid sündmusi hakati tavapärastest punasega eritlema?
Tava on üsna uus, sadakond aastat vaid vana (ja kas mitte meie alal esimesena seda tegema ei hakatudki)?
Suurem osa kirikuleksikast on mõjustatud kreeka ja heebrea keelest. Tavapärane on selliste sõnade, nagu angelus, apostolus, martyr, sabbatum, seraphim, ecclesia, corona etc kasutamine.
Mis keel(te)st pärinevad aga järgmised, keskajal latiniseeritud sõnad:
bancus, burgensis, marca, baro, caballus?
Sõnad bancus, burgensis, marca on laenatud ja latiniseeritud ikka kreeka keelest; baro ja caballus aga on prantsuse keelest üle võetud?
Sõnad bancus, burgensis, marca on laenatud ja latiniseeritud prantsuse keelest; baro ja caballus aga itaalia keelest?
Sõnad bancus, burgensis, marca on laenatud ja latiniseeritud germaani keelest; baro ja caballus aga prantsuse keelest?
Sõnad bancus, burgensis, marca on laenatud ja latiniseeritud keldi ja germaani keelest; baro ja caballus aga itaalia keelest?
Keskaja ladina keelele on omane rohke kreeka ja heebrea keelest laenatud sõnade kasutamine.
Iseäranis palju nn võõrsõnu kasutati eeskätt saarte ladina keeles, sh paljud autorid ka latiniseerisid nii iiri- kui ka ingliskeelseid sõnu.
Küsimus on aga selline:
Lisaks tavapärastele raamatutele, milliseid „kirjavorme“ (ehk meediumeid) on veel säilinud?
Raamatud ja kalendrid?
Pealiskirjad, sh hauakivid ja -kirjad, vandetahvlid, graffitid (sh nn Vindolanda tahvlid)?
Eeskätt ikka pealiskirjad (epitaafid põhiliselt)?
Ega väga palju tekste peale ümber kirjutatud raamatute polegi ju säilinud, kõik nn tekstid hävitati renessanssi ajal?
Kaua kestis ja mida nimetatakse merovingide (ladina keele) perioodiks?
Merovingid olid germaanlased, kes valitsesid Frangi riiki (Regnum Francorum) ca 482–751. Merovingide ladina keel, mida asjaajamises kasutati, oli perioodi lõpuks (ca 711) hägustunud ja muutunud nn rikutud ehk "korrumpeerunud" ladina keeleks?
Merovingid valitsesid Euroopas (Frangi riigis) ca 5.-8. sajandil ning nende keel oli suuresti samasugune kui varasematel kirikuisadel (ehk siis sõnavara oli teisenenud ja samuti ka sõnade hääldus)?
Merovingid olid germaanlased, kes valitsesid Frangi riiki (Regnum Francorum) ca 482-751. Nende aja ladina keelt peetakse Euroopas kalligraafia standardiks - see muutus väga populaarseks ning seda kasutati veel renessanssi perioodilgi?
Merovingid valitseid Frangi riiki umbes 8. sajandi keskpaigani. Nendeaeghne ladina keel arenes hoogsalt ning saavutas nn maailmakeele taseme kuskil 10. sajandiks?
Kuidas kutsuti merovingide kirja? Kuidas selles kirjutatud teksti eristada näiteks karolingide aegsetest (ja hilisematest) ladinakeelsetest tekstidest?
Merovingide kirja üldnimetus oli "merovingide minuskel", mis oli kasutusel kõikjal Frangi riigis. Kirjale oma omane rohke initsiaalide kasutamine ja vaid suurtähed?
Merovingide kirja nimetati üldiselt galloromaani kirjaks, mida kasutati eeskätt 7. ja 8. sajandil. Tähekujud olid kirjatüübist tulenevalt (4 tüüpi) pikemad ja hooti kandilisemad kui karolingide kiri?
Merovingide kiri muutus Euroopas kalligraafia standardiks; peamine erisus karolingide kirjast on väiketähtkiri ja ümaramad tähekujud (sõnavahed ka selgemad kui varem)?
Merovingide kirjast kasvas karolingide minuskel välja, mistõttu tekstide järgi on peaaegu et võimatu neil kirjatüüpidel vahet teha?
Silmaringi küsimus: Eesti keeles kasutatakse mõistet „silmarõõm“, mis viitab millegi vaatamisest tekkivale rõõmutundele. Fraasi kasutati juba piiblis, kuid keskaegsel anglo-saksi Inglismaal 9. sajandil võeti väljend ingliskeelsena kasutusele kui „the apple of one’s eye“. Millele see fraas viitas? See tähendab, mida selle all täpsemalt silmas peeti?
Fraas viitas silmapupillile, mida peeti õunakujuliseks ning mida seega tuli iga hinna eest hoida. Hiljem muutus see fraas kõige kallihinnalise/väärtusliku metafooriks
Fraas viitas Aadama-Eeva loo õunale ja kõigele keelatule?
Fraas viitas vajadusele süüa päevas üks õun (an apple a day keeps the doctor away)?
Fraas viitabki vaid rõõmutundele?
Merovingide perioodil kujunes välja haritud (ladina keelt oskavate) ametnike seisus. Milline "sündmus" viis selleni, et haritud ja ladina keelt valdavate ametnike seisus kadus ja saame rääkida nn korrumpeerunud ladina keelest?
Hunnide rünnakud (ca 379/375)?
Lääne-Rooma keisririigi langus aastal 476?
Kuningate vahelised kodusõjad 7. sajandil?
Araablaste vallutused aastal 711?
Valige õige variant (või variandid), mille poolest keskaja ladina keele ortograafia erineb klassikalise perioodi ladina keelest?
e~ae vahelduv kasutamine (hec pro haec; pre pro prae etc)?
ci~ti vahelduv kasutmine (oracio pro oratio etc)?
ch~h ja üldse hõnguse kas ärajätmine või ülekasutamine (abeo pro habeo; michi pro mihi etc)?
f~ph vahelduv kasutamine (fisica pro physica etc)?
Valige õige (või õiged) variant (või variandid): Kui klassikalises ladina keeles kirjutatakse nihil, mihi, siis millised on nende keskaegsed vasted?
nichil, michi?
ni, mi?
nil, mi?
nihil, mihi?
Mis on antud lauses (orotograafiliselt) valesti? (i.e. lähtuvalt klassikalise perioodil ladina keelest); valige õige (või õiged) vastus (või vastused): "sed non per nostra ordenacione, ipsum aepiscopatum reciperat, eciam nec sicut eorum cannonis contenent "
Eessõna rektsioon ja orotograafia on vale: peaks olema per nostram ordinationem?
Sõna aepiscopatum peaks olema episcopatum?
Sõna eciam asemel peaks olema etiam?
Sõna cannonis peaks eest olema ühe n-tähega? (=canonis)?
Lause on eitav, kuid peaks olema ju sisult positiivne (seega eest tuleks ära võtta abisõna non)?
Millised on järgmiste sõnade õiged vormid:
cosol, Fitagoras, erba, ostium, santus?
n-i kadu: cosol pro consol?
h-i kadu: ostium pro hostium, erba pro herba?
s~r vaheldumine: corol pro cosol?
ph~f ja i~y: Fitagoras = Phytagoras?
c kadu (nt pro nct): santus pro sanctus?
Miks olid Karl Suure reformid vajalikud? Mis oli nende eesmärk?
Ega neid reforme otseselt vaja ei olnudki, Karl Suur tahtis lihtsalt olla enamat kui lihtsalt sõjaliselt edumeelne kuningas?
Merovingide perioodi lõpuks (araablaste vallutuste tagajärjel) oli toimunud kultuurilis-keeleline taandareng; ladina keele oskajaid harituid mehi leidus vaid kirikuteenrite hulgas. Karl Suure soov oli taastada ladina keele roll, iseäranis saavutada antiikaja kultuuri tase ning selle saavutamiseks tuli reformida nii keelt, kultuuri kui ka kirikut?
Karl Suure reformid ühes põhjaliku seadustikuga (Admonitio generalis, 789) olid vajalikud eeskätt selleks, et reformida kirikut ning taastada haritud kiriku meeste nn seisus?
Reformide mõte oli vähendada kiriku tähtsust riigis ning aidat kaasa ilmaliku kirjanduse levikule?
Karolingide renessanss tõi kaasa lisaks keelereformile ka kirja(tüübi)reformi, mis päädis uue kirja – karolingide minuskli – kasutusele võtuga.
Mille poolest erineb karolingide minuskel merovingide minusklist?
Sõnavahesid raske märgata, kuna neid ei markeeritud?
Paralleelvorme karolingide kirja tähekujudel vähem kui merovingidel?
Karolingide minuskli eesmärgiks oli, et tähestik ja kirjasõna oleks lihtne ning seega kõigile kättesaadav?
Erinevus merovingide kirjast: kõik tähed selgete, ümarate vormidega ning tähed kergesti loetavad?
Tooge näiteid nn uutest žanritest, mida karolingide aegsed kirjamehed kasutasid (valige õige(d) variand (variandid)
Akrostihhonid ehk sõnaruudud?
Enigmad ehk erisugused mõistatused?
Dialoog?
Kiri (epistolograafia)?
Hagiograafiad (ehk pühakute elulood)?
Silmaring: 14. sajandi Euroopas kasutas lihtrahvas ühtelugu fraasi „pesasse jäetud muna“ või „pesamuna“ (nest-egg).
Esiti tähendas see väljend sõna otseses mõttes pessa jäetud muna, mis pidavat kanu julgustama rohkem (ja edasi) munema.
Praegusajal kasutatakse seda fraasi veidi teises tähenduses. Millises?
Perekonna noorim laps?
Kõrvalepandu (st kõrvale või tallele pandud raha, nn seeme)?
Linnupoeg?
Mingi üllatus?
Keskaja ladina keeles tehakse küll vahet karolingide ja merovingide kirjatüübil ehk minusklil, mis märkimisväärselt oli erinev, aga ladina keel oli suuresti samasugune. Karolingide perioodi renessanss tõi kaasa hulgaliselt reforme (keel, kiri, kool) ning ideaali pöörduda tagasi antiikaja keele juurde, tegelikkuses aga jäi keel läbi keskaja nö korrumpeerunuks. Pildil on väljavõtted keskaja käsikirjast Gesta Romanorum, mis hõlmab hulgaliselt 13. ja 14. sajandil kirja pandud naljalugusid.
Mis keeles on need üldiselt kirjutatud?
Ladina ja ladina-saksa keeles?
Kreeka?
Ladina keeles üldiselt?
Prantsuse keeles?
Carl Orffi 1935. a. kirjutatud kantaat „O Fortuna“ (Carmina Burana) on ilmselt paljudele tuttav. See baseerub nn codex Buranuse korpusesse kuuluval tekstil, millest mõned katked on leitavad ka TÜ kartseri seintelt.
Küsimus on aga selline: Millised tekstid moodustavad põhiosa Carmina Burana tekstidest? St millele nad baseeruvad?
Luule- ja draamatekstid?
Aluseks kõrtsi- ehk joomalaulud?
Põhitemaatikaks elu ja saatuse heitlikkus?
Teemadeks ajaliku elu rõõmud?
Karolingide reformide järgselt nimetasid paljud haritlased ladina keelt kunsti(de) keeleks, mis peab olema muutumatu. Millise terminiga ladina keelt kutsuti?
(a)
Me teame, et klassikalise perioodi ladina keeles artikleid nimisõnade ees ei kasutata. Keskajal aga ja seda suurest moodsate keelte (prantsuse, inglise, saksa) mõjul kasutati näiteks umbmäärase artikli funktdsioonis sõna unus (üks). Milliseid abisõnu kasutati aga määravata artikli funktsioonis? (vastused eraldage komaga)
(a)
Kui klassikalises ladina keeles kasutatakse eessõnu ehk prepositsioone vaid akusatiivi (post, ante, inter, trans, per, ad, circum...) ja ablatiivi (cum. sine, de, prae, pro...) käändega, siis milline oli eessõnade kasutus keskajal?
Keskajal oli eesõnade kasutamine sama range kui klassikalisel perioodil?
Keskajal oli eessõnade rektsioon pigem vaba ja suisa suvalinegi?
Keskajal üldse loobuti eessõnade kasutamisest?
Kuna keskajal kasutati vaid kahte käänet, siis kõiki eessõnu kasutati ühes nominatiivi käändega?
Mida tähendab hiliskeskajal kasutatud mõiste "(arstide" haige ladina keel"?
Hiliskeskaja autorid risustasid ladina keelt rahvakeelenditega?
Hiliskeskaja autorid üritasid ladina keelt nö ravida?
Hiliskeskajal ladina keelt enam ei kasutatudki?
Hiliskeskajaks oli rahvakeelte kasutus palju suurem kui ladina keele oma ning viimast kasutati vaid ülikoolides?
