Font size
WorksheetsM. Traat "Tants aurukatla ümber". LK
Total questions: 20
Worksheet time: 11mins
Miks hakkas Mats Aniluik koduteel hobust ringi keerama, kui tuli pojaga linnast, kus oli talu poeg Jüri nimele kirjutanud?
Unustas poest läbi minna, et aurukatla jaoks määret osta.
Ei tahtnud oma talu karjatüdrukule anda.
Sai teada, et poeg peab sõtta minema ja tahtis talu tagasi oma nimele kirjutada.
Sai aru, et paberid ei kehti ja teda on petetud.
Oma vägeva jõu tõestuseks
viis Käo Paul seljas oma valge hobuse kõrtsiletile
tiris Käo Paul kinni jäänud aurumasina mäest üles
lõi Käo Paul Eesneri Eedil pea lõhki
võitis Käo Paul laadal jõutõstmises kuldmeadali
„Aga kui neile vend Oskari ihu näitad, siis tuleb igale kaptenile maakeel suhu ja lahke naeratus huulile .. Siga päästab inimese, ja see pole uudis.” Kellest ja millest on jutt?
Aiaste perepojast Karlist, kes sea eest saadud rahaga Rootsi laevale võeti
Käo talu peremehest Paulist, kes seaga ennast sõjaväest vabaks mängis
Masinist Elmarist, kes sea eest traktori ostis
Mustlastest, kes metssead kartulipõllult välja ajasid.
Käo Paul ei söönud kunagi võõra pere toitu, sest
ta kartis oma sõnul külgehakkavaid haigusi
tal oli imelik häbi võõralt laualt süüa
ta ei osanud noa ja kahvliga süüa
naabrimees oli ta ükskord ära mürgitanud
Mats Aniluige keskmine poeg Jüri
sai hiljem kolhoosi esimeheks ja kombaineriks
sai I maailmasõjas surma ja jäi kadunuks
pidas elu lõpuni isa talu Aiastel
küüditati koos Miiliga Siberisse, kuhu ta jäi
Kui Taavet käis Tartus seemneviljaühisuses asju ajamas, sai ta kokku vend Karliga
kes ütles Taavetile, et põgeneb koos Taaveti naisega Rootsi
ja kirjutas alla võlakirjale, sest Karl kavatses Tartus uue raudteeliini avada
ja kirjutas alla vekslile, sest Karli sõbrad olid rahahätta sattunud
ja varastas ära Karli hobuse, mis tegelikult kuuluski talle
Taavet ehitas talule uue plekkkatuse, sest
plekkkatus oli kõige odavam
Roosi oli pikka aega kurtnud, et teistel taludel on plekkkaktus ja neil ei ole
Käo Paul ütles, et laastukatus ei kõlba, peab olema sindlikatus
sindlikatus ei pidanud vihma ja kummut sai märjaks
Ajal kui Taavet lasi pärast restoranist tulekut katust maha lõhkuda,
sõitis õue Roosi, kes ostis uue kummuti Tartu laadalt
hakkas õnnetuseks vihma sadama
läks maja välgulöögist põlema
marssisid uksest sisse mehed, kes ajasid taga põgenenud mustlasi
Miks lasi Käo Paul masinistil oma viljasaaki paberi peal suurendada?
Tahtis olla Aiastest parem
Muidu poleks saanud tööeesrindlase kiituskirja
Et oleks endal ilus vaadata ja naisele näidata
Suure viljasaagi omanikku näidati televiisoris
Kuidas oleks võinud Eesneri Eedi viljapeksul oma elu kaotada?
Masinist tahtis talle labidaga pähe lüüa, aga tabas esimeest.
Kukkus viljapeksumasina trumlisse
Talu rünnati ja Eesner ei tahtnud varjuda
Tal jäi söögilauas kartul kurku kinni
Rehepeksupäeval toimub Aiaste talus oksjon, kus müüakse 175 krooni eest talu lambad. Need ostab Käo Paul. Mis ta lammastega teeb?
Nülib ära ja müüb nahad kasukate jaoks laadal maha
Lubab lambad Taavetile suureliselt tagasi anda, muidu olla too päris plindris.
Ostab lambad ära ja kingib kohtutäiturile, et see nendest vorsti teeks.
Rivistab oma aiaväravasse üles, et ilus vaadata.
Kui Käo Paul on omakaitses, ajab ta vallamajast saadud käsu peale mehi kokku, et
ennast varjavat Lusiksepa Jaanust sõjaväekomisjoni viia
külla tulnud venelased kätte saada
taludes tööl käivat mustlast püüda
metsa eksinud marjulised üles leida
Millega pidi masinist Elmar ükskord harjumatult aurukatelt kütma, sest puid ei olnud?
Kuivanud sõnnikust tehtud pätsidega
Aiaste talu aialattidega
Külast kogutud raamatute ja ajalehtedega
Aiaste talu kuivanud õunapuuga
Esimese kolhoosisügise rukkipeks toimus kolhoosiesimehe Arvo Saaremägi juhtimisel
alles oktoobrikuus
juba juulis
ootamatult märtsikuus
veel detsembrikuus
Sirgaste peremehe Martinsoni Aadama kaerakoormaid ei oleks tohtinud Elmar masindada, sest
kaer oli märg, seda oli terve koorem ja võis trumli umbe ajada
ta oli Aadamaga koos mitu pudelit viina ära joonud
Aadam oli küla viimane üksiktalupoeg ega olnud kolhoosis
Aadam elas kaugel soos ja jäi koormaga hiljaks
Masinist Lusiksepa Elmar lööb kolhoosiesimehele Arvo Saaremägile labidaga pähe, sest
esimees lasi inimesed lõunale, kuigi vihma hakkas sadama
esimees oli tema arvates aurukatla tööle pannud
kevadest saadik polnud poes kotinööri saada, kuigi sõjast oli palju möödas
sest viljasalved olid esimehe teadmisel hiiri ja rotte täis
Siberist koju tulles lasi Taavet auto peatada Varsametsa kuusikus,
et naise hauale lilli panna
et metsavendade punker üles otsida
et kuuse tüvve lõigatud risti otsida
sest tal polnud edasisõiduks taksoraha
Millise valiku ette pani Taavet Aniluik pärast Siberist tagasitulekut Miili?
Kas mina või oinas?
Kas surm siin või Siberis?
Kas aurukatel või traktor?
Kas uus maja või vana õunaaed?
Aurukatel on teoses
allaandmise ja rõõmu sümbol
kodutuse ja töö sümbol
elu ja surma sümbol
eri ajastute sümbol
Romaan koosneb viiest osast ehk tantsust. Osi nimetatakse sel moel, sest
igas osas tantsitakse külapeol
keegi ei taha teise pilli järgi tantsida
aurukatel tuuakse tallu tantsu saatel
tants sümboliseerib muutuvat aega
