NEW
Font size
WorksheetsEuroopa päeva viktoriin
Total questions: 9
Worksheet time: 55mins
1. Erinevalt tänasest EL-ist oli Euroopa Euroopa Söe- ja Teraseühendusel vaid 4 institutsiooni - Ülemamet, Assamblee, Nõukogu ja Euroopa Kohus. Alates Söe- ja Teraseühenduse lepingu jõustumisest sai Euroopa Kohtu asukohaks Luxembourg. Esimene suuline istung kohtus toimus 28. novembril 1954. Milliste õigusküsimustega tegeles aga kohtu esimene lahend?
a. Euroopa Kohtu esimene lahendatud kohtuasi puudutas vaidlust Prantsusmaa ja Ülemameti vahel, milles paluti tunnistada tühiseks 3 Ülemameti konkurentsiõiguse valdkonnas vastu võetud otsust, mh mittediskrimineerimise põhimõtete rikkumise tõttu.
b. Euroopa Kohtu esimene lahendatud kohtuasi puudutas vaidlust Itaalia ja Ülemameti vahel, milles paluti tunnistada tühiseks 3 Ülemameti konkurentsiõiguse valdkonnas vastu võetud otsust, mh mittediskrimineerimise põhimõtete rikkumise tõttu.
c. Euroopa kohtu esimene lahendatud kohtuasi puudutas Euroopa Söe- ja teraseühenduse asutamislepingu tõlgendamist ning sellega loodi Euroopa õiguse vahetu kohaldamise põhimõte.
1. Kui Euroopa Söe- ja Teraseühendus 23. juulil 1952. a kuue Euroopa riigi poolt loodi, võtsid selle asutajad kasutusse ka ühenduse lipu, millel olid mõningased sarnasused praeguse EL lipuga, kuid ootamatul ja kurioossel kombel ka Eesti Vabariigi riigilipuga. Milles need sarnasused seisnesid?
a. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse lipp oli trikoloor;
b. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse lipu kujunduselementidena on kasutatud musta ja sinist triipu;
c. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse lipu kujunduselementidena on kasutatud musta ja valget triipu.
1. 1985. aastal kirjutati Schengenis (väikese külas Luksemburgis) alla erakordne leping piirikontrolli järkjärgulise kaotamise kohta teatud Euroopa riikide vahel. Schengeni lepingut hakkasid 1995. aastal esmalt kohaldama seitse ELi riiki. Täna tagatakse nn Schengen alal vaba liikumise enam kui 400 miljonile ELi kodanikule, lisaks EL-is elavate kolmandate riikide kodanikele, kes elavad EL-is või külastavad EL-i turistidena, vahetusõpilastena või ettevõtluse eesmärgil. Millised EL riigid veel ei kuulu Schengeni alasse?
a. Küpros ja Iirimaa;
b. Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia
c. Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Iirimaa ja Rumeenia.
1. „Õigus olla unustatud“ on õigus lasta isikut puudutavat eraelulist teavet teatud tingimustel Interneti-otsingutest ja muudest kataloogidest eemaldada. kontseptsiooni on arutatud ja rakendatud nii Euroopa Liidus (EL) kui ka Argentinas alates 2006. aastast. [1] [2] Küsimus on tõusetunud üksikisikute soovidest "määrata oma elu areng autonoomsel viisil, ilma et see oleks pidevalt või perioodiliselt häbimärgistatud minevikus teostatud konkreetse tegevuse tagajärjel" [3]: 231
a. „Õigus olla unustatud“ on sätestatud Euroopa Põhiõiguste hartas;
b. „Õigus olla unustatud“ pärineb Euroopa Kohtu praktikast, täpsemalt otsusest C-131/12;
c. „Õigus olla unustatud“ on kogu aeg olemas olnud, sest Google kasutajatingimused nägid selle ette alates Google`i loomisest.
1. Lissaboni lepingu kohaselt võib Euroopa Parlamenti kuuluda maksimaalselt 751 liiget. Ühendkuningriigi lahkumise tõttu EL-ist kuulub alates 1. veebruarist 2020 parlamenti siiski vaid 705 parlamendiliiget. Seejuures on suurima EL liikmesriigi esindatus parlamendis piiratud maksimaalselt 96 kohaga ja väikseima riigi esindatus 6 kohaga. Kohad liikmesriikide vahel jagunevad nn "degressiivse proportsionaalsuse" põhimõtte järgi. Mida see põhimõte tähendab?
a. Mida suurem on riik, seda rohkem on kodanikke esindatud ühe parlamendiliikme kohta. Seetõttu on näiteks Malta ja Luksemburgi valijatel umbes kümme korda suurem mõju ühe valija kohta kui kuue suure riigi kodanikel.
b. Mida suurem on riik, seda vähem on kodanikke esindatud ühe parlamendiliikme kohta. Seetõttu on näiteks Malta ja Luksemburgi valijatel umbes kümme korda väiksem mõju ühe valija kohta kui kuue suure riigi kodanikel
c. Riikide elanike arv ei mõjuta üldse seda, kui palju kodanike on ühe parlamendiliikme kohta.
1. Euroopa Liidu Kohtus on erinevaid menetlusliike. Üks olulisemaid neist on eelotsusemenetlus, mille kaudu toimub Euroopa Kohtu ning liikmesriikide kohtute dialoog. EL õiguse tõlgendamise ja teatud juhtudel ka EL teisese õiguse kehtivuse üle otsustamisel. Sellest dialoogis osalevad ka Eesti kohtu. Mitu eelotsusetaotlust on Eesti kohtud alates 2004. a Euroopa Kohtusele esitanud?
a. 35;
b. 37;
c. 137.
1. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud Euroopa Liidu (EL) kodanike ja elanike teatavad poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Harta koostas Euroopa konvent ning selle kuulutasid ühiselt pidulikult välja Euroopa Parlament, EL Ministrite Nõukogu ja Euroopa Komisjon juba 7. detsembril 2000 aastal. Tegemist oli pigem piduliku proklamatsiooni kui õiguslikult siduva põhiõiguste ja vabaduste kataloogiga. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on omistatud hartale EL esmase õiguse staatus ning õiguslik siduvus. See tähendab mh ka seda, et
a. Hartat peab kohaldama ka Euroopa Inimõiguste Kohus;
b. Hartat kohaldatakse muuhulgas ka liikmesriikide asutuste tegevuse suhtes kui viimased rakendavad Euroopa Liidu õigust;
c. Hartat kohaldatakse üksnes Euroopa Liidu institutsioonidele, liikmesriikide asutused lähtuvad üksnes põhiseadusest ja Euroopa inimõiguste konventsioonist.
1. Aja jooksul on Euroopa Kohus välja töötanud mitmeid olulisi EL õiguse üldpõhimõtteid. Üks kõige enam mainitud ja tsiteeritud kohtulahendeid Euroopa Liidu Kohtu mitmekümne aasta praktika jooksul on legendaarne kohtuasi Van Gend en Loos v Nederlandse Administratie der Belastingen (1963). Millise olulise EL õiguspõhimõtte sünnitunnistuseks saab seda lahendit pidada. Kas
a. EL õiguse vahetu mõju;
b. EL õiguse ülimuslikkus riigisisese õiguse ees või
c. Riigi kohustus hüvitada EL õiguse rikkumisega tekitatud kahju?
Kuidas on seotud omavahel Hando Runneli luuletus (sõnad all) ja Euroopa Liit?
Öö lõhnab, vihma sajab,
on kevad Tartu peal,
on möödas halvad ajad,
on kevad Tartu peal.
Vihm jõudis üle Soome,
nüüd peatub Eesti peal.
Vihm peseb puhtaks Toome,
nüüd läheb haljaks seal.
Öö lõhna hingan väljas,
vihm värskeks teeb mu pea.
Linn puhkab unenäljas,
nüüd uni ka on hea.
Ma hulgun pika aja,
teen tuuri Toome peal,
mind ärevusse ajab
too hakikisa seal.
Ma lähen, äkki vajub
jalg justkui mädasool,
siis näen, kuis mäe all vajub
maa põhja ülikool.
a) mitte kuidagi
b) Runneli luuletus on viisistatud Beethoveni "Ood rõõmule" muusikaga, mis on Euroopa hümn;
c) Runneli luuletusse on peidetud Euroopa Liidu moto - ühendatud mitmekesisuses.
