Seda elementi sisaldavad ühendid lagundatakse elusorganismides energia saamiseks rakuhingamise käigus.

Selle elemendi molekulaarne vorm moodustab 78% õhust.

Seda elementi ei leidu gaasilises vormis, seega ei kuulu element atmosfääri koostisesse.

Lisaks lämmastikule, põhjustab selle elemendi ülemäärane hulk veekogudes taimestiku ja vetikate vohamise.

Selle elemendi oksiid satub atmosfääri hingamise või põlemise tagajärjel.

Seda elementi leidub kõige rohkem kivimites, mis ongi selle elemendi peamisteks allikateks.

Veekogudes on see element sageli tootlikkust piiravaks teguriks.

Seda elementi suudavad õhust oma valkude koosseisu siduda mõningad mikroorganismid.

Sisepõlemismootorite töö tulemusena satub seda elementi veekogudesse tohutul hulgal.

Selle elemendi oksiidist saab fotosünteesi käigus moodustada orgaanilisi ühendeid.

Selle elemendi ringlemiseks looduses on vaja märgalasid, kus hapnikuvaestes tingimustes toimuvad seda elementi vabastavad protsessid.

Selle elemendi oksiid paiskub õhku fossiilsete kütuste põletamisel ja mõjutab Maa kliimat.