1.

1. Lapse mänguoskuste hindamine annab infot

a)

a) Ainult kognitiivse arengu kohta

b)

b) Ainult kommunikatiivse arengu kohta

c)

c) Erinevate arenguvaldkondade kohta

d)

Valed on nii a, b kui c

2.

2.Sõeltestimine võimaldab

a)

a) Täpselt välja selgitada lapse arengutaseme

b)

b) Välja selgitada riskirühma kuuluvad lapsed, kes vajavad põhjalikumat hindamist

c)

c) Määratleda kindlalt lapse diagnoos

d)

d) Kirjeldada lapse tugevusi ja nõrkusi ning planeerida vastavalt sellele sekkumine

3.

3.Vaimse arengu mahajäämust saab täpselt määratleda

a)

a) Kasutades vaatluse meetodit

b)

b) Kasutades lapsevanema intervjuud

c)

c) Tõetudes lapse arenguloole

d)

d) Kasutades standardiseeritud vaimse võimekust hindavaid teste

4.

4.Sotsiaal-emotsionaalse arengu hindamisel on õpetajal oluline

a)

a) arvestada lapse vanusega

b)

b) vaadelda last erinevates situatsioonides, erinevatel aegadel, erinevate suhtluspartneritega

c)

c) toetuda eelkõige vaatlusele, aga mitte vanemalt saadud infole

d)

d) õiged on a, b ja c

e)

e) õiged on a ja b

5.

5. Lähima arengutsooni mõiste tuleneb

a)

a) Piaget teooriast

b)

b) Bloomi taksonoomiast

c)

c) Võgotski teooriast

d)

d) Õige on a, b ja c

6.

6. Standardiseeritud testis sai 3a 2k vana laps A töömälu skaalal toorpunktid 17p ja 4a 1k vana laps B samal skaalal toorpunktid 25

a)

a) Tõenäoliselt on laps B tulemus parem

b)

b) Neid tulemusi ei ole võimalik omavahel võrrelda

c)

c) Tõenäoliselt on laps B tulemus kehvem

d)

d) Standardiseeritud hindamisel ei arvutata eraldi skaalade tulemusi, vaid ainult ühtne intelligentsuse koefitsient

7.

7.Standardiseeritud hindamisel saadud tulemus, mis on miinus kaks standarthälvet keskmisest tulemusest

a)

a) Ei võimalda võrrelda lapse sooritust samas vanuses olevate lastega

b)

b) Näitab, et laps sooritas testi pigem võrdväärselt samas vanuses olevate lastega

c)

c) Näitab, et laps sooritas testi oluliselt paremini võrreldes samas vanuses olevate lastega

d)

d) Näitab, et laps sooritas testi oluliselt kehvemini võrreldes samas vanuses olevate lastega

8.

8. Mitteformaalne hindmine EI hõlma

a)

a) Informatsiooni kogumist erinevatest allikatest

b)

b) Hindamise läbi viimist alati ühel ja samal viisil

c)

c) Hindamise läbiviimist vajadusel erinevates asukohtades

d)

d) Erinevate hindamismeetodite kombineerimist

9.

9.Kooliealise lapse visuaalse taju raskused võivad ennustada

a)

a) Pragmaatikahäiret

b)

b) Lugemis-, kirjutamisraskusi

c)

c) Autismispektrihäiret

d)

d) Sotsiaal- emotsionaalseid raskusi

10.

10. Lapsevanematelt intervjuu käigus võimalikult täpse info saamine ei sõltu

a)

a) Lapsevanemale esitatud küsimuste sõnastamisest

b)

b) Lapsevanema haridustasemest

c)

c) Lapsevanemaga võimalikult positiivse ja empaatilise suhtluskontakti loomisest

d)

a) Spetsialisti teadmistest ja oskustest

11.

11. Võrreldes lapsevanematega spetsialistid

a)

a) Ülehindavad lapse ootusi

b)

b) Hindavad ebatäpsemalt/kehvemini lapse lähimas arengutsoonis olevaid oskusi

c)

c) Hindavad täpsemini väikelapsi

d)

d) Hindavad paremini lapse lähimas arengutsoonis olevaid oskusi

12.

12. Kaks erinevat hindajat viisid läbi sama testi sama lapsega ja said oluliselt erinevad tulemused. Võime arvata, et antud test on

a)

a) Kehva valiidsusega

b)

b) Kehva reliaablusega

c)

c) Hea reliaablusega

d)

d) Hea valiidsusega

13.

13. Hea retseptiivne kommunikatiivne areng väikelapseas

a)

a) Ei ennusta lapse arengupotentsiaali

b)

b) Välistab kõik arenguprobleemid

c)

c) Ennustab paremat arengupotentsiaali võrreldes kehvema retseptiivse kommunikatiivse arengu lastega

d)

d) Viitab kindlasti ka heale ekspressiivsele kommunikatiivsele arengule

14.

14. Tähelepanu sõltub muuhulgas

a)

a) Motivatsioonist

b)

b) Suutlikkusest välja lülitada ebaolulised stiimulid

c)

c) Õiged on a ja b

d)

d) A ja b on mõlemad valed

15.

15. Töömälule EI OLE iseloomulik

a)

a) Piiratus

b)

b) Pikaajalisus

c)

c) Info aktiivne kasutamine

d)

d) Känkimise kaudu mahu suurendamine

16.

16. Võrreldes formaalse hindamisega on mitteformaalse hindamise käigus keerulisem selgitada välja

a)

a) Eakohase arenguga lapsed

b)

b) Eakohasest oluliselt kesisema arenguga lapsed

c)

c) Eakohasest veidi kesisema arenguga lapsed

d)

d) Lapsed, kes vajavad eripedagoogilist tuge

17.

17. Hindamisel rakendatavate mitteformaalsete meetodite hulka kuuluvad

a)

a) Standardiseeritud testid

b)

b) Arengu jälgimise testid

c)

c) Sõeltestid

d)

d) Märkamine

18.

18.Standardiseeritud testis sai laps skaleeritud punktid 13 ja toorpunktid. Lapse tulemus on

a)

a) Keskmisest parem

b)

b) Keskmisest nõrgem

c)

c) Keskmine

d)

d) Pole võimalik antud info põhjal vastata

19.

19. Standardiseeritud hindamise protseduur on

a)

a) Kindlalt määratletud tugevuste jada kindlate vahenditega

b)

b) Paindlik ehk lapsest lähtuv

c)

c) Kiiresti omandatav testimise ajal ja lapse arengutasemele vastavalt valitud vahenditega

d)

d) Sõltuv läbiviija eelteadmistest ja hoiakutest

20.

20. Dünaamilise hindamise käigus

a)

a) Võrreldakse lapse sooritust peamiselt eakaaslastega

b)

b) On oluline selgitada, miks laps vastas nii

c)

c) On oluline välja selgitada, kuidas laps sooritab ülesanded abiga

d)

d) Õiged on a, b ja c

e)

e) Õiged on b ja c

21.

21. Bloomi taksonoomia võimaldab määratleda

a)

a) Lapse oskused lähimas arengutsoonis

b)

b) Millist abi vajab laps oskuste omandamisel

c)

c) Millisel kognitiivsel tasemel oskus on omandatud

d)

d) Lapse mõtlemise kujunemise etapid

22.

22. Sensoorsesse registrisse talletud

a)

a) Info vastavalt sellest, millele tähelepanu on suunatud

b)

b) Mõtestatud info

c)

c) Info pikaajaliselt

d)

d) Põgusaks hetkeks kõik ümbritsev info

23.

23. Lapse oskus, kuidas kombinesiooni iseseisvalt selga panna on talletatud

a)

a) Protseduurilisse mällu

b)

b) Semantilisse mällu

c)

c) Episoodilisse mällu

d)

d) Töömällu

24.

24 „Katse- eksituse“ meetod probleemi- lahendusel

a)

a) Viib alati kiiresti sihile

b)

b) On näide kujunevast mõtlemisoskusest

25.

25. Mis eristab autismispektrihäiret (ASH) ja tähelepanuhäiret (ATH) nende neuropsühholoogiliste mehhanismide poolest?

a)

A) ATH on seotud peamiselt peegelneuronite süsteemi häirega, ASH aga dopamiinergilise süsteemi düsfunktsiooniga.

b)

B) ASH puhul on peamiseks probleemiks sotsiaalse tunnetuse ja empaatia mehhanismid, ATH korral täidesaatvad funktsioonid ja tähelepanu regulatsioon.

c)

C) Mõlemad häired on valdavalt keelelise defitsiidi tagajärg.

d)

D) ATH puhul on esmane sensoorne ülitundlikkus, ASH korral aga impulsiivsus.

e)

E) Neuropsühholoogiliselt on ASH ja ATH eristamatud.

26.

26. Milline väide peegeldab kõige täpsemini õpetaja või spetsialisti rolli lapse arenguliste ja psüühiliste raskuste märkamisel?

a)

A) Õpetaja ülesanne on koguda tõendeid diagnoosi püstitamiseks.

b)

B) Õpetaja roll on hinnata lapse sümptomite raskusastet ja valida sobiv ravimeetod.

c)

C) Õpetaja ülesanne on märgata muutusi lapse käitumises ja õppimises, luua turvaline keskkond ning jagada tähelepanekuid tugivõrgustikuga.

d)

D) Märkamise vastutus lasub ainult psühholoogil või psühhiaatril.

e)

E) Õpetaja roll piirdub lapse akadeemiliste saavutuste jälgimisega.

27.

27. Kuidas mõjutab varajane ja korduv stress (nt Adverse Childhood Experiences – ACE) lapse õppimisvõimet ja käitumist?

a)

A) See tugevdab stressitaluvust ja parandab töömälu arengut.

b)

B) See põhjustab ajutüve aktiivsuse langust, kuid soodustab kognitiivset paindlikkust.

c)

C) See võib viia HPA-telje ülereageerimise ja limbilise süsteemi ülierutuvuseni, pärssides õppimist ja eneseregulatsiooni.

d)

D) See mõjutab üksnes lapse sotsiaalset suhtlemist, mitte kognitiivseid protsesse.

e)

E) See põhjustab ajukoore kiirenenud arengut ja paremat keskendumisvõimet.

28.

28.Kuidas seostub pidurdusprotsesside areng lapse eneseregulatsiooni ja käitumisega

a)

A) Pidurdus areneb täiskasvanueas ja ei mõjuta lapse sotsiaalset käitumist.

b)

B) Pidurdusprotsessid võimaldavad lapsel kontrollida impulsse ja lükata tasu edasi, mis on eelduseks enesekontrollile.

c)

C) Pidurdusprotsessid on peamiselt seotud füüsilise koordinatsiooniga.

d)

D) Lapsel kujuneb pidurdus alles pärast puberteeti.

e)

E) Pidurdus on kaasasündinud ja ei sõltu kogemustest.

29.

29.Milline olukord viitab pigem sotsiaal-emotsionaalse arengu raskusele kui kognitiivsele defitsiidile?

a)

A) Laps ei mõista abstraktseid matemaatilisi mõisteid.

b)

B) Laps ei suuda jälgida tähelepanumänge ega järgida juhiseid.

c)

C) Laps väldib eakaaslaste kontakti, ei mõista huumorit ja tõlgendab nalju sõna-sõnalt.

d)

D) Lapsel on raskusi sõnavara meenutamisega.

e)

E) Lapsel on aeglane info töötlemise kiirus.

30.

30. Milline alljärgnevatest põhimõtetest tugevdab hindamise usaldusväärsust hariduslikus kontekstis?

a)

A) Hindamistulemuste jagamine lapsevanematele ainult kirjalikult.

b)

B) Erinevate hindajate poolt läbiviidud hindamiste tulemuste sarnasus.

c)

C) Testide koostamine ilma standardiseeritud juhisteta, et säilitada paindlikkus.

d)

D) Lapse tulemuste võrdlemine klassikaaslaste omadega.

e)

E) Testi läbiviimine erinevates olukordades juhuslikult.

Kordamine

Total questions: 30

Worksheet time: 15mins