liivarannad ja möllirannad

liivarannad ja pangad.

pangad ja astangud.

liivarannad ja möllirannad

liivarannad ja pangad.

pangad ja astangud.

liigestatud ja ilmestavad arvukad saared.

liigestatud, kuid esinevad mõned saared.

ühetaoline, kuid esinevad mõned saared.

liiva

savi

muda

Pank on kõrge ja järsk kivine ala, mida leidub Eestis peamiselt lõunaosas.

Pank on jõgede ja järvede ääres madal rannikuala, mis esineb Eestis peamiselt Läänemere rannikul.

Pank on järsk ja kõrge kivine ala, mis on tavaliselt jõe või mere ääres, ning neid leidub Eestis peamiselt põhjarannikul ja saartel.

Ala kliima ja sademete hulk.

Ala geograafiline asend, pinnaehitus ja kliima.

Ala taimestik ja pinnase tüüp.

Kevadine suurvesi tekib suurest sademete hulgast, näiteks Narva ja Pedja jõgedes.

Kevadine suurvesi tekib peale lumikatte sulamist, näiteks Pärnu ja Emajõgi.

Kevadine suurvesi on seotud jääkatte tekkimisega, näiteks Ahja jõgi.

Madalvee periood esineb sügisel, kui jõed saavad lisavett suurtest sademetest.

Madalvee periood esineb ainult talvel, kuna jõed jäätuvad täielikult ja veevool peatub.

Madalvee periood esineb suvel, kui aurumine on suur, aga sademeid vähe, ning talvel, kui jõed on jääkattes.

Kuna enamik jõgesid ja järvi on väiksed ning muutliku veerežiimiga, veepuudust leevendatakse kasutades veehoidlate ja põhjavee vett.

Kuna sealne kliima on väga kuiv ning veepuudust leevendatakse merevee magestamisega.

Kuna jõed suunatakse teistesse piirkondadesse ning veepuudust leevendatakse veehoidlate abil.

Ainult kaevudes leiduv vesi.

Magevesi, mida leidub ainult soos.

Jõgedes ja järvedes leiduv puhas vesi.

Kogu maasisene vaba vesi, mis täidab kivimite ja setete poore, lõhesid ja muid tühimikke.

Setted ja kivimid, mis ei lase vett läbi, näiteks savi ja graniit.

Peeneteralised setted, mis juhivad vett ainult pinnase ülemises osas.

Setted ja kivimikihid, näiteks liiv, kruus ja lõhelised lubjakivid, mis lasevad vett läbi.

Kui põhjavesi asub ülemistes kihtides ja on vabalt voolav.

Kui põhjavesi on aluspõhjakihtides ja surveline.

Kõik veekogud.

Kõrgemad alad, kus põhjavesi liigub väga aeglaselt.

Õhukese pinnakattega alad, kus saasteained võivad kergesti läbi pinnase imbuda.

Soo areng algab madalsoo tekkimisest.

Soo areng algab kõrgsoo ehk raba tekkimisest.

Soo areng algab kuivendatud aladele soo rajamisest.

Eesti sood

Eesti jõed

Eesti siseveekogud

Eesti sood

Eesti jõed

Eesti pinnamood