NEW
Font size
WorksheetsEesti ajalugu Rootsi ajal
Total questions: 47
Worksheet time: 24mins
Milline usk oli Rootsi suurriigi ühtuse aluseks 17. sajandil?
Katoliiklik usk
Õigeusk
Luterlik usk
Islam
Millised olid kirikuõpetajate (pastorite) peamised ülesanded?
Jumalasõna levitamine ja hingehoid
Uute seaduste teadustamine
Sakramentide läbiviimine
Kõik eelpool nimetatud
Mitu maakogudust oli Eesti alal Rootsi ajal?
80
100
120
150
Millal ilmus esimene eestikeelne Piibel?
1639
1686
1739
1780
Millised olid kirikuelu peamised probleemid Eestis pärast sõdu?
Paljud kirikuhooned olid varemetes
Pastorid ei osanud eesti keelt
Mõnes koguduses polnud üldse õpetajat
Kõik eelpool nimetatud
Millal asutati Tartusse õpetajate seminar?
1632
1684
1730
1780
Millal asutati Tartu Ülikool?
1832
1732
1532
1632
Kes asutas Tartu Ülikooli?
Karl XII
Katariina II
Gustav II Adolf
Peeter I
Miks andis kuningas Gustav II Adolf loa Tartu Ülikooli rajamiseks?
Ta arvas, et see on hea viis Eesti rahva haridustaset tõsta.
Ta tahtis, et Eesti oleks Rootsi kuningriigi kultuuriline keskus.
Ta soovis, et Eesti saaks iseseisvaks.
Ta nägi selles võimalust kindlustada Rootsi võimu, levitada luterlust ja edendada haridust.
Mitu talurahvakooli oli Eestis 1780. aastaks?
150
250
550
700
Mis keeles toimus õppetöö Tartu Ülikoolis algselt?
Eesti keel
Saksa keel
Rootsi keel
Ladina keel
Millised olid Tartu Ülikooli neli teaduskonda?
Teoloogia, õigusteadus, meditsiin ja filosoofia
Teoloogia, õigusteadus, meditsiin ja loodusteadused
Teoloogia, õigusteadus, meditsiin ja sotsiaalteadused
Teoloogia, õigusteadus, meditsiin ja vabad kunstid
Millised väited on õiged?
Rootsi ajal oli kiriku roll Eesti rahva elus väga oluline.
Rahvahariduse edendamine oli Rootsi riigi prioriteet.
Tartu Ülikool asutati, et koolitada pastoreid, riigiametnikke, juriste ja arste.
Kõik eelpool nimetatud
Milline riik valitses Eestit enne Põhjasõda?
Poola
Rootsi
Venemaa
Taani
Millal toimus Põhjasõda?
1600-1621
1700-1721
1800-1821
1900-1921
Millised olid Põhjasõja peamised tagajärjed Eestile?
Rahvaarvu kasv
Majanduse õitseng
Rahvaarvu vähenemine ja majanduse laostumine
Iseseisvumine
Kes sai Eesti valitsejaks pärast Põhjasõda?
Rootsi kuningas
Vene keiser
Poola kuningas
Taani kuningas
Mis oli Balti erikord?
Talurahva seadus
Aadlike privileegide süsteem
Kaubanduskokkulepe
Haridussüsteem
Millised olid Balti erikorra peamised tunnused?
Talurahva õiguste laienemine
Aadlike privileegide suurenemine
Kaubanduse vabadus
Hariduse kättesaadavus kõigile
Mis on sunnismaisus?
Õigus oma arvamust avaldada
Vabadus mõisast lahkuda
Talupoegade kinnistamine maale
Talupoegade õigus valida oma elukohta
Mis on pärisorjus?
Talupoegade õigus maad omada
Talupoegade täielik sõltuvus mõisnikust
Vaba liikumine
Õigus haridusele
Millised olid valgustusideede mõjud Eesti ühiskonnale?
Hariduse areng
Rahvusliku eneseteadvuse kasv
Talurahva olukorra paranemine
Kõik eelnimetatud
Miks on oluline tunda oma kultuuripärandit?
See aitab mõista meie juuri ja identiteeti
See on osa meie ajaloost ja kultuurist
See aitab kaasa ühiskonna arengule
Kõik eelpool nimetatud
Kelle võim kuulus Rootsi ajal Eestis kõrgeimale tasandile?
Rootsi kuningale
Vene tsaarile
Eesti rüütelkondadele
Katoliku kirikule
Mis juhtus Eestiga pärast Põhjasõda?
Eesti jäi Rootsi võimu alla
Eesti sai iseseisvaks
Eesti läks Vene tsaaririigi koosseisu
Eesti jagati Taani ja Poola vahel
Milline linn jäi Rootsi ajal Eestile kõige olulisemaks kaubanduskeskuseks?
Tartu
Narva
Rakvere
Valga
Mis oli Balti erikord?
Vene keisri poolt kehtestatud talupoegade vabastamine
Aadlikele antud õigus hallata kohalikke asju suure iseseisvusega
Rootsi kuninga poolt kehtestatud rangem maksusüsteem
Põhjasõja järgse Tartu rahulepinguga kehtestatud uus kord
Millist õigust säilitasid Balti aadlikud Vene võimu all?
Õiguse valida endale ise kuningas
Õiguse pidada oma sõjaväge
Õiguse säilitada oma seadused ja maksusüsteem
Õiguse kehtestada pärisorjus
Millal toimus Põhjasõda?
1600-1625
1680-1700
1700-1721
1725-1750
Mis haigus hävitas Eesti rahvastikku Põhjasõja ajal?
Katk
Koolera
Tüüfus
Malaaria
Kui palju vähenes Eesti rahvaarv Põhjasõja ja katku tõttu?
5%
10%
30-40%
70-80%
Milline Eesti linn sai Põhjasõja järel suure hävitustöö osaliseks?
Viljandi
Tartu
Pärnu
Haapsalu
Milline leping lõpetas Põhjasõja?
Nystadi rahu
Tartu rahu
Stokholmi leping
Brömsebro rahu
Mis juhtus mõisatega pärast Põhjasõda?
Need läksid talupoegade kätte
Need tagastati aadlikele
Need muudeti riigimaadeks
Need kuulusid kirikule
Mis iseloomustas talurahva elu Rootsi ajal?
Talupojad olid täiesti vabad
Talupojad olid pärisorjad, kuid nende koormisi püüti piirata
Talupojad elasid peamiselt linnades
Talupojad kuulusid kirikule
Milline oli talupoegade seisund Vene ajal?
Nad said täieliku vabaduse
Nad olid pärisorjad
Nad pidid teenima sõjaväes
Nad valisid ise oma mõisniku
Mida tähendas sunnismaisus?
Talupoeg pidi oma peremeest sõjaväes teenima
Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata oma elukohta vahetada
Talupoeg võis mõisa maa oma isiklikuks omandiks saada
Talupoeg pidi igal aastal maksu maksma
Millise tegevusega hakkasid mõisad rohkem tegelema 18. sajandil?
Viljakasvatuse vähendamisega
Viinapõletamisega
Talupoegade vabastamisega
Tööstuse arendamisega
Mis oli pärisorjuse peamine tunnus?
Talupoegadel oli täielik vabadus
Talupojad kuulusid mõisnikule ja ei saanud iseseisvalt lahkuda
Talupojad võisid osta endale maad
Talupojad pidid maksma ainult makse, kuid said vabalt liikuda
Millal algasid esimesed katsed pärisorjust piirata?
17. sajandi alguses
18. sajandi teisel poolel
19. sajandi alguses
19. sajandi lõpus
Mis oli üks peamine põhjus, miks pärisorjust hakati kaotama?
Talupojad hakkasid mässama
Majandus muutus ja vajas rohkem vabu töötegijaid
Mõisnikud väsisid talupoegade haldamisest
Kirik nõudis talupoegade vabastamist
Milliseid õigusi säilitasid aadlikud Vene võimu all?
Õiguse pidada oma armeed
Õiguse kehtestada oma maksud
Õiguse juhtida kohalikke asju ja valitseda talupoegi
Õiguse ehitada linnu
Kus elasid aadlikud peamiselt?
Linnades
Mõisates
Taludes
Kirikutes
Kuidas mõjutas Balti erikord aadlike elu?
Neil säilis kontroll talupoegade üle
Nad pidid loovutama oma maad talupoegadele
Nad kaotasid kõik oma privileegid
Nad said Vene aadli õigused
Mida andis aadlikele kuuluv mõis peale maaharimise?
Metsasaadusi
Tööstuslikku kasumit
Sõjaväelisi eeliseid
Iseseisva riigi võimalust
Milline väide iseloomustab kõige paremini talurahva elu Rootsi ajal?
Talupojad olid täiesti vabad ja sõltumatud.
Talupoegade õigused olid piiratud, kuid olukord oli veidi parem kui Vene ajal.
Talupojad olid sunnismaised ja pärisorjad, kuid koormised olid suured.
Talupojad tegelesid peamiselt kaubandusega ja elasid linnades.
Milline väide iseloomustab kõige paremini aadlike elu Balti erikorra ajal?
Aadlikud kaotasid kõik oma privileegid ja muutusid tavalisteks kodanikeks.
Aadlikud säilitasid oma mõjuvõimu ja said veelgi suuremaid privileege.
Aadlikud pidid loovutama oma maad talupoegadele ja hakkama nendega võrdselt kohtlema.
Aadlikud kolisid linnadesse ja hakkasid tegelema kaubandusega.
