Venestamise programm Baltikumis.

Kohalike aadlike võimu piiramine.

Privileegide süsteem, mis säilitas kohaliku saksa aadli õigused ja hoidis ära põliselanike venestumise.

Põliselanike õiguste laiendamine.

Pärisorjuse kaotamine.

Venestumise ärahoidmine.

Eestlastele võrdsete õiguste andmine aadlikega.

Tihedate suhete katkemine Lääne-Euroopaga.

Põliselanike liigne venestumine.

Kohaliku kultuuri hääbumine.

Baltisaksa aadli piiramatu võim ja eestlaste õiguste mahasuremine.

Piirkonna aeglane areng.

1682-1710

1710-1725

1682-1725

1700-1721

Preisimaa ja Austria

Taani-Norra ja Saksimaa-Poola

Türgi ja Rootsi

Prantsusmaa ja Hispaania

Riia sadam

Tallinna sadam

Paldiski sõjasadam

Pärnu sadam

Peeter I ja Katariina I valitsemisaeg.

Aeg, mil Venemaal valitsesid järjest naisvalitsejad nagu Katariina I, Anna Petrovna ja Elisabet I.

Periood, mil Venemaa keisrinnad abiellusid Euroopa kuninglike suguvõsadega.

Aeg, mil keisrinnad panid aluse Venemaa tööstuslikule revolutsioonile.

Peeter I tütar, 1725-1740.

Vene keisrinna, 1762-1796.

Prantsuse kuninganna, 1750-1780.

Rootsi kuninganna, 1762-1796.

Piiramatu monarhia ja aadlike võimu suurendamine.

Monarhia, mis püüdis rakendada valgustusajastu ideid nagu seaduste ühtlustamine ja hariduse edendamine, säilitades samas absoluutse võimu.

Demokraatia ja inimõiguste kehtestamine.

Feodaalkorra taastamine.

Tõelised, jõukad külad, mille Potjomkin rajas.

Näilise heaolu loomiseks külalistele näitamiseks ehitatud või korrastatud hooned ja nende ümbrus; Potjomkin oli Katariina II soosik ja riigitegelane.

Salajased sõjalised baasid, mis olid varjatud tavaliste külade taha.

Põllumajanduslikud eksperimendid, mille eesmärk oli parandada talupoegade elu.

17. sajandi alguses.

18. sajandi esimesel poolel.

18. sajandi teisel poolel Katariina II ajal.

19. sajandi alguses.

Venemaa feodaalkorra süvendamine.

Püüe viia läbi muudatusi, tsiviliseerida ja moderniseerida Venemaad valgustatud mõtlemise alusel, suurendades riigivõimu mõju.

Baltikumi erikordade kinnitamine.

Aadli omavalitsuse piiramatu suurendamine.

Maakondade piirid jäid samaks.

Loodi uued linnad – Võru ja Paldiski – ning iga maakonna keskuseks pidi olema linn.

Kaotati kõik linnad.

Halduskorraldus anti täielikult kohalike aadlike kätte.

Mõisnikele rohkem teotööd.

Nekrutikohustuse (sunduslik sõjaväeteenistus).

Maksuvabaduse.

Õiguse kolida linnadesse.

Peeter III, kes piiras mõisnike võimu.

George Browne, kes kehtestas esimesed regulatsioonid (Positiivsed määrused), piirates kodukari ja normeerides koormisi.

Anton Thor Helle, kes toetas haridust.

Garlieb Helwig Merkel, kes nõudis pärisorjuse kaotamist.

Täielik vabadus.

Pärisorjuse süvenemine.

Kodukari piiramine, koormiste normeerimine ja vallasvara hoidmise/müümise võimaldamine.

Kohustuslik sõjaväeteenistus kõigile talupoegadele.

Katoliiklus ja õigeusk.

Islam ja judaism.

Pietism ja hernhuutlus (vennastekoguduse liikumine).

Ateism ja humanism.

Rõhutasid kiriklikku hierarhiat ja rituaale.

Usuliikumine, mida iseloomustas kohusetunne ja vagadus ning mis oli populaarne pastorite seas.

Usuvaenulikkust.

Poliitilist protesti.

See sundis talurahvast loobuma oma traditsioonidest.

See andis talurahvale võimaluse kirikuelus kaasa rääkida ja rõhutas kõigi võrdsust.

See viis uue pärisorjuse vormi juurde.

See keelas talurahval hariduse omandamise.

See oli Rootsi ajaga võrreldes paranenud.

See oli samal tasemel.

See oli halvenenud, kuna riik ja mõisnikud polnud sellest huvitatud.

Koolid avati massiliselt.

Koolmeistreid oli piisavalt.

Pietism ja hernhuutlus toetasid koolivõrgustiku loomist ja parandasid olukorda.

Riik sundis kõiki lapsi koolis käima.

Mõisnikud rahastasid koolide ehitust.

1710. aastal, Peeter I.

1739. aastal, Anton Thor Helle.

1765. aastal, George Browne.

1806. aastal, August Wilhelm Hupel.

Uue murde tekkimist.

Eesti keele grammatika kinnistumist.

Saksa keele mõju suurenemist.

Ladina keele levikut.

Kohalik turg.

Lääne-Euroopa.

Peterburi.

Siber.

Viljahinna langus.

Viljahinna kahekordne tõus.

Viinato

Viljahinna langus.

Viljahinna kahekordne tõus.

Viinatootmine keelati.

Viljatootmine peatati.

Jah, see oli nende peamine sissetulekuallikas.

Jah, aga ainult piiratud koguses.

Ei, see oli rangelt mõisnike privileeg.

Ainult mõisniku loal.

Mõisniku suhe talupoegadega on nagu lapse suhe oma vanematega.

Mõisniku suhe talupoegadega on nagu isa suhe oma lastega, kus mõisnik on kohustatud talupoega kasvatama ja juhendama.

Mõisnikel on õigus talupoegi müüa.

Talupojad peavad ise oma elu korraldama.

Karistamine oli keelatud.

See kuulus isalike kohustuste hulka, kuna talupojad olid nagu lapsed, keda tuli eksimuste eest karistada.

Karistused olid ainult rahalised.

Karistamine pidi olema avalik ja näitlik.

Kuningavõim tugevnes.

Kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord.

Bastille vangla avati üldsusele.

Kirik ja riik ühendati.

Autoriteetidele pimeda kuulekuse jätkamine.

"Inimkonna vabanemine alaealisusest, st autoriteetide (kirik ja riik) eestkoste alt."

Usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse.

Mõtlemise ja teaduse piiramine.

Pimeda usku.

Mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.

Monarhia piiramatut võimu.

Pärisorjust.

Mõisnik, kes kaitses pärisorjust.

Valgustaja, kes kritiseeris pärisorjust ja rõhutas, et eestlane ja lätlane ei ole pärisori, vaid allasurutud rahvus.

Usutegelane, kes levitas pietismi.

Kirjanik, kes kirjutas luulet.

Tarto maa rahwa Näddali-Leht, 1806.

Lühhike öppetus, 1766–1767.

Piibel, 1739.

Amuuri Ohked, 1780.

Luuletused ja laulud.

Õpetlikud ja praktilised näpunäited maarahvale.

Poliitilised manifestid.

Aadlike elustiili kirjeldused.

See oli esimene eestikeelne ajaleht.

See propageeris pärisorjust.

See oli teadusajakiri.

See oli mõisnikele mõeldud väljaanne.

Peeter I järglane, 1725-1740.

Vene tsaar, 1777-1825.

Katariina II poeg, 1796-1801.

Napoleon Bonaparte'i liitlane, 1800-1815.

Valgustusajastu ideed süvendasid pärisorjust.

Need tekitasid kriitikat pärisorjuse vastu ja püüdsid vähendada valitsevat ebaõiglust.

Need ei mõjutanud pärisorjust üldse.

Need soodustasid pärisorjade müümist.

Nad toetasid seda tingimusteta.

Nad suhtusid sellesse kahetiselt: kinnitati pärusmõisad, kuid piirati omavalitsust.

Nad olid täielikult vastu.

See ei puudutanud neid.

Kohustus maksta makse.

Sunduslik sõjaväeteenistus, mis kehtestati talurahvale.

Kohustus harida lapsi.

Kohustus ehitada teid.

Anda Baltikumile laiemad privileegid.

Luua ühtne Venemaa, ilma mööndusteta Baltikumile, kaotades tollipiiri.

Eraldada Baltikum Venemaast.

Sõlmida Baltikumiga eraldi kaubanduslepingud.

Tartu ja Pärnu.

Narva ja Kohtla-Järve.

Võru ja Paldiski.

Haapsalu ja Kuressaare.

Vene kindral, kes surus maha talurahva ülestõuse.

Katariina II usaldusalune ja Liivimaa kindralkuberner, kes rakendas asehalduskorda ja Positiivseid määrusi.

Inglise kaupmees, kes arendas viinatootmist.

Kohalik aadlik, kes oli pärisorjuse pooldaja.

Kaotasid pärisorjuse täielikult.

Kestsid pärisorjuse edasi, kuid piirasid mõisnike omavoli ja parandasid talupoegade eluolu.

Muutsid pärisorjuse veelgi karmimaks.

Andsid talupoegadele õiguse maad osta.

Talupojad võisid müüa ainult mõisniku toodangut.

Talupoegadel oli õigus hoida ja müüa oma talutoodangut.

Kogu toodang kuulus mõisnikule.

See tähendas talupoegadele uusi kohustusi.

See sundis talupoegi sõjaväkke minema.

See andis aluse koolivõrgustiku loomisele ja hariduse levikule talurahva seas.

See keelas talurahval hariduse omandamise.

See seadustas mõisnike õiguse karistada talupoegi.

1710. ja 1720. aastatel.

1739. ja 1740. aastatel.

1765. ja 1780. aastatel.

1806. ja 1816. aastatel.

Lühikesed ja praktilised soengud.

Suured soengud õliga ja kleebitud sünnimärgid.

Looduslikud ja lihtsad soengud.

Hobusesabad.

Närvitsemine ja minestamine.

Intensiivne sport.

Tervislik toitumine ja puhkus.

Rahulik ja stressivaba eluviis.

Rock'n'roll.

Menuett oli põhiline tants.

Hip-hop.

Valss.

Põllumajanduse arengut.

Sõjalist jõudu ja aadlike staatust.

Loomakaitset.

Uute transpordivahendite leiutamist.

See oli oluline ja igapäevane tava.

See ei olnud oluline ja higilõhn oli tavaline.

Puhtus saavutati lõhnastamisega, mitte pesemisega.

See oli keelatud religioossetel põhjustel.

Saksamaa ja Inglismaa.

Prantsusmaa.

Venemaa ise.

Hiina.

Ainult loomulik ilu.

Keerulised rituaalid ja kosmeetika, näiteks hautatud vasikaliha näol või harakamunad.

Askeetlik elustiil.

Ainult riiete ilu.

Ta avas esimese eestikeelse kooli.

Tema 1739. aasta piiblitõlge Põhja-Eestis, mis kinnistas eesti keele grammatika.

Ta koostas esimese eestikeelse luulekogu.

Ta asutas esimese eestikeelse teatri.

Heimtali Viljandimaal ja Lasinurme Väike-Maarja vallas.

Mõlemad Harjumaal.

Mõlemad Läänemaal.

Heimtali Tartumaal ja Lasinurme Pärnumaal.

Kahjumi.

Suure sissetuleku viinatootmisest.

Vajaduse vilja importida.

Ülemineku loomakasvatusele.

Need olid ainult talupoegade elupaigad.

Need olid majanduslikud ja administratiivsed keskused, kus toimus põllumajanduslik tootmine ja viina põletamine.

Need olid ainult aadlike elupaigad.

Need olid koolid ja hariduskeskused.

Talupoegade vaba eluviis.

Sõltuvussuhe, kus talupojad olid seotud maaga ja kuuludes mõisnikule, ei saanud nad oma elukorralduse üle ise otsustada.

Ajutine lepinguline töösuhe.

Talupoegade õigus omandada maad.

Talurahva rikkuse kasv.

Suurenenud koormised ja piiratud liikumisvabadus talupoegadele.

Üleminek palgatööle.

Talupoegade õiguste laienemine.

Mõisnik ja viinatootja.

Vaimulik ja valgustaja, kes avaldas "Lühhike öppetus", esimese eestikeelse perioodilise väljaande.

Sõjaväelane.

Arst.

1739-1740.

1766-1767.

1806-1807.

1700-1701.

"Kuulake ainult autoriteete."

"Mõtelge oma peaga ning lubage teistelgi seda privileegi nautida."

"Uskuge kõike, mida teile räägitakse."

"Ärge mõtelge üldse."

Toetasid seda.

Kritiseerisid seda ja nõudsid valitseva ebaõigluse vähendamist.

Nad olid selle suhtes neutraalsed.

Nad süvendasid seda.

Ainult aadlikel olid inimõigused.

Kõigil inimestel peaksid olema võrdsed õigused.

Inimõigused sõltusid sotsiaalsest staatusest.

Inimõigused olid ebavajalikud.

Suurendas nende omavalitsust.

Piiras seda, ehkki kinnitas samal ajal nende mõisad pärusmõisateks.

Kaotas täielikult aadlike omavalitsuse.

See ei puudutanud aadlike omavalitsust.

Nõrgendas neid.

Suurendas riigivõimu mõju neis valdkondades.

Andis need valdkonnad kohalikele aadlikele üle.

Need jäid muutumatuks.

Venestumine oli eesmärk, nii et Balti erikorda ei säilitatud.

Balti erikord hoidis ära põliselanike venestumise.

Venestumine toimus kiiresti vaatamata Balti erikorrale.

Balti erikord kiirendas venestumist.

Range askeetlikkus.

Luksuslik ja lõbustustega täidetud õukonnaelu, kus oli moes minestamine ja närvide läbimine.

Tööle pühendumine.

Üksik eluviis.

Teraapia ja psühholoogiline abi.

Mineraalveed ja Hiina nõelravi.

Sport ja kehaline aktiivsus.

Kirurgilised operatsioonid.

Romantilised kohtingud.

Liigne pidutsemine ja vähene uni.

Raske füüsiline töö.

Pikkade palvetundide tagajärg.

Lihtne ja praktiline talupojariietus.

Keerulised ja punaste huultega, kleebitud sünnimärkidega, prantsuse eeskuju järgi lõhnastatud riietus.

Sõjaväevormid.

Sportlik riietus.

Peeter I õde.

Peeter I tütar, kes valitses lühikest aega pärast Katariina I.

Peeter I abikaasa.

Katariina II ema.

Katariina II õde.

Peeter I tütar, kes valitses 1741-1762.

Peeter I lapselaps.

Anna Petrovna õde.

Eesti jäi Rootsi võimu alla.

Eesti läks Rootsi võimu alt Venemaa võimu alla.

Eesti sai iseseisvaks.

Eesti liitus Saksamaaga.

Põhiliselt usulise sisuga raamatud, lauluraamatud ja aabitsad.

Romaanid ja novellid.

Teaduslikud traktaadid.

Poliitilised pamfletid.

Käsitöö.

Kaubandus.

Põllumajandus ja karjakasvatus.

Kalapüük.

Neile anti täielik liikumisvabadus.

See piiras oluliselt nende liikumisvabadust, nad olid seotud mõisaga.

Nad võisid vabalt reisida, kui maksid makse.

Nad võisid vabalt kolida, kui neil oli tööd.

See kadus täielikult.

Balti erikord võimaldas säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga ja tagas piirkonna kiire arengu.

See viis isolatsioonini.

See piirdus ainult kaubandusega.

Talurahva haridustase.

Vilja saak ja tööjõu kättesaadavus.

Religiooni levik.

Poliitilised reformid.

Luksuslikud siidriided.

Lihtsad riided, meestel vaskvööga pikk-kueded ja naistel Pärnumaale iseloomulikud kõrged tanud.

Sõjaväevormid.

Kaasaegsed Euroopa rõivad.

Reisimine ja raamatute lugemine.

Tantsimine, laulmine ja rahvapeod.

Õukonna ballidel osalemine.

Kasiinod.

See soodustas rahvakoolide loomist ja hariduse levikut.

See takistas hariduse levikut.

See viis hariduse tsentraliseerimiseni.

See keskendus ainult eliitharidusele.

Rõhuasetus emotsioonidele ja isiklikule usukogemusele, mitte ainult kiriklikele rituaalidele.

Kohustuslik armastus Jumala vastu.

Usuliste dogmade ranget järgimist.

Uskumatus.

Mõisnik, kes kehtestas uusi koormisi.

Arst ja valgustaja, kes avaldas "Lühhike õppetus" (1766), mis sisaldas rohuõpetust talupoegadele.

Kirikuõpetaja, kes tõlkis Piibli.

Sõjaväelane.

Et talupojad hakkaksid ravimtaimi kasvatama müügiks.

Anda neile praktilisi teadmisi haiguste raviks looduslike vahenditega.

Et talupojad hakkaksid ravimeid importima.

Et talupojad hakkaksid apteeke rajama.

See isoleeris Baltikumi Venemaast.

See ühendas Baltikumi tihedamalt Venemaa siseturuga, soodustades kaubandust.

See soodustas kaubandust ainult Lääne-Euroopaga.

See põhjustas majanduskriisi.

Piima ja vett.

Viina ja veini.

Teed ja kohvi.

Õlut ja kalja.

See tõi kaasa aadlike võimu suurenemise.

See tekitas hirmu sarnaste revolutsioonide ees ja mõjutas aadlike privileegide piiramist.

See ei mõjutanud Euroopa aadlit.

See soodustas aadlike rännet Prantsusmaale.

18. sajandi ilukirjanduslik teos.

Lõhnastaja, mida kasutati Prantsuse eeskuju järgi.

Meditsiiniline preparaat.

Tantsustiil.

Valgustajate kriitika pärisorjuse vastu aitas kaasa reformide survele ja talupoegade õiguste järkjärgulisele laiendamisele.

See ei mõjutanud talurahva õigusi.

See viis talurahva õiguste piiramiseni.

See tekitas talurahva seas vastupanu haridusele.

Kohe pärast Põhjasõda.

18. sajandi teisel poolel, kui pärisorjuse tingimused halvenesid.

19. sajandi alguses pärast pärisorjuse kaotamist.

17. sajandi lõpus.

See oli erand üldisest Vene halduskorraldusest, mis andis Balti provintsidele märkimisväärse autonoomia ja säilitas paljud Rootsi-aegsed privileegid.

See tähendas Baltikumi täielikku integreerimist Vene impeeriumiga ilma igasuguste eranditeta.

See oli ajutine meede, mis kehtis vaid mõne aasta.

See andis Baltikumile täieliku iseseisvuse.

See süvendas nende alistumist.

Rõhutades kõigi võrdsust Jumala ees, aitas see kaasa talurahva eneseteadvuse tõusule ja tekitas lootust paremale tulevikule.

See vähendas nende huvi religiooni vastu.

See pani nad uskuma, et ainult mõisnikud on Jumala soosikud.

Suure põllumajandusreformi läbiviimine.

Tallinna ja teiste linnade kindlustuste tugevdamine ning uue sõjasadama rajamine Paldiskisse.

Pärisorjuse kaotamine.

Uute kaubandussuhete loomine Aasiaga.

Tema soov moderniseerida Venemaad ja rakendada valgustusajastu ideid, isegi kui see ei tähendanud täielikku demokraatiat.

Tema rangus ja kompromissitus igas olukorras.

Tema religioosne fanatism.

Tema vastupanu igasugustele reformidele.

Need ei mõjutanud neid üldse.

Need panid tavalisi inimesi püüdlema luksusliku elustiili poole, mis oli neile kättesaamatu.

Need mõjutasid pigem vaid aadlike elu, sest tavalised inimesed elasid oma traditsioonilise eluviisiga.

Need panid tavalisi inimesi oma riideid ümber tegema.

Need olid ainult kohaliku tarbimise jaoks.

Need olid olulised eksporditulu allikad, eriti Peterburi turu tõttu.

Need olid kahjumlikud.

Need tegelesid peamiselt õlle tootmisega.

See tähendas talupoja vabaduse toetamist.

Mõisniku roll oli talupoega õpetada ja juhendada, isegi kui see hõlmas karistamist.

See tähendas talupoja hariduse rahastamist.

See tähendas, et mõisnik pidi talupoja eest hoolitsema nagu lapse eest, ilma igasuguste kohustusteta talupoja poolt.

Need takistasid eesti keele arengut.

Need soodustasid eestikeelse kirjanduse ja piiblitõlgete ilmumist, mis aitasid kaasa keele standardiseerimisele.

Need panid rõhku saksa keelele.

Need ei mõjutanud keele arengut.