WorksheetsGeopoliitiline dimensioon
Total questions: 20
Worksheet time: 11mins
Millisele riigile pandi Versailles’ rahulepinguga (1919) kõige rängemad kohustused – territoriaalsed kaotused, süüdistus sõja põhjustamises ning hiiglaslikud reparatsioonimaksed?
Itaalia
Prantsusmaa
Saksamaa
Austria
Ungari
Milline leping lõpetas Kreeka ja Türgi vahelise sõjalise konfliktiga lõppenud vastasseisu aastatel 1919–1922 ning nägi ette ulatusliku elanikkonna vahetuse kahe riigi vahel?
Sèvres’ leping
Lausanne’i leping
Versailles’ leping
Locarno lepingud
Kes juhtis Hispaania rahvuslikke vägesid Hispaania kodusõjas (1936–1939) ning valitses hiljem diktatuarina Hispaaniat kuni 1975. aastani?
Francisco Franco
Miguel Primo de Rivera
Manuel Azaña
León Trotski
Millist ala Aasias okupeeris Jaapan 1931. aastal oma esimese suure agressioonina, rajades sinna nukuvalitsuse?
Mandžuuria
Korea poolsaar
Taiwan
Sahhalin
Millised kaks suurriiki sõlmisid 23. augustil 1939 Molotovi‑Ribbentropi pakti, milles nad leppisid kokku Ida‑Euroopa jagamises mõjusfäärideks?
Itaalia ja Jaapan
Saksamaa ja Itaalia
Prantsusmaa ja Suurbritannia
Saksamaa ja Nõukogude Liit
Millise Aafrika riigi vallutas fašistlik Itaalia 1935. aastal, paljastades Rahvasteliidu suutmatuse agressorit peatada?
Liibüa
Egiptus
Etioopia (Abessiinia)
Maroko
Mis rahvusvaheline organisatsioon loodi 1920. aastal eesmärgiga tagada maailmarahu ja kollektiivne julgeolek?
Rahvasteliit
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
NATO
Paneuroopa Liit
Nimeta üks uus iseseisev riik, mis tekkis Austro‑Ungari impeeriumi lagunemise järel (1918).
Tšehhoslovakkia
Belgia
Hispaania
Rootsi
Millisele riigile tungis Nõukogude Liit kallale 17. septembril 1939, nädalad pärast Saksamaa sissetungi, jagades selle riigi lõpuks Saksamaaga?
Eesti
Läti
Leedu
Soome
Poola
Mis riigi liitmise Saksamaaga 1938. aastal tuntakse ajalooliselt Anschluss’i nime all?
Austria
Tšehhoslovakkia
Luksemburg
Belgia
Millise riigi vastu alustas Jaapan täiemahulist sõda juulis 1937, vallutades lähiaastatel selle suuri alasid?
Nõukogude Liit
Hiina
Birma
India
Ameerika Ühendriigid
Nimetage Itaalia diktaator, kes tuli võimule 1922. aastal ja alustas agressiivset välispoliitikat (sh Etioopia vallutamist 1935).
Gabriele D’Annunzio
Vittorio Orlando
Pietro Badoglio
Benito Mussolini
Kes oli Türgi Vabariigi rajaja ja esimene president, kelle juhitud rahvuslased saavutasid 1922. aastal võidu Kreeka üle?
İsmet İnönü
Mustafa Kemal Atatürk
Abdülhamid II
Enver Paša
Versailles’ rahulepingu (1919) tingimuste mõju Saksamaale ja laiemalt Euroopa stabiilsusele.
Tingimused tekitasid Saksamaal majanduslikke raskusi ja poliitilist revanšismi, õõnestades Euroopa stabiilsust
Tingimused tõid Saksamaale majandusõitsengu ja kindlustasid püsiva rahu Euroopas
Tingimused ei omanud märkimisväärset mõju ei Saksamaale ega Euroopa poliitikale
Tingimused suurendasid Saksamaa koloniaalvõimu ning rahustasid naabreid
Hinnake Rahvasteliidu efektiivsust konfliktide lahendamisel perioodil 1920–1939.
Väga tõhus: suutis takistada enamikku suuremaid sõdu ja agressioone
Täielikult ebatõhus: ei lahendanud ühtki vaidlust ega mänginud mingit rolli
Piiratud edu: mõnes väiksemas vaidluses edukas, kuid suutmatu peatama suuremate agressorite samme
Absoluutselt kõik konfliktid lahendati sõjaliselt Rahvasteliidu sekkumiseta
Hispaania kodusõja (1936–1939) põhjused, osapooled ja rahvusvaheline tähendus.
Põhjused olid üksnes religioossed; osapooled olid konservatiivid ja liberaalid; sõda jäi Euroopa jaoks ebaoluliseks
Põhjused olid koloniaalvaidlused Aafrikas; osapooled olid Prantsusmaa ja Saksamaa; sõjal puudus rahvusvaheline mõju
Põhjused hõlmasid poliitilist polariseerumist ja majanduskriisi; osapooled olid vabariiklased ja rahvuslased; sõjal oli laialdane rahvusvaheline mõju
Põhjused piirdusid maksupoliitikaga; osapooled olid monarhistid ja kommunistlik Hiina; mõju oli vaid kohalik
Mis olid Saksamaa välispoliitika eesmärgid ja sammud 1930. aastatel Adolf Hitleri juhtimisel.
Versailles’ piirangute tühistamine.
Agressiivsed välislepingud (MRP) ja ultimaatumid
Eranditult diplomaatiline koostöö Rahvasteliiduga ja desarmeerimine
Relvastumine ja revanšism,
Territooriumi laiendamine (nt Rheinland, Austria, Sudetimaa)
Mis oli Jaapani ekspansionistlik poliitika Aasias ajavahemikul 1918–1939.
Põhifookus Lähis‑Ida vallutamisel ja Euroopa kolooniate vabastamisel
Eranditult kaitsepoliitika ja rahvusvaheliste lepingute range järgimine
Ainult diplomaatiline surve ilma sõjaliste aktsioonideta
Mandžuuria okupeerimine, nuku‑riigi rajamine ja täiemahuline sõda Hiinaga ressursside ja mõjusfääri laiendamiseks
Võrrelge ja analüüsige uute rahvusriikide (nt Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia) peamisi probleeme ja väljakutseid iseseisvuse algusaastatel pärast I maailmasõda.
Peamine mure oli vaid koloniaalvalduse haldamine Aafrikas
Endise Austria-Ungari koosseisu riikides piirivaidlused ja mitmerahvuselised koosseisud.
majanduse ülesehitamine tekitasid poliitilist ebastabiilsust
Kõik riigid liitusid koheselt föderatsiooniga, mis kaotas probleemid
Eestis ühtne etniline koosseis ja kiire majanduskasv tagasid poliitilise stabiilsuse
Hinnake, mil määral valmistusid Euroopa suurriigid uueks sõjaks 1930. aastate teisel poolel.
Teljeriigid relvastusid intensiivselt.
Kõik suurriigid desarmeerusid ja välistasid sõja tõenäosuse
Ainult Prantsusmaa ja Suurbritannia valmistusid sõjaks, Saksamaa ja Itaalia mitte
Demokraatiad liikusid aeglasemalt ja eelistasid leppimispoliitikat
Nõukogude Liit relvastus; teised riigid kehtestasid täieliku neutraliteedi
